• Eesti

Tuuleenergia muutuste tuules

Eesti uudised, Tuuleenergia - etea veebruar 19, 2013

Äripäev Tööstus, 19.02.2013

Eestis võiks tuulest toota mitu korda enam energiat kui siinneelektrienergia vajadus. Praegu kasutatakse potentsiaalist vaid murdosa.

Kasutuselevõtu laiendamisel seisab ees riik, majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. Sääsehammustused teda ei taltsuta.

Näiteks oleks möödunud aastal riigikogus äärepealt läbi läinud minister Partsi umbusaldamine elektri hinna tõusu ja uue põlevkivielektrijaama ehitamise pärast

Hääled jagunesid 44 : 50. Mees jäi ametisse edasi.

Pealegi ei pea minister Juhan Parts antud sõna. Nimelt kirjutasid Parts ja Eesti Taastuvenergia Koja juhatuse esimees Rene Tammist mullu alla vastastikuse mõistmise memorandumile “taastuvenergiast toodetud elektrienergia eest makstavate toetuste muutmise kohta”.

Memorandumis lepiti kokku, et edaspidi makstakse ühe kilovatt-tunni eest määras, “mis arvutatakse 0.093 euro ja eelmise kalendrikuu elektrienergia kaalutud kekmise börsihinna vahena”.

Veel pandi kirja, et “Kehtetuks tunnistatakse Elektrituru seaduse paragrahv 59, millekohaselt tuult energiaallikana kasutav tootja võib saada toetust, kui kalendriaastas on toetusi makstud Eestis kokku 600 GWh tuuleenergiast toodetud elektrienergia eest”.

Mida aga tegi majandusminister Juhan Parts? Pani tootmise piiramise elektrituru seaduse muutmise seaduse eelnõusse tagasi.

Tulemas on uus elektrituru seadus. Iseloomulikult räägib Toompea vaid Euroopa Komisjoni ees võetud kohustusest: tõsta taastuvatest allikatest toodetava energia osatähtsus 2020. aastaks kahekümne viie protsendini. Aga edasi? Kas meil omal pead otsas ei olegi? Pealegi on Euroopa Komisjonil taastuvenergia eesmärgid olemas 2050. aastani. Lähtuda võiks hoopis nendest.

Elektrituru seadust tehakse ümber kolmandat aastat. Kaks esimest ümbertegemist kukkus läbi. Uude eelnõusse tegid ettepanekuid tuuleenergeetikafirmad, konkurentsiamet, Elering jt. Kas neid ettepanekuid arvestatakse, näitab aeg.

Kui elektrituru seaduse olemasolev variant läbi läheb, külmutatakse aastateks tuuleenergeetika edendamine. Siis jääme sinna, kus praegu oleme. Lakkavad investeeringud, projektid peatatakse, uusi ei tule. Olemasolevad tuulikud töötavad edasi, aga sellest on vähe.

Tuuleparkide omanikud ja arendajad ei ole nõus kulutatud summasid korstnasse kirjutama. Näiteks kavatseb Mainor riigi vastu kohtusse minna. Koos Kanada partneriga kavandatakse kaht tuuleparki. Nendesse projektidesse on investeeritud 3,8 miljardit eurot.

Kasutatakse ka valevõtteid. Näiteks soostuvad Tallinna Tehnikaülikooli professor Kuno Janson ja Goliath Wind OÜ insener Ants Kallaste ajakirjas Horisont, et tuulest elektrienergia tootmisel ei teki süsinikdioksiidi ega väävliühendeid ning radioaktiivset ega veereostust. Tuulikute tootmisel ja utiliseerimisel on aga kahjulik keskkonnamõju olemas, ütlevad nad.

Tasub teada

Ligi 30 MW võimsust lisaks

Lähiajal lisanduvad tuulepargid

Nelja Energia OÜ:

OJAKÜLA TUULEPARK, 6,9 MW, aastavahetusel häälestati

Tuuleenergia OÜ:

MÄLI TUULEPARK, 12 MW

TAMBA TUULEPARK, 6 MW ehitamisel

Viimased kaks on Pärnumaa esimesed.

269,5 MEGAVATTI oli aastavahetusel oli Eesti tuuleenergeetika koguvõimsus. Selle andsid 10 tuuleenergeetikafirmat – Eesti Energia AS, Nelja Energia AS, Skinest Energy AS, Telewind AS, Baltic Workboats AS, Baltic Wind Energy OÜ, Stacey OÜ, Meritreid OÜ, Sangla Turvas AS ja Rotorline OÜ 126 tuulejõujaama.

Tuuleenergeetikud võivad seadusemuudatuse riigikohtus vaidlustada

Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni juhatuse esimees Martin Kruus ütleb, et seadus teeb tuuleenergia tootjatele liiga.

Intervjuu Martin Kruusiga.

Miks räägib Toompea ainult Euroopa Komisjoni ees võetud kohustuse täitmisest?

Käsku on kergem täita, kui oma peaga mõtelda. Pealegi tahetakse rahva ees pidevalt positiivsetena näida.

Väidetakse, et tuuleelekter on põlevkivielektrist 1,8 korda kallim. Ongi nii?

Ei ole nii. Esiteks on põlevkivielektrijaamades põletatavale põlevkivile administratiivselt kehtestatud ebaloogiliselt madal hind. Teiseks on Eesti Energial vanad veneaegsed elektrijaamad tasuta käes. Ei arvestata, et uued jaamad maksavad palju. Kolmandaks ei saa põlevkivielektrijaamad tasuta saastekvoote, need tuleb nüüd välja osta.

Kas elektrituru seaduse muutmise seadus läheb läbi tuuleenergeetikat külmu taval kombel?

Ma ei usu seda. Riigikogus võib ta ju läbi minna, aga sealt ei tule viimane sõna. Olemas on ka riigikohus.

Kas eelnõu vastab põhiseadusele?

Ei vasta. See ei lähtu õigustatud ootuse printsiibist. Toetust tahetakse kärpida ka juba töötavatel tuuleparkidel ja nendel, kes on tuuleparkide rajamisse raha investeerinud. Kui midagi on lubatud, ei tohi lubadust tagasi võtta.

Valitsus ütleb, et pole raha.

Võimalik, et ei olegi. Sellepärast tulebki kaasata erakapitali. Seda aga ei saa investoritele sobivate tingimusteta.

Kas eelnõu on juba investoreid heidutanud?

Muidugi on. Ega ebakindlust alles nüüd tekitatud.

Kas elektrituru avanemine mõjutas tuuleenergeetikat?

Elektrienergia tootjad ja suurtarbijad on juba ammu vabaturul. Elektrituru avanemine puudutas ainult väiketarbijaid, kes ei saa enam osta konkurentsiameti fikseeritud hinnaga elektrit.

Kes on kurja juur?

Ma ei laskuks personaaliasse. Ametnikud esindavad riiki ja riik murdis sõna. Ajaliselt paigutaksin murdejoone 600 gigavatt-tunni nõude eelnõusse tagasi toomise hetkesse. Toompea tõestas, et ta ei tahagi meiega koostööd teha.

Siiski on riigikogul võimalus loobuda toetuste kärpimisest ja toodangu piiramisest.

See oleks soe variant.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

« »

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes