• Eesti

Veskimägi: ühine elektriturg on energiajulgeoleku tagamiseks vajalik

Eesti uudised - etea november 14, 2012

BNS, 14.11.2012

Elektrisüsteemihalduri Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi ütles, et energiajulgeoleku tagamiseks on vaja ühist Baltimaade ja Põhjamaade elektriturgu ning Baltimaade ühinemist Kesk-Euroopa ühise elektrivõrkude süsteemiga.

“Energiajulgeolekut saab tagada kahe strateegilise eesmärgi kaudu,” ütles Veskimägi Tallinnas peetaval Balti energia tippkohtumisel kolmapäeval. Esimene neist on Baltimaade ja Põhjamaade ühise elektrituru lõplik ühendamine Nord Pool Spoti (NSP) elektibörsi põhjal.

Isoleeritud aladel on tihti 100 protsenti elektriturust ühe tootja käes ja tekib küsimus, kuidas uusi turuosalisi turule saada, märkis Veskimägi. Kuid ühisturul saab tema sõnul ühe riigi monopolist laieneda teistesse riikidesse ja käituda seal nagu avatud turul.

“Eesti turg on tulevast aastast täiesti avatud, Latvenergo on väga aktiivne Eesti jaeturul ja meil on seda kindlasti vaja,” ütles Veskimägi. “Peaksime turgu usaldama, oleme Eleringis turusõbralikud.” Turg aitab Veskimäe sõnul elektri pakkumist hoida kõige odavamal ja kõige turvalisemal viisil.

“Turg ei kahjusta meie varustuskindlust ja suudame turgu praegusel kujul usaldada, nagu see toimib,” ütles Veskimägi.

Teiseks on vaja Baltimaade lahtiühendamist Venemaa ja Valgevene elektrivõrkude sünkroonalast UPS/IPS, millele järgneks ühinemine enamikku Euroopa Liidu (EL) mandriosa riike ühendava UCTE sünkroonalaga.

Leedu kavatseb praeguse kava järgi UCTE-ga ühinemise lõpule viia 2016. aastaks, ütles tippkohtumisel Leedu seimi sotsiaaldemokraadist liige Birute Vesaite.

Euroopa Komisjoni 2008. aastal algatatud projekt Baltic Energy Market Interconnection Plan ( BEMIP), mille eesmärk on ühendada Baltimaade energiavõrgud ülejäänud Euroopa omadega, annab Veskimäe sõnul hea põhja puuduvate elektri infrastruktuuri osade rajamisele ning Eesti on seda seni hästi järginud.

Lisaks elektrivõrkudele näeb BEMIP-i kava ette regionaalse LNG terminali ehitamist Läänemere idakaldale. “Sooviksime olla nii elektri kui ka gaasi süsteemioperaator,” märkis Veskimägi Eleringi plaane kommenteerides.

Pärast 2025. aastat peaks elektri varustuskindluse garanteerima Veskimäe sõnul mitte niivõrd kohalik tootmine kui turg. Samas on kohalik elektritootmine vajalik, märkis Veskimägi. “Oleksin õnnelik, kui tootmist on rohkem kui tarbimist ja ekspordime riigina elektrit – need ei saa põhineda subsiidiumitel ja peaksid olema turupõhised samuti kui mis tahes investeeringud Euroopa elektriturul,” ütles Veskimägi.

Pärast NPS-i elektribörsi alustamist Eestis tunamullu ja Leedus tänavu puudub ühiselt elektribörsilt Baltimaadest praegu ainult Läti. “Pärast Läti liitumist on meil ühine elektribörs,” ütles Veskimägi. “Siis tuleks ehitada puuduvad infrastruktuuri ühendused, et turg oleks ühendatud.”

“Teine ja olulisem eesmärk on lahkuda UPS/IPS-ist ja liituda Kesk-Euroopa sünkroonalaga UCTE,” ütles Veskimägi. “See pole niivõrd tehnilise julgeolek, vaid energiajulgeolek kui sellise küsimus. Pikas perspektiivis ei ole teisi võimalusi.”

Selle eesmärgi saavutamine on Veskimäe sõnul Balti elektrisüsteemihalduritele väljakutse, kuna eeldab neilt valmisolekut toimida mõlemast süsteemist eraldiseisva Balti energiasaarena. Uuring selle kohta, millised tehnilised eeltingimused on vajalikud, et UPS/IPS sünkroonalast lahkuda, peaks Veskimäe sõnul valmima tuleva aasta kolmanda kvartali lõpuks.

Baltimaade rahvusvaheliste elektriühenduste ehitamine puuduvate lülide katmiseks oleks Veskimäe sõnul kasulik kogu EL-ile, mitte ainult Baltimaadele ja seetõttu oleks selle juures loogiline kasutada EL-i 2014.-2020. aasta eelarve eelnõuga kavandatud Euroopa Ühendamise Rahastu (EÜR) vahendeid.

Baltimaad võiksid pärast ühenduste valmimist pakkuda alternatiivset koridori elektri transiidiks Põhjamaadest Kesk-Euroopasse, samas kui praegu käib transiit Taani kaudu.

Praegu on Põhjamaade ja Baltimaade elektriturul pudelikael Eesti ja Soome vahel. “Pärast Estlink2 valmimist 2014. aastal on meil vaja kolmandat Lätit Eestiga ühendavat liini,” ütles Veskimägi. “Füüsiline pudelikael oleks siis Läti ja Eesti vahel.”

Läti ja Eesti kolmanda ühenduse ehitamisel oleks Veskimäe sõnul palju sotsiaalmajanduslikke hüvesid nii tootjatele kui ka tarbijatele. Sellele peaksid järgnema Leedu-Rootsi merekaabel Nordbalt ja Leedu-Poola ühendus Litpol.

Veskimäe sõnul oleks ühtlasi vaja vähendada Venemaa mõju Eesti elektriturule, kui tõhus Baltimaade ja Põhjamaade ühine NPS-il põhinev elektriturg toimib.

“Venemaa ja Valgevenega on Baltimaadel 2600-megavatine ühendus,” ütles Veskimägi. Siin tekib tema sõnul küsimus, kuidas tagada võrdsed võimalused turuosalistele, arvestades näiteks asjaolu, et tuuleenergia võimsus on tunniti erinev. “Kuidas ühendada EL-i ja Venema turud omavahel, nii et see ei mõjutaks meie turgu?”

Pärast 2025. aastat on Eestis vaja välja vahetada põlevkivielektrijaamad ja on lahtine, kas neid asendaks gaasielektrijaamad, roheline elekter, importelekter või koostootmine, märkis Veskimägi.

“On veel poliitilisi kahtlusi, kas ühendused on usaldusväärsed,” ütles Veskimägi. “Üritan Eestis argumenteerida ministeeriumile ja poliitikutele, et elektriühendused on sama usaldusväärsed kui tootjad. Pole põhjust rajada subsideeritud tootmisüksusi ühenduste asemel.”

Praeguse energiastrateegia ettevalmistamise ajal oli Veskimäe sõnul lai konsensus, et Eestis peaks olema tootmisvõimsusi mahus, mis vastavaks 110 protsendile tipukoormusest.

“Potentsiaalne poliitikanihe ei peaks põhinema koalitsioonipoliitikal, vaid peaks olema konsensuspoliitika,” ütles Veskimägi. Uue energiastrateegia ettevalmistamisel peaks seda küsimust Veskimäe sõnul arutama. Sealjuures tuleks arvestada nii majandusliku jätkusuutlikkuse perspektiivi kui ka energiaturvalisuse perspektiivi. “Kas kliendid on nõus seda elektriarve kaudu kinni maksma,” selgitas Veskimägi.

Vastates küsimusele turu tekitatud tõrgete kohta, ütles Veskimägi, et tururiske aitab maandada Põhjamaade ja Baltimaade elektrisüsteemihaldurite koostöö. Samuti on võimalik koostöö Euroopa Liidu tasandil elektrisüsteemihaldurite võrgustiku ENSTO-E kaudu.

Teiseks pole Veskimäe sõnul praegune turuarhitektuur pikas perspektiivis jätkusuutlik ja võib olla lisaks energiaturule ka tootmisvõimsuste turgu. Säärased muutused EL-i elektriturul võiksid Veskimäe sõnul anda näiteks soojuselektrijaamadele turul osaleda.

Eestis on praegu piisavalt tootmisvõimsusi, et varustuskindlust tagada ka rahvusvahelisi ühendusi arvestamata, märkis Veskimägi. Kui ühendusi arvestada, on varustuskindlus tema sõnul veel suurem.

Kuid tururiskide maandamiseks peab Eestis olema ka avariireservvõimsus, ütles Veskimägi.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

« »

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes