• Eesti

Valgest Inglist tüütuks tuugeniks

Eesti uudised, Tuuleenergia - etea jaanuar 25, 2013

Hiiu Leht, 25.01.2013

Kes oleks võinud arvata, et hiidlased, kes Eesti esimest tuulegeneraatorit hellalt Val­geks Ingliks kutsusid, ristivad saarele ja selle rannikumerre hulgi trügivad suured elektrituulikud tuugeniteks ja kogu­vad nende vastu 8000 allkirja.

Alustati ju Eestis tuulest põhivõrku elektri tootmist 1997. aastal, mil biosfääri kaitseala Hiiumaa keskus pani tuulisele Tahkuna rannale püsti esimese tuuliku.

“Tänu” riigikogulastele

Kui ajas tagasi vaadata, siis tuuleparkide arendajate üli­jõulise saareletuleku eest võlgnevad hiidlased “tänu” neile 39 riigikogu liikmele, kes 2007. aastal hääletasid Urmas Sõõrumaaga seotud Väo soojuselektrijaama poolt seadusesse esitatud taastuv­energia dotatsioonisumma. Märksa suurema kui pakkus majandusministeerium.

See otsus lõi sobiliku sängi, kus tulevikus pidi tuuleparkide arendajate jaoks voolama tõeli­ne rahajõgi: elekter tuleb Eesti tuulest, dotatsioon Eesti riigilt ja toodetud elekter ostetakse ära Rootsi hindadega.

Parts: Mehed magage kaineks

Veebruaris 2007, vaid nädala-jagu pärast taastuvenergia tasude kinnitamist riigikogus, olid arendajad, AS Raunistal ja OÜ Nelja Energia oma plaa­nidega hiidlaste ees.

Muidu vaikse ja rahuliku Hiiumaa lõi eriti kihama ASi Raunistal üks omanikke Ülo Pärnits, kes 2008. a lõpus tegi saare kolmele vallale, Püha­lepale, Käinale ja Emmastele ettepaneku rajada saarele kolm tuuleelektrijaama. Nende võimsuseks kokku olnuks 500 megavatti ja maksumuseks tol hetkel-hinnanguliselt 20 miljardit krooni.

Saarele oli kavas püstitada 250 tuulegeneraatorit. Igaüks koos tiibadega 150 m kõrge ehk ligi neli korda kõrgem kui Tahkuna Valge Ingel.

Asutati ka spetsiaalne firma AS Raunisaar, mille veebilehel viidati, et huvi on ka Hiiumaa rannikumere vastu, kuhu tahetakse rajada 1000 MW võim­susega meretuulepark.

700 megavatise ja 200 tuugenist koosneva Loode-Eesti avameretuulepargi idee oli aasta varem käinud välja OÜ Nelja Energia juhataja Martin Kruus.

Nende plaan oli rajada kokku 2 miljardit eurot maksvad elektrituulejaamad Hiiu saarest põhja, loodesse ja läände jääva­tele Apollo, Vinkovi, Neupokojevi ja veel kahele nimetule madalikule. Kahest viimasest ehitustandrist pidi ettevõte peagi loobuma, kuna piirival­veamet leidis, et need takistaks piirivalveradari tööd.

Aprillis 2010 ütles majandus-ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Hiiu Lehele, et arendajate “plaan tuhat mega maale, tuhat mega merre on utoopiline ja selle kohta ütleks: mehed magage kaineks.”

8000 allkirja

Saareelanike hulgas tõusis suur vastuseis liiga suurtele tuuleelektrijaamadele. Üles­kutsele “Mina hiigeltuuleparke Hiiumaale ja rannikumerre ei taha!” koguti paari kuuga 8000 allkirja. Märtsis 2009. anti need üle Hiiu maavanemale, kes ütles, et tegemist on kaaluka argumendiga, millega peavad arvestama kõik tuuleparkide planeerijad. Pärnits ütles, et teda üllatas nii suur vastuseis ning ta külmutas projekti, kuid kinnitas Eesti Päevalehele, et “Hiiu­maale tulevad tuulepargid niikuinii”.

Veebruaris olid nelja maa­konna, Hiiu-, Saare-. Lääne-ja Pärnumaa maavanemad sõl­minud kokkuleppe nelja maa­konna tuuleenergeetika teema­planeeringu koostamiseks. See pidi arendajatele kätte näitama kohad, kuhu tuuleelektrijaamu kavandada tohib.

Sama aasta märtsis tabas hiidlasi veel üks üllatus – nelja maakonna tuuleenergeetika teemaplaneeringu riigihanke võitis AS Hendrikson & Ko. Sama firma, mis ASi Raunisaar tellimusel Hiiumaale hiigel­tuuleparke ette valmistas. Usaldus teemaplaneeringu tellijate ja koostajate vastu sai kahjustatud, kuigi valik tehti odavaima pakkumise alusel.

Maailma suurim meretuulepark

2011. aastal avaldas OÜ Nelja Energia oma meretuulepargi, mis olnuks maailma suurim, plaanid.

Jõulise avalduse tegid see­järel kohalikud elanikud ja loovinimesed, kes Kõpu pool­saare suvekoduks või koduks valinud, nõudes, et tuugeneid ei tuleks Kõpu poolsaare tipu lähedal asuvale Neupokojevi madalikule.

Erkki-Sven Tüür kirjutas keskkonnaministrile adresseeritud kirjas, et otsus rajada tööstusmaastik imekauni loodusega Kõpu poolsaare lähe­dale ja Ristna neeme lummava merevaate ette, on sama häbi­väärne, kui hakkaksime oma eluruumi kasutama tualettruu­miga samal sihtotstarbel.

Martin Kruus lubas pärast seda Eesti Ekspressis, et kui vastuseis on nii suur, siis Ne­upokojevi madalikule tuugeneid ei tulegi. Eeldusel, et ülejäänud kahele madalikule saab tuulikuid panna nii palju, kui neil tarvis on.

Ka Hannes Tamjärv, üks Nelja Energia omanikke, andis Tüürile sõna, et sellele madali­kule tuugeneid ei ehitata.

Tamjärv võib jääda sõna­murdjaks, kuna looduskaitsjad on teinud ettepaneku väär­tuslike elupaikade ja aulide heaks Apollo madalik kaitse alla võtta.

Vaid ühele, Vinkovi mada­likule kindlasti ei mahu tuu­geneid nii palju kui arendaja sooviks.

Teemaplaneeringut venitasid hiidlased

Nelja maakonna teemaplaneering käsitles suuri, olu­lise ruumilise mõjuga, vähe­malt 7,5 MW ja vähemalt viiest vähemalt 1 MW võimsusega tuugenist koosnevaid tuuleelektrijaamu. Ainsa Hiiumaa omavalitsusena võttis teema­planeeringu käigus suurte tuu­leparkide võimaluse arutada Käina vald.

Vallavolikogu arutas tuule­energia kasutamise võimalust põhjalikult ja kehtestas kaks olulist piirangut – tuugeneid ei tohi ehitada eluhoonetele lähemale kui 2 km ja tuule­elektrijaama koguvõimuseks peaks jääma 30 MW. Vastuseis neile piirangutele oli tugev, aga käinakad jäid endale kindlaks ning nii venis planeeringuprotsess üle igasuguste täht­aegade.

Lõpuks leidis volikogu tuuleparkideks sobilikud paigad peaaegu saare keskossa, valla metsastele aladele.

Vallajuhid põhjendasid, et soovisid jätta võimaluse tuule­energeetika arendamiseks n-ö oma tarbeks. Piisavalt väikese, et see ei pakuks huvi kasumijahtijatele ning piisavalt suure, et katta saare praegune elektrienergiavajadus kolme­kordselt.

Eesti tuuleenergia assot­siatsiooni tegevjuht Tuuliki Kasonen nentis pärast arutelu, et maa-alad, kuhu Hiiumaal veel üldse on võimalik suuri tuuleelektrijaamu rajada, on liiga väikesed selleks, et need arendajatele huvi pakuks. Nii väikeste võimsuste puhul kao­tab tema sõnul mõtte ka väga kalli ülekandeliini ehitus.

Hiiu maavanem Riho Rahu­oja on tunnistanud, et ei tea, kumba ta rohkem kahetseks, kas seda, kui planeeringu keh­testaks või kui kehtestamata jätaks.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

« »

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes