• Eesti

Köstil ei maksta elektri eest sentigi!

Eesti uudised, Tuuleenergia - etea jaanuar 22, 2013

Naistelehe Nipiraamat, 22.01.2013

Mida teeksite teie, kui selgub, et just soetatud maakodus pole elektrit? Ja ei tule ka, sest liinide vedamise eest küsitakse üüratut summat. Mis muud, kui tuleb päike ja tuul enda kasuks tööle rakendada.

Just nii toimis perekond Pinn, kes aastal 2005 otsustas taastada pereema isa sünnitalu Otepää kuplite vahel. Sest muud lihtsalt ei jäänud üle! Kuigi elekter oli omaaegses jõukas talus sees juba 1930. aastatel, oli aeg teinud oma töö. Rahvavaenlasena Siberisse saadetud peremeest oma koju elama enam ei lubatud ja mõnda aega elasid majas võõrad, paar viimast aastakümmet aga peamiselt nahkhiired. Ja kurikaelad olid inimtühjust ära kasutades minema tassinud põhimõtteliselt kõik, mis vähegi võimalik. Nõukogudeaegsed elektripostid olid püsti, kuid traadid nende vahelt olid metallivargad ära viinud. Ehk nagu Merike Pinn ütleb: «Peale kõige muu panid pihta ka elektri.» Kui Merike ja abikaasa Rein talu taastama hakkasid, oli üks esimesi asju (oh imet!) loomulikult elementaarne elektrisoov. Seepärast pöörduti avaldusega Eesti Energia poole. Vastus, mis sealt saadi, lõi aga vastsed talunikud jalust nõrgaks: 700 000 krooni ja teil on elekter majas! Energiahiid põhjendas seesugust hinda «väga lihtsalt»: tuleb vedada uued liinid ja teha ka uus liitumine.

Kuna talukoht või õigupoolest suures jaos varemed olid korralikult võssa kasvanud, tegid Merike ja Rein tegevusplaani jooksvalt ümber: jätsid tol hetkel elektriliitumise sinnapaika ning pühendasid esimese aasta hoopis võsaraiumisele ja talumaade korrastamisele. Mootorsaed ju elektrit ei vajagi, need töötavad bensiini peal.

Võsa maas, tuli aga taas päevakorda hoonete taastamine. Kui esimene aasta oli möödunud nõnda, et pärast pikki võsaraiumispäevi veeti väsinud kondid mõne lähedal asuva turismitalu koikule, siis teisel aastal kohendati elamiseks vana talumaja säilinud pool… ja asuti tulevase talumaja kallal rassima.

Maja püsti autoaku ja generaatoriga

Mida enam taastamistööd edenesid, seda rohkem sai selgeks, et elekter on majapidamises väga vajalik. Kaua sa ikka tööriistade akusid autoakult laed! Just sedamoodi üritas kuldsete kätega pererahvas esialgu oma majaehitusel toime tulla.

Kuna kolmveerand miljoni krooni suurune liinitasu Eesti Energialt oli veel selgelt meeles, ei mindudki uut pakkumist küsima ning astuti esimene samm alternatiivse energia suunas. Majapidamisse soetati kolme kilovati võimsusega bensiinigeneraator.

«See oli õudne kobakas ja ilmast ilma tuli seda voolu õigesse kohta saamiseks hoovis ümber paigutada. Ja tõsta tuli seda lausa mitmekesi,» meenutab Merike. «See masin undas ikka jubedalt, kuid tookord polnud meil ka muud lahendust. Vähemalt saime rahulikult tööriistu kasutada, majaehitus läks edasi ning valguski oli olemas!»

Et lõpuks hakkas generaatorikolaka mürin akna all siiski tüütama, võtsid Merike ja Rein veel kord Eesti Energiaga ühendust. Aasta oli siis juba 2007 ja hinnad mõistagi tõusnud -seekordne «sooduspakkumine» oli üle miljoni krooni.

Kuna Pinnidel sellist raha kuskilt võtta polnud, oli selge, et elektri püsiühendust ei tule kunagise taluperemehe lapselapse käe all jõudsalt kosunud Kosti tallu kunagi.

Uued lahendused

Et maja hakkas valmis saama – 2007. aasta lõpuks olid uksed-aknad ees ning katuski peakohal -, veetis ka Tallinnast pärit pere Kostil üha rohkem aega. Elektrit saadi endiselt generaatorilt, kuid selle püsiv podin oli Merikese sõnul juba ikka korralikult närvidele käima hakanud.

Sügisel on ju päevad pimedad, pirn põles laes kogu aeg ning see tähendas, et generaator podiseski lakkamatult. Et natukenegi rahu saada, ehitas pereisa kahel autoakul seisneva süsteemi: generaatoriga laeti autoakud täis ja need siis omakorda toitsid valgusallikat. «Nii sai vähemalt mõneks ajaks vaikust!» räägib Merike.

Paraku ei saanud olukord, kus püsielektrit pole ega tule, generaatori podin sööb närve ja autoakud väga kaua ei kesta, igavesti toimima jääda. Mida teha, et pirn laes põleks ja vahel saaks ehk telerist uudiseidki vaadata? Pinnid hakkasid internetist uurima alternatiivseid looduse pakutavaid võimalusi. Kulus kuid, ent viimaks hakkas kuju võtma plaan panna Kosti majapidamine toimima päikeseenergia jõul.

Ja valgus sai!

Viis-kuus aastat tagasi, kui Merike ja Rein oma tallu «päikeseelektri» otsustasid tuua, olid selleks mõeldud valmissüsteemid väga kallid. Õnneks on peremees hea tehnilise taibuga ja internetist omandatud teadmiste põhjal otsustatigi vajaminev süsteem üksikutest komponentidest kokku ehitada. Et päikesepaneelid, vajalikud pistikud, inverterid ja muu vajalik olid tollal Eestis ikka äärmiselt vähenõutud kaup, tuli «elektrijaamaks» vajalikku kraami tellida erinevatest kohtadest ning see võttis omajagu aega.

Kui aga kraam koos, tuli hakata nuputama, kuidas see kõik omakorda toimima panna. Kõik käis katse ja eksituse meetodil ning nagu Merike tagantjärele meenutab, «lendas nii mõnigi asi töö käigus ka vastu taevast».

Püsiti, mis püsiti, kuid lõpuks oli Kostil taas elekter! Päikeseelekter!

Esialgu pandi katusele kaks paneeli. Maja oli veel valmimisjärgus ja rohkemaks polnud vajadustki. Mida enam end sisse seati ja kõikvõimalikke elektrilisi vidinaid alates telerist ja lõpetades külmkapiga majapidamisse soetati, seda rohkem paneele katusele pandi. Tänaseks on Kosti talu katusel kaheksa paneeli.

Paari aastaga veendusid Merike ja Rein (ja kõik nende esialgu umbusklikud külalisedki), et päikeseenergia toimib suurepäraselt ning alt ei vea – isegi siis, kui mõne suure suvise tormi järel oli pool Eestit vooluta, põles Kostil laes lamp.

Pinnid lükkavad oma kogemusele tuginedes ümber eksiarvamuse, et meie kliimas on päikesepaneelid talvisel ajal kasutud. Vastupidi, külma ja päikeselise talveilmaga võib paneelide tootlikkus olla maksimumi lähedal ning päikesepaneelid toodavad elektrit ka öösiti, kui taevas särab kuu.

Siiski, olemasolevatest paneelidest jäi natuke vaheks pikkadel sombustel ja peaaegu 24 tundi pimedatel sügiskuudel.

Appi kutsutakse ka tuul

Tuttava tuulikuomaniku mahitusel hakati mõtisklema, et kui päike talvel, kevadel ja suvel energiaallikana nii kenasti toimib, miks ei võiks tormisel sügisperioodil toota elektrit hoopis tuul? Ja nagu saatuse tahtel leiti ühest kuulutus-teajalehest üksik tuulikupakkumine! Kui sageli müüb keegi Soovis tuulikut? Vist haruharva! Kuna hindki polnud väga kallis, otsustatigi Hiina päritolu tuulik Kostile püsti panna.

Loomulikult polnud seegi ühe päeva töö. Tuli välja mõõta tuuliku jaoks õige koht, varuda kõikvõimalikku kraami, alates mutritest ja poltidest ning lõpetades ühenduskaabliga, aga kui kogu kraam koos, saadi tuulik püsti kahe päevaga.

Loomulikult tuli taas ette kõikvõimalikke ootamatusi ja nokitsemisi, sest keegi asjaosalistest polnud ju kunagi püstitanud ainsatki elektrit tootma nakkavat tuulikut! Kuid ühel hetkel hakkas tuulikuvurr ometi tööle ning Kosti sai peale päikese- ka tuuleelektri. Muide, Merike kinnitab, et 60 meetri kaugusel majast asuv tuulik ei sega karvavõrdki – tuulikuvurr keerleb täiesti vaikselt. «Inimesed on seisnud otse tuuliku all ja pärinud, et kus teil siis see tuulik on!» naerab ta.

Nagu tavaline majapidamine

Tänaseks on Merike ja Rein esivanemate talu taastamisega üsna kaugele jõudnud. Talumaad on korrastatud ning peale püsti pandud elumaja on plaan taastada ka teised hooned.

Elektri pärast enam ei muretsetagi, vastupidi – Merikese sõnul ei tule tal kunagi, isegi väga suurte tormide ajal pähe muretseda selle pärast, kas Kostil ikka vool on. Päikesepaneelid toodavad umbes 80 ja tuulik 20 protsenti majapidamise elektrist.

«Loomulikult oleme õppinud Kostil nüüd ka rohkem säästma, näiteks kasutame säästupirne, veekraani keerame kinni, kui enam ei kasutaja niisama sel joosta ei lase, tuled ei põle niisama ja valime ikka kõige energiasäästlikumaid kodumasinaid. Kuid samas on meil olemas kõik mugavused – arvutid töötavad, teler töötab, külmkapp ja tolmuimeja on olemas. Meil on ka õuevalgustus ning isegi mu pika lillepeenra servades säravad öösel lambid.»

Elektri saamine Kostile oli Pinnide pere jaoks muidugimõista üsna kulukas. Kuna nende investeeringud jäid krooniaega, siis umbes 100 000 krooni kanti see summa jääb. Ometi tuli see siiski kümme korda odavam, kui pakkus Eesti Energia!

Kord kulud tehtud, ei maksa Merike ja Rein tänasel päeval elektri eest sentigi. Seepärast suhtuvad nad ka praegusesse elektrihinnatõusu muretumalt kui meie või teie. Nende maakodu laes põleb lamp ja nurgas mängib televiisor … tasuta.

Nii nagu umbes 70 teiseski Eestimaa majapidamises.

ELEKTER PÄIKESEST JA TUULES!

Kaante vahel

Saadud elukogemus tegi Merike ja Rein Pinnist tõelised loodusenergia propageerijad. Sel talvel sai valmis ka nende raamat «Elekter päikesest ja tuulest». Tegemist on teemast huvitatuile kahtlemata «peab olemas olema» raamatuga, kuna siit leiate nii elektri tegemise õpiku kui ka toredaid lugusid inimestest ja nende elektrist. Muide, kas teadsite, et ka Peeter Jalakase, Tõnu Kaljusteja Jaan Manitski majapidamised toimivad päikese-ja tuuleenergial?

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

« »

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes