• Eesti
  • English

Energeetikud: Eesti vajab kaugeleulatuvat energiapoliitikat

Eesti uudised - etea jaanuar 29, 2013

BNS, 29.01.2013

Eesti vajab kaugeleulatuvat energiapoliitikat, millega luuakse tulevikus võimalused erinevate tootmisvõimsuste kasutamiseks, leidsid energiaeksperdid teisipäeval toimunud konverentsil Energeetika trilemma.

Majandus- ja kommunikatsioonimninisteeriumi energeetika asekantsleri Ando Leppimani sõnul peaks riigi energiapoliitika olema kaugeleulatuv. “Pikk plaan saab olla see, et me ei takista arendustegevust, vaid loome endale optsioone, et teatud ajahetkel, kui on soodne turuseis või soodsad investeeringud, oleksime valmis neid kasutama, mitte ei hakkaks selleks alles võimalusi looma,” rääkis ta, tuues näiteks optsiooni loomise kas meretuulepargi või pumphüdroelektrijaama rajamiseks.

“Oleme energeetikavaldkonnas astumas lapsekingadest välja ja meil ei ole enam klassikalist taastuvenergiat ja klassikalist fossiilenergiat,” ütles asekantsler. “Küsimus on selles, milliseid elektritootmisvõimsusi tulevikus kasutada ja kas Eestisse üleüldse mingeid jaamasid tuua.”

Praegu ei ole Leppimani sõnul vahet, kas rajada söel põhinev jaam või tuulik – need pakuvad suhteliselt sarnast omatootmishinda, vaid küsimus on selles kas neid üldse rajatakse. “See on iga riigi enda otsustada, millisel viisil ta näeb, et tema riigis uued tootmisvõimsused tekivad,” ütles Leppiman.

Riigi energiapoliitikas võiks tema sõnul olla tasakaalus kolm peamist eesmärki – varustuskindluse tagamine, keskkonnapoliitika ja soodne elektri hind.

Tuuleenergeetika arendaja Nelja Energia AS-i juhatuse esimehe Martin Kruusi sõnul tuleks koostatavas energeetika arengukavas rohkem rõhku panna sellele, millised on ühe või teise otsuse põhjused. “Selleks on see optsioonide mõte väga hea, et mis võimalused on siseriiklikult ja mis võimalused on naabritega koostööd teha,” märkis ta.

Riigi energeetikapoliitika sõltub Kruusi sõnul naabritest, kuna Eesti tarbimine on Põhjamaade kontektis väga väike. “Peaksime selle teema norrakate ja rootslastega läbi rääkima, kui nende plaan on tulevikus elektrit eksportida, siis võiks selgeks teha, kas keegi on nõus meid tulevikus energiaga varustama.”

“Kui see ei õnnestu, oleks vaja mingit siseriikliku plaani, kuidas varustuskindlus tagada,” märkis Kruus.

Samas märkis Kruus, et Nord Pooli turg ei aita tulevikus probleeme ära hoida, sest Euroopas tervikuna on küsimuses selles, et importelektri osakaal on väga suur. “Kas energiakandjate import on probleem või ei ole probleem? Kui on, tuleb leida alternatiivseid allikaid,” ütles ta.

Energia valdkonnas rõhutas Kruus riigi ja erasektori koostöö olulisust, viidates palju vaidlusi põhjustanud ja endiselt vastuvõtmata energiaturu seaduse muutmise seadusele. “Et optsiooi tulevikus omada, võiks juba tehtud investeeringute kokkulepetest kinni pidada, see annab võimaluse seda optsiooni ka edaspidi kasutada. Kui riik teeb otsuse, mis varasemaid lubadusi rikub, seda kindlasti meenutatakse – see väljendub kapitali hinnas või halvemal juhul kapitali saadavuses.”

Eesti Gaasi juhatuse esimehe Raul Kotovi sõnul on energiapoliitikas planeerimine keeruline ja tänamatu tegevus, kuna turuolukord muutub kiiresti. “Planeerida võib, aga see ei peaks seisnema konkreetselt ühe või teise asja eelistamises, vaid kõikide jaoks võimaluse jätmiseks, et areng oleks võimalik,” rääkis ta.

Tallinna Elektrijaama juhatuse esimehe Andres Taukari sõnul oleks planeerimises samuti tarvis pikaajalist pilti, kuna tegemist on väga kapitalimahuka tegevusega. Selle pildi puudumisel puudub ka kindlus, kuidas sellesse valdkonda investeerida.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

« »

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes