• Eesti

Kas elektri hinnatõusus on ikka saastekvoodid süüdi?

CO2 kaubandus, Eesti uudised - etea jaanuar 19, 2013

Õhtuleht, 19.01.2013

Poliitikud ja elektritootjad on kinnitanud, et elektri hind oleks Eestis tõusnud nii või naa, sest saastekvoote enam tasuta ei jagata. Aga jagatakse küll! Eesti Energia saab neid 18 miljonit tonni.

Andrus Ansip esmaspäeval riigikogu ees: “Olgu veel kord öeldud: see hinnatõus, mis meid kõiki praegu tabanud on, ei tulene elektrituru avanemisest, vaid tuleneb kohustusest osta süsinikdioksiidi emissiooni kvoote.”

Aga see on vaid poolik tõde. Teine pool on see, et teatud tingimustel saab näiteks Eesti suurim elektritootja tasuta kvoote riigilt 2019. aastani, kokku 18 miljonit tonni. “Kui oleks tegemist jätkuvalt suletud turuga, siis oleks 18 miljonit saastekvooti kahe aasta elektritarbimise vajadus,” hindab kvoodikogust keskkonnaministeeriumi asekantsler Meelis Münt.

On kaks erinevat saaste-kvootide süsteemi. Üks on riikidevaheline, kus näiteks Eesti on müünud kvoote ja pidanud seda keskkonnasõbralikele trammidele ja liinibussidele kulutama. Teine süsteem on see, kus õhku saastavad ettevõtted Euroopa Liidu siseselt kauplevad. Aga on ka riike, kelle puhul rakendati erandit. Eesti on selline riik.

“Sellest aastast muutunud süsteemi üks erandeid on, et mõned liikmesriigid võivad anda elektritootjatele tasuta kvoote. Üldine põhimõte oli see, et elektritootjad peavad alates 2013. aastast kõik vajaminevad kvoodid ostma oksjonilt. Aga kuna mõningate riikide elektrisüsteemil ei olnud piisavalt ühendusi või olid liialt ühe fossiilkütuse põhised, siis anti erand, mida ka Eesti kasutas,” selgitab Münt.

Katab osa vajadusest

Eesti võib müüa 69 miljonit tonni saastekvoote ja sellest 19 miljonit tonni jagatakse elektritootjatele tasuta. Kuigi tasuta kvootidest enamiku, 18 miljonit tonni, saab Eesti Energia endale, ei tähenda see seda, et kaks aastat on energiahiiul lusti kvoodid ostmata jätta. Tänavu antakse Eesti Energiale viis miljonit tonni ja nii aasta-aastalt järjest vähem. Viimane osa aastal 2019, ja laias laastus katab tasuta saadud kvootide hulk Eesti Energia järgneva seitsme aasta kvoodinõudlusest viiendiku.

Tasuta saastekvoote ei anta siiski tingimusteta. Suurem osa Eesti saastekvoodist läheb Eesti Energia Auvere elektrijaama ehitamise finantseerimiseks. Need summad on aga nii suured, et katavad kahekordselt kvootide väärtuse ehk tasuta kvootide saamise eeltingimus ei ole Eesti Energiale probleem. Uue jaama ehitus läheb maksma 650 miljonit eurot. 18 miljonit tonni tasuta kvootide väärtust on Euroopa Komisjon hinnanud 308 miljonile eurole.

Kindlaks otstarbeks

Lisaks on tänavusest riigieelarvest Eesti Energial saada 200 miljonit eurot. Tõsi, see on planeeritud juba uute investeeringute jaoks, mitte Auvere jaamale.

Münt hindab, et kuigi tasuta kvootide kogus on Eesti Energiale väike, annab see avatud turu tingimustes teatud konkurentsieelise. Ja veel. Münt prognoosib, et avatud turul toodab Eesti Energia järjest vähem elektrit ja vajab seega ka vähem saastekvoote.

“Hetkel, kuni EstLink 2 valmimiseni, pääseb Eesti Energia avatud turul rohkem müüma. Aga avatud turu tingimustest heitgaasi kogused ja sellest tulenevalt vajaminevate kvootide hulk vähenevad, sest põlevkivist toodetud elekter nii palju enam turule ei saa.”

Eesti Energia pressiesindaja Eliis Venniku sõnul ei tohtivat sellest aastast elektri tootmiseks saastekvooti enam anda.

“Eesti Energiale on eraldatud veel sihtotstarbeliselt saastekvooti Auvere elektrijaama tarbeks. See on sihtotstarbeliselt mõeldud vaid Auvere elektrijaama investeeringuteks,” ütleb Vennik.

Tema jutu lükkab Münt ümber. Eesti Energial ei ole piiranguid kvootide kasutamiseks.

“Nad võivad need kvoodid maha müüa ja kasutada saadud raha elektrijaama ehitamiseks või kasutada neid kvoote oma elektritootmise emissioonide katmiseks ja jaama ehitamiseks kasutada muid vahendeid. Oluline on see, et hiljem aruandluses ei oleks tasuta kvoodi väärtus kõrgem, kui on tehtud investeeringu väärtus,” lausub Münt.

Tasuta kvootidest oli riik teadlik juba 2010. aastal

2010. aastal oli teada, et kuigi saastekvoote peab hakkama 2013. aastast elektritootmiseks ostma, saab osalt ka ilma hakkama.

2011. aasta kevadel tulid juhised, et tasuta kvoote saab jagada vaid investeeringute vastu.

2011. aasta suvel hakati Eesti Energia investeerimiskavasid koostama.

2012. aasta juuniks saadi Euroopast riigiabi luba.

2013. aasta 14. jaanuaril (viimati) kinnitas peaminister Andrus Ansip taas, et elektri hind on tõusnud, sest kvoote tuleb osta.

Vaata ka

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

« »

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes