• Eesti

Tuuleenergeetika teemaplaneeringu puudustest

Eesti uudised, Tuuleenergia - etea detsember 14, 2012

Hiiu Leht, 14.12.2012

Mõned Hiiu maakonna tuuleenergeetika teemaplaneeringut puudutavad tähelepanekud ja ettepanekud, millega võiks enne teemaplaneeringu kehtestamist arvestada.

1. Teemaplaneeringu koostaja OÜ Hendrikson & Ko on enne teemaplaneeringu koostamise alustamist olnud samas piirkonnas tuuleenergia arendajate (AS Raunistal, Greta Energy) peamine koostööpartner planeeringute ettevalmistajana/koostajana ja seega arendajatega majanduslik ku huvi kaudu varasemalt, käesoleval ajal ja edaspidi sisuliselt seotud. Sellepärast võib eeldada, et teemaplaneering ilma põhjaliku täiendava välise ekspertiisita on väga suure tõenäosusega tuuleenergeetika arendajate huvide suunas kallutatud ja seega ebausaldusväärne. Kaudselt viitavad sellele ka teemaplaneeringu koostaja leidmiseks riigihanke võitnud hinnapakkumine, mis oli oluliselt soodsam järgmisest pakkumisest, samuti punktis 3 toodud vastuolud maksimaalsest lubatud elektrigeneraatori kõrgusest.

2. Hiiumaa arengustrateegia koostamise protsess on häiritud. Aastal 2012 on Hiiu maavalitsus, omavalitsused ja ettevõtjate liit algatanud Hiiumaa arengustrateegia väljatöötamise, et võimalikult laiapõhjaliselt selgitada ja kokku leppida, millised võiksid olla Hiiumaale olulised väärtused, arengusiht ja -võimalused aastaks 2020.

Ennatlik on purata algetapis Hiiumaa arengustrateegia protsessi tuuleenergeetika planeeringuga. Hiiumaa võib tuuleenergeetika teemaplaneeringu kehtestamisega kaotada võimaluse säilitada olulist osa saare identiteedist ehk paikkonna keskkonna ja elanike elukvaliteediga seotut: looduslähedus, rahu, vaikus, puhtus, tervislik elukeskkond, looduslikult kaunid vaated nii maismaal kui merele.

Hiiumaa elukeskkonna tehiskeskkonna suunas muutmise võimaldamine on nii oluline ja põhimõtteline küsimus, et otsustamise eel on õige korraldada maakondlik rahvahääletus.

3. Planeeringus elektrituulikute lubatud maksimaalne kõrgus 250 m ei vasta planeeringuga kehtestatud ohutustsoonile 2 km. Elektrituulikute lubatud maksimaalset kõrgust on planeeringu käigus suurendatud esialgselt 150 meetrilt 250-le.

Sellega on lubatud maksimaalset tuulegeneraatori nimivõimsust suurendatud neli korda: 1-2 MW-lt kuni 7,5-8(10)MW-ni.

Mitmed, sh käesoleva teemaplaneeringu KSH koostamise käigus planeeringu koostajale saadetud väga põhjalikud uuringud (15.04.2010, Taavi Ugam, NOISE RADIATION FROM WIND TURBINES INSTALLED NEAR HOMES: EFFECTS ON HEALTH ja 15.04.2010, Ülo Kikas, WIND TURBINE IMPACT STUDY) soovitavad pideva mürareostusega (eriti ohtlik on madalsageduslik, kõrvale mittekuuldav müra) seotud terviseohu tõttu juba tuulegeneraatori nimivõimsusel 2 MW minimaalselt 2 km ohutustsooni tuulegeneraatoritest elamuteni, avalike asutusteni, ettevõteteni.

Samas viitavad uuringud selgelt, et suurema nimivõimsusega tuulegeneraatorite ja elamute korral peaks ohutustsoon olema suurem kui 2 km. Põhjalikke uuringuid 6-10 MW nimivõimsusega tuulegeneraatorite mõjudest inimese tervisele ilmselt veel pole.

Kuna nimivõimsuse kasvul suureneb seadme kõrgus ja eraldatav müra, peame vältima võimalust, et hiidlastest saavad “katsealused”, et testida uut ja oluliselt suurema võimsusega tehnoloogiat kordi väiksemale tuulegeneraatorile arvestatud ohutustsooni tingimuses.

Vastuvõetud planeeringuga on jätkuvalt lubatud püstitada 250 m kõrgune elektrigeneraator, mis on minu arvates lubamatu. Oluline on planeeringus 2 km ohutustsooni korral piirata tuuliku kõrgust 150 meetriga, et tagada planeeringuala lähedal elavate/ töötavate inimeste tervise ja elutingimuste säilimine.

Teine elektrigeneraatori maksimaalse lubatud kõrguse vähendamisega kaasnev soovitud moment on keskkonna väiksem visuaalne reostus.

Oluline on ka asjaolu, et planeering ei arvesta tuulegeneraatori kaugust elamumaani, vaid selle asemel on kõneks kaugus projekteerimistingimustega ehitatud hooneteni. Sellega kitsendab teemaplaneering oluliselt võimalusi uute hoonete ehitamiseks ja elamumaa väärtus langeb.

4. Käsitlemata on tuuleenergeetika arengutemaa-tikast lahutamatu küsimus ülekandeliinide rajamise võimalikkusest, nende asukohast ja mõjust. Elektrituulikutele sobiva arendusala määramisega on oluline ja hädavajalik lahendada ka küsimus elektrienergia ülekandeliinide paiknemisest ja mõjust, sest tuulegeneraatoreid ei saa kasutada kõrgepinge üle-kandeliinideta. Seepärast on oluline need lahendused kooskõlas ja kompleksselt välja töötada ning planeeringu (te) s kajastada.

Tuuleenergeetika maakonnaplaneeringus puudub lihtne majandusanalüüs, mis iseloomustaks 30 MW lubatud suurima nimivõimsusega elektrigeneraatorite pargi ühendamiseks vajalike ülekandeliinide ja muu taristu rajamiseks eeldatavate investeeringute mahtu ja sellest tulenevalt majanduslikku tasuvust.

Lisaks ei ole teada teemaplaneeringu kehtestamise eel ülekandeliinide (330kV) paiknemine ja keskkonnamõju (100 m laiune turvakoridor). Ülekandeliinidega on seotud oluline negatiivne mõju kinnisvara väärtusele.

Esiletoodud teemaplaneeringu oluliste puuduste nimekiri pole lõplik. Ajapuudusel tõin. välja mõned olulisemad. Lähtudes eeltoodust väidan, et vastuvõetud kujul on Hiiumaa tuuleenergeetika teemaplaneeringu kehtestamine oluliste puuduste tõttu Hiiumaa elanike huve riivav ja ennatlik.

(Avaldatud lühendatult)

Tuuleparkidest arengudokumendis

Üleriigilises planeeringus Eesti 2030+ pt. 5.2 märgitakse: “Maismaal tuleb tuulikuparkide rajamiseks kasutada eelkõige endisi kaevandusalasid, muid aktiivsest inimkasutusest väljapoole jäävaid alasid ja kohti, mis võimaldavad tuuleenergia kasutamist integreeritud lahendustes. Maismaal tuleb valdavalt eelistada väiksemate ja keskmise suurusega tuulikuparkide (kuni 20 tuulikut) rajamist, mis võimaldab energiatootmist ja toodangu ajalist kõikumist paremini hajutada. Suuremate maismaatuulikuparkide rajamiseks on eriti palju võimalusi Ida-Virumaa vanadel kaevandusaladel, kus on rahuldav tuulepotentsiaal ning vähem sotsiaalseid vastuolusid ja looduskaitsepiiranguid.”

“Selle üleriigilise ja värske planeeringu järgi ei ole mingit vajadust Hiiumaale omavajadustest (ehk alates 500 kW võimsusega tuulikutega) maismaatuuleparke planeerida.”

 

Autor: Ülo Kikas (Emmaste valla elanik)

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

« »

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes