• Eesti

Tamba tuulik kerkib taevasambana

Eesti uudised, Tuuleenergia - etea märts 27, 2013

Pärnu Postimees, 27.03.2013

Eelmisel nädalal alustas Saksa firma Enercon GmbH Varbla valla Tamba tuulepargis esimese tuuliku maapealse osa monteerimist: tuuliku vundamendi ümbrus on muutunud ehitustandriks, kus kraana abil kerkib hiigelsambana taeva poole võimas tuulegeneraatori mast.

Tuuleenergia OÜ on alustanud Varbla valda kuue tuuliku ehitamist. Neli tuulikut rajatakse Mäli külla ja kaks Tambale. Piirkonda on rajatud juurdepääsuteed, kraanaplatsid ja paar tuhat tonni kaaluvad betoonvundamendid.

Ehitamine on täppisteadus

Varbla vallavalitsuse ehitusnõunik Kalju Kepp sõidab iga tööpäeva hommikul ehituspaigast mööda ja näeb tuuliku kerkimist. “Kraana ei tööta, kui tuul on liiga vali. Vahel käib ehitustandril tegevus hiliste õhtutundideni,” kõneles Kepp.

Et Paatsalu silda on kavas sel aastal remontima hakata, on vaja kõik tuulikute detailid enne kohale vedada. Ametniku sõnade kohaselt on kraanad ja veoautod Poolast, töömehed aga on sakslased.

Ehituskeeluvööndist teavitavad hoiatavad sildid, platsil viibimine on väga ohtlik. Uudishimulikele lähenejatele annab kusagilt välja ilmunud tööline kohe taandumiseks märku, samal ajal on kaugemalt avanev vaade kõnekamgi: enam kui sajameetrine kraana tõstab tuuliku torni betoondetaile üksteise peale nagu legoklotse.

Tuulik töötab kuni 3000kilovatise võimsusega, olenevalt tuule kiirusest. Tiiviku läbimõõt on 101 meetrit ja see asub 96 meetri kõrgusel vundamendist. Tiivik tekitab suure aerodünaamilise, ligemale kümnetonnise tõstejõu. Selle jõu tasakaalustamiseks peab olema massiivne vundament.

Seetõttu on arusaadav, miks kogu konstruktsiooni paigaldamine alates vundamendist on täppisteadus ja miks maailmas omal alal arvestatav tegija Saksa firma Enercon GmbH selle rajamisel kiivalt ainult oma töömehi kasutab.

Võimsate masinate tarvis rajati kraanaplats: kraana, mis tuulikut tükkhaaval monteerib, peab tõstma viimaks 100 meetri kõrgusele generaatoriga tiiviku gondli, mis kaalub 62 tonni. Kraana ise toodi kohale jupphaaval ja pandi kokku alles ehitusplatsil.

Kalju Kepp lisas, et nii kõrgeid tuulikuid mujal Euroopas ei leidu, ainult Saksamaal ja Rootsis. Eestis on gabariitidelt samasugused tuulikud Aulepas Läänemaal, mille tootjaks Winwind Soomest

Riiklik huvi

Tuuleenergia OÜ juhatuse liige ning Mäli ja Tamba tuuleparkide projektijuht Vello Madiberk märkis, et Tamba küla kahe tuuliku betoonosad peavad olema monteeritud aprilli keskpaigaks: 15. aprillist 15. juulini ei tohi Tamba külas sõrmegi liigutada ja tuleb oodata lindude pesitsusaja lõppemist.

Mäli tuulepargi pinnas asub merest üle 30 meetri kõrgusel ja on liiva-kruusasegune, sinna oli vundamenti kerge rajada. Isemoodi lood on Tamba kahe tuulikuga, mis piirnevad vahetult merega ja kus liiva-savipinnas on merest vaevu meetrikõrgusel. See tähendab, et tormise ilmaga võib vesi ulatuda tuuliku mastini ja kogu rajatis peab olema ehitatud tugevatele, meetrise läbimõõduga 18 meetri sügavustele raudbetoonvaiadele.

Varbla tuulikute ehitusmaksumuseks kujuneb ligemale 25 miljonit eurot ja töö käivitamiseks on võetud pangalaen.

Tuuleenergia OÜ baseerub Eesti kapitalil ja selle suurim osanik on Energiate OÜ, mille taga seisab Baltcap Private Equity Fund L.P.

Vello Madiberk lisas, et tuuleparkide rajamine on seotud riikliku huviga ja kooskõlas Eesti energiamajanduse arengukavaga. “Tuulikud aitavad kokku hoida ligemale 55 miljoni tonni süsihappegaasi õhkupaiskamist aastas,” ütles Madiberk.

Rajatavad Varbla tuulepargid peaksid valmima 2013. aasta oktoobriks.

Tamba-Mäli tuulikupark

* Tamba-Mäli tuulikupargi tuulikud E-101 on kõige uudsema tehnoloogiaga tuulikud maailmas. Tegu on käigukastita sünkroongeneraatoriga tuulikuga, mille liikuvate osade arv on viidud miinimumini. Mida vähem liikuvaid osi, seda väiksem on tuuliku tekitatav mürafoon.

* Firma Enercon GmbH on omas valdkonnas Saksa turuliider ja selle firma tuulikuid on Eestis ehitatud teisigi. E-101 tüüpi tuulikud püstitatakse Eestis esimest korda. Seeriatootmisse paisati need alles 2012. aasta alguses.

* Tuuliku ehitamist alustati vundamendist, järgneb mastipüstitus. Seejärel tõstetakse paika gondel ja labad. Järgneb paarinädalane seadistamine. Tuulik alustab tööd, kui tuule kiirus on 2,5 meetrit sekundis, ja lülitub välja, kui tuul tõuseb 25 meetrini sekundis. Automaatne väljalülitamine on tuuliku kaitseks.

* Tuuliku laba tipu kõrgus on 149,5 meetrit, masti kõrgus maapinnast 99 meetrit. Laba pikkuseks on 48,5 meetrit. Üks tuulik toodab prognoositavalt 9500 MWh elektrienergiat aastas, millega kaetakse ligemale 3300 keskmise tarbimisega Eesti pere aastane elektrivajadus. Eesti tingimustes toodab tuulik investeeringud tasa kümne aastaga, selle üldine kasutusiga on 20 aastat.

Andmed: Tamba-Mäli tuulikupargi projektijuht Sven Aasa

Vallajuht toetab rohelist mõtteviisi

Audru vallavanem Siim Suursild püstitas koduõuele tuulegeneraatori.

Tuulegeneraator sai üles juba veebruaris ja on töös olnud kuu aega. “Mul on majale pandud maaküte. Pumbad, mis maakütte käivitavad, saavad nüüd elektrienergia tuulest,” rääkis vallavanem.

Suursillalt on küsitud, miks ta nii kuluka projekti ette võttis. “Olen selle peale vastanud, et oma maja ongi kulukas ettevõtmine. See on valikute küsimus. Mulle meeldib LHV panga liidri Rain Lõhmuse mõte, et heitlikel aegadel on mõistlik investeerida säästmisse: taastuvenergiasse, kodu soojustamisse, akende vahetamisse,” rääkis ta.

Tuuleenergia kulub Suursilla maja kütmiseks ja pere tarbevee soojendamiseks. Kui energiast puudu jääb, ostab majaomanik seda alajaamast juurde, kui üle jääb, siis müüb.

Tuulik toodab aastas 10 000 – 12 000 kilovatt-tundi energiat. Kogu majapidamise energiavajadus on 15 000 – 16 000 kilovatt-tundi aastas.

Suursild nentis, et põhiküsimus on, kuidas tekitada elektritarbimise ja tuule vaheline sünkroonsus. “Tulevik on ilmselt selline, et vajaliku tuulekiiruse juures saan näiteks tööl viibides lülitada nutitelefoni abil sisse pesumasina,” kirjeldas Suusild.

Projekti rahastas SA KredEx rohelise investeerimisskeemi „Väikeelamute rekonstrueerimise toetus” kaudu, mille raames toetati tuuliku ehitamist 70 protsendi ulatuses. Audru valda püstitati KredExi toetuse abil kaks tuulegeneraatorit.

Tegu on Järvamaal Koerus AS Konesko ehitatud generaatoriga.

Tuulik käivitub tuulekiirusega 2,5 meetrit sekundis ja tuulekiirusel 10,5 meetrit sekundis annab see välja oma nimivõimsuse, pöörleb 140 pööret minutis ja tuuliku eluiga on 20 aastat. Tuulik on ühendatud elektrivõrku.

Tuulegeneraator on 22 meetrit kõrge, tiibade diameeter on pisut üle seitsme meetri. Tormituulega keeravad tuuliku labad ennast risti.

Tuulik ja selle püstitamine läksid maksma ligemale 42 000 eurot.

Vaata ka

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

« »

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes