• Eesti

Enne vallamajja minekut otsige tuult

Eesti uudised, Tuuleenergia, Väiketuulikud - etea jaanuar 17, 2013

Maaleht, 17.01.2013

Enne kui minna vallamaj­ja tuuliku püstitamiseks vajalikke dokumente taotlema, tasub leida asjatundja, kes aitab teha eelhinnangu valda­vate tuulesuundade ja võimalike elektri tootmi­se takistajate kohta.

Jutud elektrienergia kallinemi­sest ning nüüd ka kallinemine on pannud inimesi rohkem mõt­lema, kuidas ise energiat toota. Kuna Eesti on tuulepealne maa, tõuseb päevakorrale ennekõike tuuleenergia. Mitmel pool kerki­vad tuulepargid, väiksemaid tuu­likuid paigaldatakse ka kodumajapidamiste juurde.

Nende püstitamiseks on vaja lube ja kooskõlastusi. Samas ei ole Eestis väiketuulikute püsti­tamist ühegi eraldi seaduse või määrusega reguleeritud.

Mitmed omavalitsusjuhid tunnistavad, et väiketuulikuid nende valda paigaldatud ei ole. Paljud kohalikud oleksid küll hu­vitatud, kuid seadmete hind on kõrge ning tasuvusaeg liialt pikk.

Need, kes tunnevad kodutuuliku vastu tõsisemat huvi ja on rahaallika leidnud, küsivad tihti, millest alustada.

Ehitusalased nõuded võivad erineda isegi ühe valla sees.

Lihula valla arendusnõunik Margus Källe selgitab, et näiteks Lihula linn ning Matsalu rahvus­park on detailplaneeringu ko­hustusega alad. Matsalu rahvus­pargis ja looduskaitsealadel ning hoiualadel on enne projekteeri­mistingimuste või ehitusloa väl­jastamist ning detailplaneerin­gu algatamist vajalik keskkonnaameti nõusolek.

Otsige tuult!

Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioo­ni tegevjuhi Tuuliki Kasoneni sõ­nul algab eraisikute väiketuulikute asukohavalik eelkõige pii­sava tuule olemasolu ja selle tu­gevuse väljaselgitamisest.

Ta rõhutab, et isegi siis, kui tegu on rannikualaga, kus tuul lõõtsub pidevalt, tuleb ikkagi konkreetses kohas leida tuuli­kule parim asukoht, sest hoone­te, metsa ja muude takistuste lä­hedus vähendab toodangut ning lühendab tekkivate õhukeeriste tõttu tuuliku osade eluiga.

“Õige oleks plaanitavas asu­kohas ja kõrgusel mõõta tuult ühe aasta jooksul, aja ning tuulemõõtja kulu tasuvad end ära,” selgitab Kasonen. “Nii-öelda kõ­hutunde saamiseks võib loomu­likult esmalt otsida infot ka Ees­ti tuuleatlase kaardilt internetist ning küsida EMHIst lähima mas­ti andmeid, kuid üksnes nende põhjal otsustades ei saa kindlasti väga täpset prognoosi.”

Autonoomse süsteemi pu­hul võiks tuuliku paigaldamisele mõelda alates tuule kiirusest 3,5 m/s ja võrguühendusega kohas alates 4,5 m/s. Kiirus 5 — 6 m/s on juba väga hea.

“Madalatel kõrgustel on sel­lised kohad Eestis ainult ranni­kul ja saartel,” nendib asjatund­ja. “Siit ka põhjus, miks raken­datakse tuuleenergiat peamiselt mereäärsetes piirkondades. Too­ta tulebki seal, kus on tuult.”

Aga samas võib ka sisemaa kõrgematel kohtadel õige mas­ti abil tuule edukalt kinni püüda ning elektriks muundada.

“Asukoha hinnangut oskavad anda ka korralikud väiketuulikute müüjad, kelle poole võikski ühena esimestest pöörduda,” sel­gitab Kasonen. “Kui telefonis kõ­lab ilma analüüsita vastuseks, et toota saab igal pool, tasub leida müüja, kes aitab teha eelhinnan­gu valdavate tuulesuundade ja võimalike elektritoodangu takis­tajate kohta. Kompetentne müü­ja aitab valida ka õige võimsuse­ga tuuliku, mis vastab majapida­mise vajadusele.”

Järgmised sammud

Kui on selge, et kodu asub tuu­leenergiale sobivas kohas, tu­leb võtta ette käik valda pädeva ametniku juurde ja võrguettevõttesse.

Omavalitsusest saab projekteerimistingimused ning info, kas valitud asukohas kehtib pii­ranguid, mis keelavad sinna tuu­likut paigaldada.

Kasoneni sõnul ei ole planee­ringut ja keskkonnamõjude hin­damist väiketuulikute puhul üld­juhul vaja teha. Etteantud tingi­muste põhjal saab alustada pro­jekteerimisega, projekti alusel väljastab omavalitsus ka ehitus-ja kasutusloa. Samas on ka juhu­seid, kus omavalitsus ei ole väi­kese elektrituuliku jaoks ehitus­luba nõudnud.

Võrguettevõttest saab tea­da, kas ja kuidas on tuulikut või­malik ühendada jaotusvõrgu­ga. Võrguettevõttele tuleb esi­tada mikrogeneraatori liitumise taotlus, misjärel sealsed töötajad kontrollivad antud asukohas lii­tumise võimalust.

“Kui tegu on pikkade madalpingeliinidega, kus tarbimiskoormused väikesed või on juba mit­meid mikrogeneraatoreid lii­detud, ei pruugi jaotusvõrk sin­na uut võimsust lubada või tu­leb võrgu tugevdustööde kulud kliendil endal kanda,” selgitab Kasonen.

Lisaks kontrollitakse inverterseadme kohta esitatud andmeid ja vastavust Eestis kehtivatele nõuetele. Probleeme võib tekki­da, kui tuulik on soetatud odava­ma hinna huvides suvalisest in­ternetist leitud kohast.

“Elektrituulik ei ole selline kaup, mille võtad kastist välja ja vajutad nupust tööle,” nendib Kasonen.

Eesti Tuuleenergia Assotsiat­sioon soovitab hankida ainult neid tuulikuid, mis on sertifit­seeritud vastavalt rahvusvahe­listele standarditele ning mille puhul saab kindel olla, et tuulik vastab tänapäevastele ohutus- ja kvaliteedinõuetele.

Kuna investeeringud korrekt­sete lahenduste puhul on pä­ris suured, tuleks valida korra­lik partner nii tuuliku ostul, pai­galdamisel kui ka järelhooldusel.

Sobib hajaasustusse

Läänemaal asuva Hanila valla vallavanem Arno Peksar tunnis­tab, et Eestis on tuuleenergeetika tunduvalt vähem reguleeri­tud kui paljudes teistes Euroopa riikides.

“Seega tuleb peamiselt vaa­data planeerimisseadust, ehi­tusseadust, omavalitsuse üldpla­neeringut ja ehitusmäärust,” sel­gitab ta.

Esimesena on Hanila vallava­nema sõnul vaja välja selgitada, kas soovitud kohas on mingeid piiranguid, näiteks looduskait­selisi, muinsuskaitselisi vms. Siis tuleb vaadata, mida konkreetses kohas üldplaneeringu ja ehitusmääruse järgi tohib üldse ehita­da ning kas tegu tihe- või hajaasustusega.

“Kui ei ole ilmnenud asjaolu­sid, mis takistaksid tuuliku püsti­tamist, tuleb vaadata juba konk­reetse mudeli parameetreid, et näiteks hinnata, kas see naabri­le liiga lähedale ei jää,” selgitab Peksar.

Seejärel määratakse, kel­lelt on vaja saada kooskõlastus. Reeglina on väiketuulikute pu­hul tegu tüüpmudelitega ning siis ei pea Peksari sõnul esitama projekteerimistingimusi.

Viimsi vallas tuleb projekt kooskõlastada kõigi piirinaabritega, kõigi maa-aluste kommuni­katsioonide valdajatega, kõigi ehitustöödega seotud kinnistute omanikega, kõigi ehitustöödega seotud asjaomaste instantsidega, vallavalitsuse keskkonnaametiga ja kommunaalametiga.

Saku vallavalitsuse ehitus- ja planeerimisteenistuse juht Maire Laur teatab, et Saku valda on pai­galdatud seaduslikult üks väiketuulik hajaasustusega alale. Val­lavalitsus väljastas ehitusloa.

“Juhendit meil ei ole, samu­ti ei ole vallas uuritud tuuliku­te mõju,” tunnistab Laur. “Ole­me end artiklite abil püüdnud asjadega kurssi viia. Seni on igal konkreetsel juhul asja eraldi kaa­lutud, arvestades keskkonnaseisu, võimalikke kahjulikke mõ­jusid, kasutuse efektiivsust nii tootlikkuse kui ka majandusli­kust aspektist. Tähtis on, et tuu­lik oleks tuultele avatud ja lähe­duses ei asuks teisi objekte, mis turbulentsi tekkimise tõttu tuuli­ku tööd segaks.”

Maire Lauri sõnul on jõutud Saku vallas seisukohale, et ti­heasustusega elamualadel ei ole väiketuulikute püstitamine ots­tarbekas ega lubatav. Hajaasustusega aladel on see aga vastu­võetav.

Väheste võimalus

“Üldiselt ei ole meie vallas olnud suurt huvi väiketuulikute püsti­tamiseks,” nendib Laur. “Lisaks ühele väljastatud ehitusloale on huvi tuntud kahel korral.”

Peksari sõnul on nende valda püstitatud paar väiketuulikut. “Kui see jääb täies ulatuses huvi­lise enda rahakoti peale, siis ega neid hulgi juurde ei tule,” arvab ta. Püsiva elamise või tootmise varustamist, kui kogu investeering ise kinni maksta, ta saada­va tuuleelektri omahinda arves­tades praegu mõistlikuks ei pea.

“Kui arvestada väiketuuliku maksumus elektri omahinna sis­se, tuleb see võrgust ostetavast vähemalt kaks-kolm korda kalli­malt kätte. Seega võib väiketuu­likute püstitamist elavdada ai­nult toetus. Või on huvilisel en­dal raha olemas ja ta on tuuleenergeetika entusiast.”

Viimsi vallavalitsusele on tuulikutaotlusi esitatud kolmel ju­hul, neist kahele on väljasta­tud ehitusload (Naissaarele ja Tammneeme külasse). Mõlemad on valmis ning vormistamisel on kasutusload.

Mullu said Eesti majaomani­kud taotleda KredExi kaudu väi­keelamute renoveerimistoetuse alt toetust taastuvenergiaseadmete paigaldamiseks, sealhul­gas väiketuulikute püstitamiseks.

Huvi oli väga suur. KredExi kommunikatsioonispetsialisti Tarmo Seliste teatel puudub praegu info, kas käesoleval aas­tal on plaan sarnase toetusmeetmega jätkata.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

« »

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes