• Eesti

Arvamus Hiiu maakonna tuuleenergeetika teemaplaneeringust

Eesti uudised, Tuuleenergia - etea detsember 11, 2012

Hiiu Leht, 11.12.2012

Sellel planeeringul saab olla kaks põhjust: 1. maailma “päästmine”, ilmastikumuutuste aeglustamine ja nendega seotud EL-i määrused 2. hiidlaste elu parandamine.

Kas need ilusad eesmärgid saavad täidetud?

Alustame esimese punktiga. Kõik teavad, et merel on rohkem tuult. Seetõttu on enamus tuuleparkidest ehitatud rannikutele, kaasa arva­tud Taani oma, mida paljud peavad mudeliks teistele. Maale ehitades peavad tuulikud olema märksa kõrgemad, nagu planeeringus ongi esitatud. Kui Eesti Vabariik veel ei luba rannikule ehitada, siis kas hiidlased peavad kannatama selle ajutise takistuse tõttu?

Palju seda energiat maale ehitatud tuulepargist võib siis saada? Elering järgib netis reaalajas elektritootmist ja vaatasime meiegi, kas taanlased saavad oma suurest tuulepargist kasu. Selle vastu­se kirjutamise ajal on nähtud kõiksugu numbreid 120 ja 450 MW vahel. Kas seda on palju? Teoreetiliselt peaksid taanlased saama energiahulga üle 3000 MW – tegelikkus on kusagil 4-15protsendi vahel. Ja seda “heades” oludes, niivõrd, kui põhjamaised tuuled lubavad. Taani ostab rohkem elektrit kui tuulepargid toodavad. Teoorias peaks Taani suutma sellega oma tarbimisest katta pea­aegu 60 protsenti ning igal pool korratakse seda soovunistust, et juba 20-24 protsenti Taani elektrist tuleks tuuleparkidest. Ei ole nii. Ja veel vähem saab olema kasu maapealsetest tuuleveskitest, kui neid Hiiumaale püstitatakse. Teoreetilisest 30 MW-st saadakse kätte 1,2 kuni 4,5 MW. Kas selle nimel, teades samas, et tegu on ajutise lahendusega, võib korvamatut kahju teha Hiiumaale ja hiidlastele?

Kas mõeldud tuulepark teeb hiidlaste elu paremaks?

Kas nael saavad näiteks elektrit odavamalt? Ei, vastupidi – iga MW, mida tuulepark toodab, on rangelt toetatud riigi ehk maksumaksja poolt. Loogiline, et ilma tuulepargita on odavam. Miks siis need neli maavalitsust ja eelkõige Hiiu maavalitsus ei ole läinud otsima teisi lahendusi? Tuul ei ole sugugi ainus loodust säästev taastuvenergia tootmise võimalus. Tuuleenergia puhul, kui mõelda hiidlaste heaolu peale, on targem ehitada väiksemaid tuulikuid, millega toota voolu üksikutele ettevõtetele või korrusmajadele. Need kahjustaksid kesk­konda igas mõttes tunduvalt vähem ja kasu oleks kiiresti elektriarve peal näha.

Küllalt läbinähtavatel põhjustel on seda tööd alustatud nii, et alla 500 kW võimsusega elektrituulikute temaatikat teemaplaneering ei käsitle. Ilmselt on maavalitsusel “lihtsam” tegeleda planeeringuga, millele on konkreetne äripartner ja toetus olemas. Samas ei pruugi see olla hiidlase ega Hiiumaa huvides.

Usun, et kaasaegse jäätmekäsitlusega saaks Kärdla linn piisavalt energiat. Pealegi oleks selline lahendus tunduvalt pikaajalisem kui tuulikutega saadav. Keskkonna säästmisest rääkimata. Teiste maade kogemus näitab, et tuulikute maksimaalne eluiga on umbes 20 aastat ja 10-12 aastat on töökindluse mõttes juba kõrge vanus. Kõik, mis liigub, ka kulub – taanlaste kogemuste järgi hakkavad mehaanilised osad aja möödudes lagunema ning on ka juhtunud, et tiivad murduvad, kukuvad alla.

Kuna tuulepargid on üsna uus nähtus, siis nende mõjusid on uu­ritud vähe. USA-s on National Wind Watch arvamusel, et eeliseid on üldiselt liialdatud, kahjusid alahinnatud. Erinevate tervisekah­justuste ulatus on laiem, kui varem on arvatud.

Kas hiidlased peavad hakkama katsejänesteks selle ajutise ja tavainimesele üsna kasutu ettevõtmise nimel? Kas loodusväärtused säilivad, kas Hiiumaa saaks edaspidigi olla mandriinimestele puh-kuseparadiis puutumata loodusega? Kas turistid tulevad tuulikuid vaatama? Või tulevad turistid nautima loodust ja kas see tõesti jääb alles?

Eesti on väike maa. Maad juurde ei tule. Kas seda peab pakkuma firma (de) le, kelle ainus ja püha eesmärk on (endale) kasumit saada, Eesti Vabariigi maksumaksjate raha endale saada? Ja anname neile selle nimel siis 115 000 tonni ehitusmaterjali Hiiumaa pinnast? Ja “kingime” – arvatavasti sundkorras – maad planeeritud tuulepargile lisaks veel liinidele, mille kaudu maksumaksja raha eest toodetud 1,2 MW juhitakse Saaremaale.

 

Autor: Harri Rinne

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

« »

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes