• Eesti

Veel tuuleenergeetikast

Eesti uudised, Tuuleenergia - etea detsember 18, 2012

Hiiu Leht, 18.12.2012

Tuuleenergeetika teemaplaneeringute koostamine Saare, Hiiu, Lääne ja Pärnu maakonnas on kest­nud viimased kolm aastat ning kuigi planeeringu eesmärgiks oli leida tuuleparkidele sobivaid alasid Lääne-Eestis, sai sellest otsing piirangutele, kitsendus tele ja kohati ka väljamõeldud põhjendustele, kuidas tuuleparke oma tagaaeda mitte lasta.

Sellest on kahju, sest tuuleenergia esimene reegel on, et seda saab ja tuleb toota seal, kus on tuult. Ei pea vast meelde tuletama, et elektri tootmiseks vajaminevad kulud maksavad kinni tarbijad ning meie kõigi huvides tuleks seda teha võimalikult säästval ja efektiivsel moel. Lääne-Eesti on Eesti tuuliseim ala, kus saared loomulikult hoiavad tuulelippu kõige kõrgemal.

Arvestades hiidlaste allergiat tuuleparkide vastu, oli juba alguses ette ennustada, et ega planeeringuga Hiiumaale hiigelsuuri tuuleparke lubata. Seepärast ei üllatanud, et protsessi tulemusena, kus potentsiaalsed tuulikud viidi kõikidest elamutest vähemalt 2 km kau­gusele, leidus tuulikutele sobivaks vaid kaks ala Käina vallas. Alade miinuseks on see, et need asuvad saare mõistes sisemaal.

Lisaks on maakonnaplaneeringule ebatavalisel moel sisse kirjutatud tuulikute 30MW maksimumvõimsus, mil­lele on raske majanduslikult mõistlikku võrgulahendust Hiiumaa tingimustes leida. Samas kui kohalik kogukond soovib leitud aladele panna püsti ühe või paar tuulikut enda tarbeks, siis see on tõenäoliselt võimalik ja tervita­tav. Sellele viitab ka sel aastal valminud “Hiiumaa 2020: Taastuvenergia tegevuskava”, mille stsenaarium näeb ette saarele 15MW tuulepargi rajamist.

Võiks järeldada, et Hiiu kohalikud omavalitsused ja maavalitsus koos konsultantidega on teinud just sellise tuuleenergeetika teemaplaneeringu nagu hiidlased taht­sid. Seetõttu oli täielik jahmatus lugeda viimastes Hiiu Lehe numbrites seeriat tuuleenergiavaenulikke artikleid, millega tõenäoliselt kogu saarerahvas üles ässitati. Et nii mõneski neis lehelugudes sisaldus suisa valeinformat­siooni, on tuuleenergia assotsiatsiooni kohustuseks tuua alljärgnevad vastulaused, kuigi uued müüdid on tõenäo­liselt oma jalad juba alla saanud nii või naa.

11. detsembril ilmunud Harri Rinne arvamusest jäi kõlama, et Eesti on väike maa ning maad juurde ei tule. See on tõesti õige ning Ida-Virumaa inimesed võivad seda tuhamägede vahelt vast kõige paremini kinnitada. Sealt muide jõuab Hiiumaale ka elekter ning kui me senises tempos põlevkivi põletamist jätkame, ulatuvad kaevan­dused varsti Rakvere juurde välja.

Harri Rinne artiklis oli ka õigesti öeldud, et tuulikuid tuleks ehitada merre või rannikule, kus tuult puhub enim. See aga, et Eesti Vabariik ei luba neid rannikule ehitada, ei pea paika. See on konkreetselt Hiiu tuuleenergeetika teemaplaneering, mis ei luba Hiiumaa rannikule tuulikuid püstitada ning surub need sisemaale, kus tõesti nende toodang nii hea olema ei saa.

Samuti ei pea paika Rinne arvutused, kui palju ühest tuulikust elektrit “kätte saadakse”. Tuulikute keskmine kasutustegur on 30 protsenti, mis tähendab, et keskmiselt toodaks 30MW tuulepark 9 MWh. Aasta toodangunumbrites on see 78,8 GWh. Hiiumaa elektritarbimine 2009. aastal oli 43 GWh.

Kui toodang juba jutuks tuli, siis väideti samas artiklis, et iga tuulepargi toodetud MWh on rangelt toetatud riigi ehk maksumaksja poolt. Vastab tõele, et tuulikutele, nagu kõikidele teistele taastuvenergiat tootvatele elektrijaa­madele makstakse toetust, et need saaksid turule tulla olukorras, kus tuleb võistelda Nõukogude ajal ehitatud elektrijaamadega, mille kapitalikulu tarbijate elektriarve­tel ei kajastunud tollal ega kajastu ka praegu. Kui praegu ehitataks uut põlevkivi elektrijaama (nagu seda Auveres ka tehakse), siis tuleb ka seda toetada. Lisaks tuleb fossiilsetel kütustel töötavatel elektrijaamadel kanda ka saaste-ja jäätmetasud ning nagu Eesti Energia äsja teatas, tuleb neil tuleval aastal süsinikdioksiidikvoodi lisakulu üle saja miljoni euro. Sellest ka ennustatav elektrihinna tõus.

Kuna tuuleenergial margiriaalkulud praktiliselt puu­duvad, ei pea jutud selle kallidusest paika. Näiteks maks­takse tuulikutele toetust 12 aasta jooksul ning kuigi Rinne väitis, et peale seda tuulikute tiivad murduvad ja kukuvad alla ning Eleringi juht Taavi Veskimägi kardab, et tuulikud jäetakse seejärel maha, siis tegelikkuses töötavad need tublilt edasi ning siis juba ilma toetuseta. Kes selle aasta 15. juunil käis Virtsu I tuulepargis tuulepäeva kontserdil, võis oma silmaga tõdeda, et Eesti esimesed tuulikud, mis on nüüd kümneaastased, ei jää oma töös kuidagi alla noorematele kaaslastele Virtsu teistes piirkondades. Seda sellepärast, et tuulikute sisemus koosneb sadadest sensoritest ning rohkem kui kümnest protsessorist ehk rahvakeeli arvutist, mis vähimastki kulumisest ja võimali-‘ kust rikkest teatavad varakult ette või kriitilises olukorras elektrijaama automaatselt seiskavad.

See, et elektrituulikuid ei saa pidada ohtlikuks, peab paika ka kaudsemate tervisekahjustuste seisukohalt. Kuigi internetist leiab aktiivsete tuulikuvastaste, nt USA-s National Wind Watch poolt koostatud uuringuid, mis “tõestavad” vastupidist, toon siin välja mõned riiklikult teostatud värsked uuringud, kus leitakse, et tuulikutel puudub tervist kahjustatav mõju. Austraalia riiklik ter­vise ja meditsiini teadusagentuur viis 2010. aastal läbi uuringu, mis järeldas: “Tuuleparkidel puudub otsene patoloogiline mõju ja mistahes potentsiaalset mõju ini­mestele on võimalik vähendada, jälgides olemasolevaid planeerimisjuhiseid”.

USA Massachusetts-i valitsuse avaliku tervise osakond kirjutas oma tänavuses jaanuari uuringus, et: “Puuduvad piisavad tõendid, et tuulikute müra põhjustaks otseselt terviseprobleeme ja haigusi”.

Baieri Keskkonnaagentuur Saksamaal leidis sel aastal valminud uurimuses “Tuuleturbiinid: kas infraheli mõju­tab tervist?”, et tuulikud ei tekita infraheli sellisel tasemel, . mis oleks ohtlik inimese tervisele. Kinnitades juba varem tõestatut, tekitavad tuulikud infraheli, mis on tunduvalt alla normi, mida inimene kuuleb või tajub.

Kuigi Eesti tuuleenergeetika arengu seisukohast ei saa Hiiumaa tuuleenergeetika teemaplaneeringut liigkitsenduste ja ebamõistlike piirangute tõttu pidada õnnestunud tulemuseks, tahaksin tänada nii hiidlasi kui ka kogu teemaplaneeringu töörühma aktiivse arutelu ning suure töö eest, mis loodetavasti aitas vähemalt kogukonna jaoks leida optimaalseima lahenduse, kuidas tuuleenergiat Hiiumaal arendada.

 

Autor: Tuuliki Kasonen (ETEA tegevjuht)

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

« »

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes