• Eesti

Kuuma õhu kvoodihind püsib rekordmadal

CO2 kaubandus, Eesti uudised - etea jaanuar 11, 2013

E24, 11.01.2013

Saastekvoodi tonni hind langes eile taas allapoole 6 euro piiri, mõned analüütikud eeldavad, et kui Euroopa Komisjoni plaanid ebaõnnestuvad, odavneb CO2 tonn veelgi.

Mõnevõrra liialdades hirmutati CO2-ga hiljuti mõnedes Eesti kodudes lapsi magama. Seda põhjusel, et esialgse stsenaariumi järgi oleks pidanud ettevõtted sellest aastast kogu tootmiseks vajaliku kvoodi ostma börsilt, kus selle hind pidi püsima vahemikus 15–20 eurot.

Mõjumiseks liiga odav

Tegelikkus on aga hoopis vastupidine, sest ülikallist saastekvoodist, mis paari aasta taguste hirmupiltide tõttu ähvardas Eesti majanduse kägistada, on saanud hoopis ülivagur lambuke, mis tähendab küll mõningat lisakulu ettevõtteile, kuid ei sunni kedagi uksi sulgema ega tootmist ümber korraldama.

Eelmise aasta viimastel kuudel, kui algasid uue kasvuhoonegaaside jaotuse perioodi 2013–2020 kvoodioksjonid, tõusis hind küll korraks üle 9 euro, et siis uuesti stabiliseeruda 6–7 euro tasemel.

Keskkonnaministeeriumi asekantsler Meelis Münt märkis, et madalam kui 15-eurone kvoodihind ei sunni ettevõtteid säästlikumalt tootma, samas võiks mõnes tootmisharus ümberkorraldustele sundiv hinnatase olla veelgi kõrgem, 30–40 eurot.

Euroopa Komisjon soovib aastaks 2020 vähendada kasvuhoonegaaside heidet, kvoodikaubandus pidi sundima ettevõtteid seda tegema, sest oleks seadnud firmad valiku ette, kas kulutada uuele tehnoloogiale või kvoodile. Viimase hind oleks pidanud olema piisavalt kõrge, et uus ja vähem saastav tehnoloogia oleks tulnud otstarbekam.

Jefferies Groupi Londoni kontori analüütik Matthew Gray ütles Bloombergile, et kui Euroopa Komisjoni ettepanekud kvoodikaubandust karmistada läbi kukuvad, võib kvoodihind langeda kolme euroni ühiku ehk CO2 tonni kohta.

Ühe võimalusena kvoodihinda tõsta käis kliimavolinik Connie Hedegaard eelmisel aastal välja idee müüa osa uue perioodi esimestel aastatel oksjonile paisatama pidanud kvoodist hoopis perioodi viimastel aastatel. Meelis Mündi andmetel kaalub komisjon praegu võimalust edasilükatav kogus sootuks müügilt kõrvaldada. Esialgu pidi paisatama turule aastas umbes miljard ühikut, nüüd on plaanis kuni miljard ühikut kärpida, et hind tõuseks.

Kas see nii ka läheb, pole teada, sest otsus vajab liikmesriikide enamiku nõusolekut, kuid kriisis vaevlevad valitsused ei taha uutest tööstust kägistavatest kulutustest midagi kuulda.

«Ühelt poolt on mängus valitsuse tulud, sest kõrgem kvoodihind tooks suurema tulu riigikassasse, teisalt on küsimus Eesti Energia põlevkivijaamade konkurentsivõimes,» iseloomustas taastuvenergia koja juht Rene Tammist kliimapoliitika kahvlit, milles istub praegu Eesti valitsus.

Samasuguse valiku ees on aga kogu Euroopa. Seda enam, et sõlmimata on globaalne kliimakokkulepe, mida praegune Euroopa kvoodiperiood oli mõeldud toetama. Kuna kokkulepet pole, on keeruline põhjendada karmi suunda euroliidu sees.

Uue kvoodiperioodi erinevus eelmisest seisneb selles, et nüüd müüvad kvooti rahvusvahelisel oksjonil liikmesriikide valitsused.

Kaalul on riigi tulu

Meelis Münt ütles, et ka Eesti on oksjonite algusest saadik kvooti müünud. Tema sõnul läheb tänavu müüki umbes neli miljonit Euroopa saasteühikut. Ülimadala hinna tõttu loodab valitsus tänavu oksjoneilt teenida umbes 24 miljonit eurot ehk mitu korda vähem kui terendas veel paar aastat tagasi.

Münt märkis, et Euroopa Komisjon otsib praegu võimalusi, kuidas kliimapoliitika keskset tööriista – kvoodisüsteemi – elustada. Peamine madala hinna põhjus on ülepakkumine.

Ühelt poolt pole Euroopa majanduse kriisieelsed tootmismahud taastunud, teisalt on uue perioodi tasuta kvoodi pakkumine suurem, kui esialgu arvati.

Münt märkis, et nn süsinikulekkeohtlikes tööstusharudes jagatakse kvooti ka uuel perioodil tasuta. Peale elektritootjate on suuremad õhusaastajad soojatootmisettevõtted ja tööstused, nagu Kunda tsemenditehas või väetisetehas Nitrofert. Senises tootmismahus jätkates peaks neile tagatud olema tasuta kvoot.

Peale selle saavad elektritootjad, peamiselt Eesti Energia, kuid ka Kiviõli Keemiatööstus, Fortum, Viru Keemia Grupp ja Sillamäe Soojus samuti tasuta kvooti, mis toetab investeeringuid.

Õigus õhku saastada

• Eesti saastekvoot uuel Euroopa kasvuhoonegaaside jaotusperioodil 2013–2020 on alla saja miljoni ühiku.

• 22 miljonit ühikut jagatakse tootmisettevõtete ja soojatootjate vahel

• 69 miljonit ühikut võib Eesti müüa, sellest 19 miljonit ühikut jagatakse elektritootjaile tasuta. Kui elektritootjad investeeringuid ei tee, võetakse tasuta ühikud tagasi ja müüakse oksjonil.

Vaata ka

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

« »

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes