Vigalas huvitutakse tuulest
Eesti uudised, Tuuleenergia - eteap november 29, 2012
Videvik, 29.11.2012
Nüüd oleme märksa kõrgema elektrihinna tulekul probleemi ees: kellelt osta elektrit? Ega siin valikuid eriti olegi. Vahendajad on ootel, vaheltkasu lõikajaid jätkub. Eesti pole elektrituru avamiseks valmis. Raadiost kostab, et Norras suurte vihmade tõttu hüdroelektrijaamad muudkui toodavad odavat elektrienergiat, aga meil Eestis pole Põhjamaadega korralikku kaabliühendust. Samas teame, et hüdroenergia ja tuuleenergia on taastuvad keskkonnasõbralikud energialiigid, mis tagavad inimestele tervislikuma elu. Samas teame, et loodusvarade arutu laristamine toob reostunud ja mürgitatud keskkonna. Tuulepotentsiaali on riiklikul tasemel ja ka koduses majapidamises ilmselt alahinnatud.
Vigalas, tuultele avatud hajaasustusega keskkonnas peaks mõtlema tuuleenergeetikale; eelmisel aastal volikogus olukorda teadvustati, mõtet toetati ja jõuti seisukohale, et selle küsimuse peaks päevakorda võtma. Rein Lättekivi Avaste külast on omapoolset initsiatiivi näidanud. Peaksime ära kasutama Läänemere tuulevaru (isegi ülejäävast veest saaks elektrolüüsida vesinikku). Energia tootmise huvides tuleks huvilistele tagada võimalus toota elektrienergiat tuuleturbiinist või päikesepaneelist. Praegune süsteem eelistab suurtootjat. Oma koht energeetikas on biokütustel, see elavdaks kohalikku majandust. Niikaua, kui maal on veel inimesi, peame mõtlema loodussõbralike lahenduste peale. Vigalas remonditava kutsekooli ühiselamu katusele on paigaldatud päikesepaneelid, töökoda on üle läinud maaküttele, paljudel majadel on õhk-õhk-tüüpi soojuspumbad. Kergkütteõliseadmed on end soojaallikana ammendanud.
On viimane aeg laiendada tuuleenergia kasutamist elektri tootmisel. Muidugi on tuuleturbiini ostmine ja paigaldamine kallis. Kohalik huviliste rühm, kui külavanemate kohta nii võib öelda, käis tutvumas Virtsu tuulepargiga ja kohtus AS Roheline Nõukogu esimehe Andres Sõnajalaga, et saada teavet uute tuulegeneraatorite kohta. Kohapeal nägime, kuidas töötavad tänapäevased turbiinid (vaikselt, puudub reduktori müra, torni allosas on kuulda trafo ja ventilaatori surinat, õhus on õrnalt tiivikute suhinat).
Tiivikud pöörlevad küllaltki aeglaselt ega tohiks põhjustada ohtu rändlindudele. Mast ju mingi varju jätab, samuti ka tiibade liikumine. Virtsu alevikus mõnesaja meetri kaugusel nn vanadest tuulikutest ei olnud kuulda segavaid hääli. Omalt poolt võin lisada, et põllul suure võimsusega traktoritkombaini tööd tegemas kuuled, haaraks või kõrvaklappide järele. Hoopis rohkem risustavad loodust kõrgepingeliinid. Ajaloost teame, kui palju oli saartel ning läänerannikul sajand tagasi tuuleveskeid. Tihti seistakse uutele algatustele lihtsalt vastu.
Kui praegu on Eestis tuulegeneraatoreid 125 ringis, siis energiavajaduse kataksime umbes 300 kaasaegse tuuleturbiiniga.
Virtsu viis vajadus tutvuda tegeliku olukorraga? et saada mõtteid selleks, kas Vigalas on eeldusi piirkonna paremaks varustamiseks taastuvenergiaga. Lõppseisukoha tuuleenergia kasutamiseks annavad uuringud.
Lõpetuseks võib lisada pildi sellest, kuidas suvel olid Virtsu tuulepargi päevadel tuulikute juures uudistajatest järjekorrad. Huvi oli väga suur.
Kutsun mõtlema taastuvenergeetika ja puhtama elukeskkonna peale!
Lisa kommentaar