• Eesti

Energeetika vajab erakapitali

Tuuleenergia blogi - etea jaanuar 28, 2013

Martin Kruus, Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni juhatuse esimees

Taastuvenergia toetuste vähendamise populistliku kampaaniaga oleme jõudnud olukorda, kus riigi lubadused on liivale kirjutatud sõnad ja erainitsiatiivi karistatakse. Kuigi naudime siiani Nõukogude Liidu ühisest eelarvest ehitatud Narva jaamade elektrit, on iseseisva Eesti elektritootmise ajalugu rajatud just erainvesteeringutele.

Esimesed elektrijaamad ehitasid Eestis tehased, näiteks Kreenholmi manufaktuur Narvas, tsemenditehas Kunda, Dvigateli vagunitehas Tallinnas. Pärnus 1907. aastal avatud elektrijaam oli kogu Baltikumi esimene avalik elektrijaam. Järgnesid Tartu, Viljandi, Võru ja Valga linn. Nii mõnegi osaühistu elektrijaama võimsus ületas väikelinna avaliku elektrijaama oma. Nõukogude okupatsiooni ajal allutati teiste tööstusharude hulgas ka elektrimajandus riigile.

Iseseisvuse taastamise järel ei ehitanud Eestis uusi elektrijaamu ei riik ega ka ettevõtted, kuni valitsuselt hakkas tulema signaale, et energeetikas nähakse olulist rolli ka erasektoril. 1998. aastal vastu võetud ja 2007. aastal täiendatud taastuvenergia toetuste süsteemi võib käsitleda kui riigi tellimust ettevõtetele ehitamaks taastuvaid kütuseid kasutavaid elektrijaamu.

Eraettevõtetel riigi eest teha palutud investeeringud on väga suured, ulatudes sadadesse miljonitesse eurodesse. Seetõttu on õigustatud küsimus, kuidas saab riik nüüd investorid pika ninaga jätta, vähendades olemasolevatele taastuvenergia jaamadele eelnevalt lubatud tasusid. Riigi sõnamurdmine looks negatiivse pretsedendi, et ka tulevikus võib ühepoolseid kärpeid oodata.

Loobudes energeetikasse erainvesteeringute kaasamisest, jääb kodumaiste elektrijaamade ehitamisel põhiliseks allikaks riigieelarve. Võrreldes teiste vajalike investeeringutega võib energiasektori rahavajadus meie ühiskonnale aga üle jõu käivaks osutuda. Näiteks mullu läks riigieelarvest Eesti Energia investeeringute toetuseks 150 miljonit eurot ja tänavu 200 miljonit. Suur osa sellest rahast läheb 270 MW uue põlevkivijaama ehitamiseks. Eesti tipuvõimsus jõuab 2030. aastaks aga 2000 MWni ehk oluline investeerimiskoormus seisab meil alles ees.

On irooniline, et taastuvenergia nõiajaht toimub Eestis ajal, mil kogu maailmas vähendatakse sõltuvust imporditud ja saastavatest energiaallikatest. Tuule­energia lahendab need küsimused elegantsel moel, ilma keskkonnasaaste ja kütusevajaduseta. Skeptikutele võib öelda, et eksisteerivad tehnoloogilised lahendused – hüdropumpjaamad, vedelgaasil põhinevad gaasimootorid, energiasüsteemi optimeerimine koos integreerumisega Euroopa energiasüsteemidesse, nutikad energiavõrgud –, mis tagavad energiavarustuse ka hetkedel, kui tuul ei puhu. Arendades aga oma energiasüsteemi selg ees, ei saa ka uued nutikad tehnoloogiad kunagi reaalsuseks.

Isegi kui mõni hetk tundub, et täidame taastuvenergia arendamisega vaid Euroopa Liidu eesmärke, ei kao põhiküsimus, kust tulevikus energiat saada, kuhugi. Taastuvenergia toetused kehtivad 12 aastat, misjärel jätkavad madalate püsikuludega tuulikud energiatootmist aastakümneid.

Erakapitalil põhinevaid investeeringuid elektri tootmisesse on tehtud tänu kehtivale taastuvenergia toetusskeemile. Selle vägivaldsel muutmisel kaob lisaks elektritootmise investeeringutele ka usk, et Eesti riigi sõna maksab. Kuna toetusskeem on vajalik mis tahes uute elektrijaamade rajamiseks, siis on see probleem laiem, kui esialgu paista võib. Riigikogus otsustamisel olevate elektrituru seaduse muudatuste mõju ilmneb täies tõsiduses siis, kui üritame energeetikasse kaasata raha rahvusvahelistelt kapitaliturgudelt, olgu siis aktsiate avaliku pakkumise või võlakirjade näol.

Artikkel avaldatud Postimehes, 28.01.2013.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

« »

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes