• Eesti

Tuuleenergiale seavad piire majanduslikud argumendid

Eesti uudised, Tuuleenergia - etea jaanuar 8, 2013

Äripäev, Taavi Veskimägi. 08.01.2013

Tuuleelektrijaamade rajamise piirid ei ole Eestis mitte niivõrd tehnilised, kuivõrd majanduslikud.

Tootjate esitatud andmete, statistika ja Eleringi analüüsi põhiselt jõuab toodetav tuuleenergia kogus 2013. aastal orienteeruvalt 600GWh tasemele. Tervikuna taastuvenergia allikatest toodetud elektrienergia osakaaluks kogutarbimise suhtes on sellel aastal prognoositud juba 12,6%. Tuulenergia moodustab sellest seega julgelt üle poole. Riigi seatud eesmärk vastavalt elektrituruseaduse kavandatud muudatustele on 11,3%. Arvutusse ei ole kaasatud võimalikku Narva elektrijaamades biomassist toodetud elektrienergia kogust. Eesti 2020. aasta riikliku sihttasemena on fikseeritud, et 17,6% elektrit peaks tulema taastuvallikatest, mis peaks võimaldama saavutada 25% taastuvenergia osakaalu energia lõpptarbimisest. Kui Narva kasutaks 2013. aastal kogu oma tehnilise võimekuse ulatuses biomassi, oleks 2020. aasta eesmärk juba 2013. aastal täidetud.

Majanduslik ja sotsiaalne mõju. 2010. aasta uurin­gu järgi saab tehniliselt Eesti elektrisüsteemiga tuuleelektrijaamu 17,6% eesmärgi saavutamiseks vajalikus mahus ühendada ilma nende talitlust piiramata. Tuuleelektrijaamade rajamise piirid ei ole Eestis seega mitte tehnilised, vaid majanduslikud. Tehniliselt on võimalik süsteemiga liita kõik tuuleelektrijaamad, mille ehitamine tänaste toetuste taseme juures võiks majanduslikult otstarbekas olla. Samas tuleb tuulejaamade puhul lisaks süsteemiga liitumise tehnilisele poolele tõsiselt käsitleda nende sotsiaalmajanduslikke mõjusid ning mõju elektrihinnale, majanduse konkurentsivõimele ning traditsiooniliste elektrijaamade tööshoidmise tasuvusele.

2016. aastaks saab elektrisüsteemiga tehniliselt liita tuuleelektrijaamu võimsusega kuni 900 megavatti. Sellisel juhul on Eleringi poolt võimalik piiratav tuuleenergia hulk väike. Teisalt on 900 MW tuuleenergia süsteemi liitmisel mitu eeldust – kõige olulisemad on piisavad ühendused Põhjamaadega (EstLink 2), Baltimaade ja Eesti avatud ja hästi toimiv elektriturg ning tuuleelektrijaamade toodangu prognoositäpsus. Teine oluline uuringus kinnitust leidnud järeldus on, et Elering võiks loobuda tuuleelektrijaamadelt tasakaalustavate reservgeneraatorite ehitamise nõudmisest, mis tähendanuks kümneid ja sadu miljoneid lisainvesteeringuid arendajatele. See nõue ei ole pärast EstLink 2 rajamist ja elektrituru käivitumist enam põhjendatud. Kuni 900 MW tuuleenergiavõimsuse reguleerimiseks on võrreldes tasakaalustavate reservjaamade ehitamisega majanduslikult otstarbekam kasutada välisühendusi EstLink 1 ja Estlink 2 ning olemasolevaid jaamu.

Võimsusturu loomine. Kui Eestisse oleks installeeritud suured tuuleenergiavõimsused, siis alandaks subsideeritud tuuleenergia suuremahuline rakendamine elektri hinda. See on hea. Samas selgus, et tuuleelektrijaamad vähendavad olemasolevate traditsiooniliste soojuselektrijaamade, koostootmisjaamade kasutusaega.Nendeta ei ole aga elektrisüsteemi võimalik töös hoida ja nende käigushoidmiseks on vaja luua mehhanism, mis katab tootmata jäänud elektri eest saamata jäänud tulud, subsiidiumid ja täiendavad kulud. Tekkinud on lumepalliefekt, kus ühtede toetuste tõttu tekkinud turuhälbe mõju leevendamiseks on vaja hakata rakendama teisi toetusi. See on viinud olukorrani, kus enamik tootmisseadmeid saab üht- või teistsugust toetust. Elektritootmises peaksime liikuma toetuspõhiselt tootmiselt turupõhise tootmise suunas, et valikud ja otsused sünniksid toetuse turgumoonutava mõjuta. Kaalumist väärt võimalus on peale energiaturu ka võimsusturu loomine. Seal ei kaubeldaks mitte elektrienergiaga, vaid võimsustega. See annaks investeerimisstiimuleid ka näiteks traditsioonilistele soojuselektrijaamadele.

Mis puutub taastuvenergia toetussüsteemi, siis oleks aus kompromiss tootjate ja tarbijate vahel see, kui toetusi vähendataks ulatuses, mille võrra on turuhind kõrgem reguleeritud hinnast. Omal ajal sai toetus 53,7 EUR/MWh kavandatud lähtuvalt reguleeritud hinnast. Ei ole loogiline, et kui elektri müügihind on täna peaaegu kaks korda kõrgem, on toetuste tase ikka sama. Ideaalis võiks olla taastuvelektrit muidugi veel palju enam kui riigi eesmärgid seda kohustavad. Tehniliselt saame hakkama, kuid see peaks toimuma tarbija poolt makstavate toetusteta. Mis nõuaks aga ka senisest vabaturu tasemest märgatavalt kõrgemat elektrihinda või arvestava hinnaga üleeuroopalise roheenergia kaubanduse käivitumist.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

« »

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes