• Eesti

Pärnumaa on mereala planeeringu teerajaja

Eesti uudised - etea veebruar 12, 2013

Pärnu Postimees, 12.02.2013

Pärnumaa on taas teerajaja, sest esimest korda hakatakse riigis mereala planeerima just siit, sellekohasele lepingule kirjutasid eile maavalitsuses alla maavanem Andres Metsoja ja OÜ Hendriksoni juhatuse liige, projektijuht Kuido Kartau.

“Tunneme ennast rasket tööd tehes hästi,” sõnas Kartau.

“Jõudu tööle! Märtsiks 2015 peab planeering olema avalikuks väljapanekuks valmis,” soovis maavanem.

Ees on mahukas töö, huvigruppe kaasates tuleb planeerida ligikaudu 2600ruutkilomeetrine mereala, mis Pärnumaa kaarti ette võttes jookseb põhjast lõunasse piki Läänemaa piiri ja ristub all täisnurga all sirgega, mis jõuab koduvetesse Läti piirist. Selle ettevõtmise alus nii Pärnu- kui Hiiumaal on valitsuse korraldus “Maakonnaplaneeringute algatamine merealal”, millele peaminister Ansip ja riigisekretär Loot kirjutasid alla mullu 11. oktoobril.

Pärnu lahe küsimus

Planeeringute koostamisele spetsialiseerunud Tartu firma OÜ Hendrikson tegi riigihankel parima pakkumuse. Planeerimisega samal ajal toimub metoodika väljatöötamine ja keskkonnamõjude hindamine.

“Kuna tegemist on Eestis esimese mereala planeeringuga, on selle koostamisse kaasatud mitu eksperti,” ütles Pärnu maavalitsuse planeeringunõunik Raine Viitas.

Viitas nimetas mereelupaikade eksperti Georg Martinit ja kalanduse eksperti Markus Vetemaad Tartu ülikooli mereinstituudist, tuuleenergeetika eksperti Ain Kulli Tartu ülikooli ökoloogia- ja maateaduse instituudist.

Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu koostamist juhib ja korraldab Pärnu maavalitsus.

“Meri on Pärnu maakonnale ülimalt oluline, meie rannajoon on üle 250 kilomeetri pikk ja see ala ei lõpe rannikuga, planeeringus peame arvestama meretransporti ja laevateesid, kalapüüki ja keskkonnahoidu, turismi- ja puhkemajandust, riigikaitselisi küsimusi,” loetles maavanem algava töö aspekte. Rõhutades vajadust kaasata planeerimisprotsessi ja tuua ühise laua taha huvigruppide esindajad, et võimalikud probleemid ja vastuolud saaksid lahenduse.

“Teadlased ja pädevad isikud aitavad tuua olulist infot sellesse töösse,” tõdes maavanem.

“Meie ülesanne on leida üles need uuringud, mis on tehtud, näiteks Pärnu lahe ja Liivi lahe kohta, ja võtta olemasolevatest teadmistest maksimum,” sõnas Pärnu maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Heiki Mägi, lisades näiteina hülgeuuringu ja triivjää uuringu.

Metoodika väljatöötamine käib koostöös Hiiu maavalitsuse ja vastavate ministeeriumide ning ametkondadega, peale selle uuritakse rahvusvahelist kogemust, kuigi merealade planeerimisel on seda ühe käe sõrmedel üles lugeda riikides, nende hulgas Holland, Soome, Norra.

Kohalik küsimus, millele planeerijad üsna pea vastust otsivad, on merealal seotud Pärnu lahe kui tihekasutatud merealaga. Kas Liivi lahe piirkondi on vaja niisama detailselt planeerida nagu Pärnu lahte, selgub töö käigus.

Koostöö huvigruppidega

Pärnumaa kui mereala planeeringu pilootprojekti raha eraldatakse Eesti-Läti piiriülese koostöö programmi projektist “Coastal and maritime spatial planning in Pärnu Bay area in Estonia and coastal municipalities of Latvia”.

Hiiumaa pilootprojekti rahastab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus merekeskkonna programmi projektist “Mereala ruumiline planeerimine Hiiu maakonnas”. Hiiu maakonnas on riigihange toimunud, selle võitnud Tartu firmaga OÜ Artes Terrae leping sõlmitud, kuid jõustub lähiajal, nagu seletas sealse maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Aare-Villu Kattel. Planeeringuala on hiidlastel üle tuhande ruutkilomeetri suurem kui pärnakatel.

Viitase sõnade järgi on planeeringu koostamise eesmärk mereruumi kasutuse määramine maakonnaga piirneval merealal, kus tuleb tasakaalustada eri huvid, sest seal toimub laevaliiklus, püütakse kala, rajatakse tehnovõrke, suureneb energiatootjate ja meretuuleparkide ehitamise surve, kuid meri on ka aktiivse puhkuse veetmise koht ning inimtegevus mõjutab merekeskkonda.

“Sel aastal tehakse koostööd kõikide mereala kasutajate ja ametkondadega, et selgitada välja praegused probleemid ja valukohad, samuti võimalikud arengusuundumised,” ütles Viitas.

Planeeringu esimeses etapis koostatakse planeeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm, avalikkus kuuleb sellest lähemalt veel enne jaanipäeva.

“Me ei tee dokumenti paberi pärast, vaid terve eluruumi jaoks merealal,” sõnas Mägi.

Valitsuse korraldusele tuginedes peavad Pärnu ja Hiiu maavanem korraldama planeeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise ning esitama planeeringu hiljemalt 31. detsembriks 2016 siseministeeriumile järelevalve tegemiseks.

Merealade planeerimist ei reguleeri otseselt ükski Euroopa Liidu õigusakt, sellekohane tegevus on liikmesriikide pädevuses.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

« »

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes