• Eesti

Jätkuvalt toetusi makstes eelistame fossiilenergeetikat taastuvale energiale

Eesti uudised - etea märts 19, 2013

Äripäev (Tööstus), Rene Tammist (Eesti Taastuvenergia Koja juhataja). 19.03.21013

Energeetika on põllumajan­duse kõrval teine majandus­haru, mida ülemaailmselt enim toetatakse. Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA) hindas, et 2011. aastal anti energeetika toe­tuseks abiraha üle maailma 611 miljardit USA dollarit.

Sealhulgas toetati fossiilkütuseid (nafta, maagaas, kivisüsi, põlevkivi) 523 miljardi dollariga, mis on 30 protsenti rohkem kui aasta varem. Taastuvallikaid toetati 88 mil­jardi USA dollariga. Toetuste kasv fossiilallikatele peegeldab subsideeritud kütuste tarbimise kasvus ja näitas kõrgemaid energiahindu 2011. aastal.

Tervemõistuslik oleks liikuda riigipõhiste toetusmehhanismide juurest ener­giahinna turupõhise kujunemise suunas. Abirahad moonutavad energiaturge ega anna tootjatele ja tarbijatele õigeid signaa­le turul toimuva kohta. Samas ütleb IEA, et fossiilsete kütuste toetamine kasvab 2015. aastaks 600 miljardi dollarini, hoolimata G-20 neli aastat tagasi tehtud otsusest toe­tamisest loobuda.

Energia ja tulude raiskamisel pole otsa ega äärt. Just fossiilallikad on peamised kasvu­hoonegaaside tekitajad. Ligi 60% inimtekkelistest kasvuhoonegaasidest tuleb fossiilkütuste põletamisest. IEA aruande koha­selt ehitatakse maailmas järgmise viie aas­ta jooksul nii palju fossiilseid elektrijaamu, energiamahukaid tehaseid ja vähesäästlikke hooneid, et globaalset soojenemist on või­matu ohutul tasemel hoida.

Riigikontrolli arvutuste järgi on ala­tes 2007. aastast põlevkivienergeetikat toe­tatud ligi neli korda suuremas mahus kui taastuvaid allikaid. Keskkonnaministee­riumi andmetel aga viis korda rohkem ja Säästva Eesti Instituudi andmetel ligi 10 korda rohkem. Kui muud riigivara na­gu metsa, maad või kinnisvara müüb riik enampakkumise reeglite järgi, siis põlev­kivi mitte.

Paradoksaalselt suunatakse C02 heitme­te piiramiseks mõeldud heitmekaubanduse süsteemi tulud Eestis keskkonna saastamise jätkumisse.

Meediasse poetus kõrvaline tarbijale ole­matu tähtsusega teema. Et energiatootmi­ne toimiks nagu iga majandusharu, peaks fossiilsete kütuste hind sisaldama nende ka­sutamisega seotud väliskulusid – keskkonnakahjude hinda, terviseparanduse vaja­dust ja kõiki infrastruktuuri ülalpidami­seks minevaid kulusid. Siis ei vaja taastuvad allikad toetust.

Põlevkivienergeetikal on jätkuvalt suur keskkonnamõju ja ulatuslikke toetusi jagatakse maksumaksja arvel. Ometi te­kitavad ajakirjanduses furoori energia­majanduse seisukohalt üsna teisejärguli­sed küsimused: näiteks kas elektrijaamade tööshoidmiseks vajaliku elektri tarbimi­ne vajaks toetamist. Ajendiks majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi ametni­ke katse eksitada riigikogu väidetega nagu oleks Elering toetusi makstes midagi eba­seaduslikku teinud.

Ehkki ministeerium öeldust hiljem ta­ganes, viskasid ametkonnad õhku palju “huvitavad” väited, millest ühte kommen­teerin.

Omatarbeelekter läheb tootmise hul­ka. Konkurentsiameti juht Märt Ots väitis 8. märtsi Postimehes, et arvestatakse vaid selle elektriga, mille tootja tarbijale elektri­võrku saadab. Ta lausus, et ei arvestata jaa­made tööshoidmiseks toodetud energiat. Võib-olla Bangladeshis on lood tõesti nii, aga ELis arvestatakse ka jaamade tööshoid­miseks toodetud energiaga.

ELi taastuvenergia direktiivis (2009/28) toodud energia lõpptarbimise mõiste si­saldab ka jaamade omatarvet. Seega ra­porteerib Eesti riik erinevalt Märt Otsa väi­detest igal aastal uutest toodetud taastuv­energia kogustest, arvestades jaamade tööshoidmiseks toodetud energia sinna hulka.

Õiglane oleks, kui Eesti riik ei loe toot­miseks omatarbeks kasutatud elektriener­giat. Teine lahendus on vastavalt korrigee­rida Eesti taastuvenergia eesmärkide täit­mist. Vastasel juhul on tegemist riigi sil­makirjaliku käitumisega -järjekordse JOKK-skeemiga. Euroopa silmis üritatakse ennast näidata puhta särgiesisega, kodus aga valitseb paras segadus.

Jutud omatarbest näitavad energiama­janduse äraspidisust. Fookus on mingil de­tailil, mille mõju tarbijale on olematu, sa­mas kui lahendama peaks süsteemi oluli­si küsimusi, mille mõju tarbijale oleks tun­tav.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

« »

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes