• Eesti

Kihnu linnuradar tõi rekordandmeid

Eesti uudised - etea detsember 21, 2012

Universitetas Tartuensis, 21.12.2012

TÜ Eesti mereinstituut tegi novembris esimese vahekokkuvõtte Kihnu saarel toimuvast linnustiku eeluuringust, mille käigus kaardistati spetsiaalse 3D linnuradariga umbes 50 miljoni sulelise lennuteekonnad ning aktiivsusmustrid. Kuna viimased süstemaatilised vaatlused toimusid sealkandis poole sajandi eest, on ulatuslik andmekogu teadlastele väga väärtuslik ja jätkuv seire võimaldab anda hinnanguid linnurände kohta.

Linnustiku eeluuringu tellija on Eesti Energia, kes soovib tuulerikkas Liivi lahe Kihnu piirkonnas rajada kaht meretuuleparki. Nende ehitamiseks sobivad alad aga asuvad Pärnu lahe Natura 2000 linnuala lähistel ning piirkond on tuntud kui oluline mere- ja rändlindude ala. Esmakordselt Eestis koostati keskkonnamõjude detailseks väljaselgitamiseks eeluuringute kava, mis on tegevuse metoodilise ja tehnilise kavandamise aluseks. Oma heakskiidu kavale andis ka keskkonnaamet. Regiooni linnuliiklusest ülevaate saamiseks otsustas Eesti Energia hankida merealade seireks linnuradari, mille hanke võitis Hollandi tootja Robin.

Mereinstituudi poolt projekti juhtiva Mati Kose sõnul on esmakordselt Eestis kasutusel olev 3D linnuradar kahest erinevast, nii vertikaal- kui ka horisontaalteljel töötavast radarist koosnev süsteem. See on üles seatud TÜ EMI välibaasis Kihnu lõunatipus Pitkäninal. «Lisaks sellele on olemas tarkvara ja andmete analüüsi tööjaam. Üks radar vaatleb Kihnu aladel horisontaalteljel ning teine pea kohal ja õhuruumis toimuvat liikumist,» lausus iga päev TÜ Pärnu kolledžis teadurina töötav Kose. Ta lisas, et linnuliikluse visuaalvaatlused algasid tänavu märtsis ning radar alustas tööd juunis.

Radari tööpõhimõte on üsna lihtne, nimelt peegelduvad radari kiired tagasi ülelendavate lindude vedelikku sisaldavatelt lihaskudedelt. Signaalide ehk kajade asukoha muutuste alusel suudab süsteem määrata nii objekti lennuaja, -teekonna, -suuna ja -kiiruse kui ka suuruse ja arvutusliku massi. Lisaks kogutakse ja seostatakse iga vaatlusega ka ilmastiku, sealhulgas tuule suund ja kiirus, mille alusel arvutatakse puhas lennukiirus.

Vertikaalradari tööulatus on kuni 3,5 km ja vastavas töörežiimis võimaldab see salvestada lindude tiivalöögisagedusi. Selle alusel saab määrata liiki või liigirühmi, mis siiski eeldab ulatusliku referentsandmestiku olemasolu. Horisontaalradar on laiendatud režiimis töötades võimeline tooma pilti kuni 20 km kaugusel toimuvast. Samuti võimaldab radarisüsteem analüüsida, millised on lindude merealade ruumilised kasutusmustrid ning koostada vastavaid tiheduskaarte.

Tuhandete röövlindude rännuala

Tänavu kogutud andmed, mida asutakse analüüsima talveperioodil, näitavad, et mõnede

liikide jaoks on Kihnu ümbrus väga tähtis rändekoridor ja koondumisala. Eelkõige puudutab see röövlinde, kelle arv ulatus 6400-ni ning ainuüksi raudkulle loendati 5399. Kose sõnul on see kõrgem, kui rahvusvaheliselt kokku lepitud oluliste alade rändekriteerium, mis omakorda annab märku, et tegu on ühe Eesti parima röövlindude rändealaga. Rekordtulemusi andis ka laululindude rändesummade jälgimine, mille looduskaitseline väärtus on mõnevõrra väiksem.

Kose ütles, et sellist massiivset radariandmebaasi lindude levikust pikema aja jooksul nii merega kui ka läbirände stardiplatvormina seoses pole Eestis varem kogutud. «Alates juunist, kui radar tööle hakkas, on meil andmebaasis hinnanguliselt 50 miljonit lindude lennuteekonda, kus nende lennusuund ja detailne asukoht on koordinaatidega tuvastatud.» Lennuteekondade suur arv siiski ei tähenda, justkui oleks vaatlusajal piirkonnas ringi lennanud kümneid miljoneid linde.

Võrreldes inimeste korraldatava visuaalse vaatlusega on radar tunduvalt võimekam ja korjab väga suurelt merealalt ning õhuruumist andmeid 24 tundi ööpäevas. «Üks ja seesama kajakas, tiir või muu lind võib ööpäeva jooksul jätta andmebaasi võib-olla tuhandeid lennuteekondi. Nüüd püüamegi analüüsida, kui palju on seal reaalselt linnuliiklust,» lausus Kose.

Binoklite ning vaatlustorude abil tehtud visuaalse vaatluse tulemusena loendati sügisrände ajal Kihnu aladel umbes 1,7 miljonit lindu, kellest peaaegu 1,3 miljonit olid värvulised. Liigiti võttes oli arvukaim rändur tänavu sügisel metsvint, keda loendati kokku 838 808 isendit. Seejuures ulatus selle liigi päevarände maksimumsumma 290 000-ni, mis on vaid pisut väiksem arv kui senine, 1960. aastal loetud rekord (331 000 isendit).

Öötaevast kogutud hääled

Projekti käigus toimus esmakordselt Eestis ka öörände häälte salvestamine erilise seadeldise abil. See võimaldab programmeeritud ajavahemikus koguda häälte salvestusi ja neid hiljem vastava tarkvaraga analüüsida. Sealjuures on võimalik õpetada programm automaatselt hääli tuvastama ning määrama häälte esinemissagedust. Kogutud salvestisi analüüsitakse talveperioodil, praegu on kontrolliks kuulatud vaid üksikuid lõike, millest selgub, et jäädvustatud on enamik tavalisi öörändureid, aga ka näiteks hüüp.

Tuleval kevadel ja sügisel toimuva rände ajal seisavad aga ees uued vaatlused, kuna kevadised rändemustrid võivad olla teistsugused. Kose kinnitusel on väga oluline ka järgmine sügis, mis võimaldab näha, kas lindude koondumisajad ja rändenumbrid ning rände iseloom on sarnane sellele, mida kogeti sel sügisel. Kaks aastat kestvad süsteemsed vaatlused võimaldavad omakorda meretuulepargi rajajatel hinnata, kas tuulikud jäävad lindude rändeteekonnale ette või mitte.

Kose toob siinkohal välja kaks aspekti. Üks pool on see, kuidas linnud rändavad ehk millist suunda ja kõrgust nad kasutavad ning milline on rände kriitiline ajaperiood. Teiselt poolt tuleb aga jälgida meremadalikke. Tuuleparkide ehitamiseks on just need kõige soodsamad kohad, ent samas on madalikel oluline väärtus ka Läänemerel peatuvatele ja toituvatele lindudele. «On väga oluline uurida, kas need madalikud omavad tähtsust. Saarele kõige lähemal asuv Kihnu madal jääb tuulepargi plaanidest välja, ent mängib lindude peatuskohana väga suurt rolli.»

Kuna varem pole Eestis meretuuleparke rajatud, nõuab arendamine põhjalikke ja pikaajalisi uuringuid nii keskkonna, kogukonna kui ka ehituslike küsimuste lahendamiseks. Seni on juba põhjalikult uuritud tuult, laineid ja jääd. Lisaks linnu-uuringutele on kavas uurida kalapüügi ja elukeskkonnaga seonduvat, seejärel ka merebioloogiat ning võimalikku mõju kohalikule kogukonnale.

Linnustiku eeluuringuks Eesti Energiale ettepaneku teinud Kose tunneb heameelt, et tuuleparkide uuringutes ja arendustegevuses on toimunud taoline põhimõtteline muudatus. «Siiani on tuuleparkide rajamisele eelnenud suhteliselt põgusad uuringud ja vahel on takkajärgi tarkusega leitud, et võib-olla polnud tegu kõige parem asjaga, sest kõiksugu mõjud kuhjuvad.» Merealadel on energiatuulikute rajamine ühelt poolt kallis ja keeruline ning teisalt seab ka sealne looduskeskkond uurimis- ja planeerimistegevuseks ette mitmeid takistusi. «Seepärast arvan, et selline rahulikus tempos põhjalik lähenemine nagu praegu Kihnu piirkonna ja meretuuleparkide puhul, on kindlasti mõistlik,» ütles Kose.

Vaata ka

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

« »

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes