• Eesti

Alternatiivenergeetika saab tuult tiibadesse

Eesti uudised, Tuuleenergia, Väiketuulikud - etea aprill 16, 2013

Äripäev, 16.04.2013

Elektrituru avanemine ehk elektri hinna tõus suurendas nende tarbijate hulka, kes mõtlevad väiketuuliku või päikesepaneelide soetamise peale.

Sest milleks nuumata suurtootjaid, kui võib elektrit ise teha. Ühtlasi sunnivad tarbijaid alternatiivenergia poole pöörduma ülekandeliinide üüratult kõrged hinnad ja häired elektrivarustuses.

Raha paneb rattad käima. Kas ostetakse väiketuulik või päikesepaneelid, raha tuleb väl­ja käia päris palju. Möödunud aastal aitas soo­vijatel kulusid katta KredEx. Raha selleks võe­ti saastekvootide müügist. Huvi toetuste vastu oli küllaltki suur.

Taotlusi toetuse saamiseks esitati 252, taot­luste kogusumma oli 2 767 837 eurot. Rahulda­ti 11 väiketuuliku, 64 kollektori ja 25 päikese­paneelide ostmise ja paigaldamise osalise rahastamise taotlust. Keskmine taotlus oli 10 983 eurot, keskmine toetus 10 526 eurot.

Toetust väiketuuliku jaoks sai näiteks Mart Nuut Harjumaalt Jõelähtme vallast. Mees on KredExiga mõistagi rahul. Ainult oma raha­ga ei oleks välja tulnud, ütleb ta. Tuulik on püs­ti ja annab voolu. Nüüd soovib Nuut ka päikesepaneele.

Tänavu KredExilt abiraha paraku ei tule. Ehk 2014. aastal. Taotluste taotlus on KredExil rahandusministeeriumile tehtud.

Tarvis läheb teadmisi ja tehnikat. Eestis on õi­ge mitu ettevõtet, kes kauplevad väiketuulikute ja päikesepaneelidega. Näiteks müüb neid OÜ Energogen. Ühtlasi projekteerib, paigaldab, häälestab ja hooldab. Ja õpetab.

Täisteenust alates ideest väiketuulikute ja päikesepaneelide vallas pakub ka OÜ Bakeri, ütleb selle asjamees (mis kena ametinime­tus!) Ants Tiik.

Väiketuulikuid tuuakse Eestisse näiteks Jaa­panist, USAst ja Hollandist, päikesepaneele aga Saksamaalt, Hiinast ja Inglismaalt. Ent kauba­valikus on ka kodumaised.

Ainsa Eesti väiketuulikutootjana jätkab AS Konesko. Möödunud aastal valmis Järvamaal Koerus üheksa väiketuulikut, tänavu on ka­vas teha nelikümmend. Praegusesse tootmisprogrammi kuuluvad 10 kW nimivõimsusega Tuge 10 ja 20 kW Tuge 20. Töötatakse telli­muste alusel.

Laiendamaks oma sise- ja välisturgu käiak­se agaralt rahvusvahelistel messidel. Möödu­nud kuul osaleti Saksamaal Hussenis toimu­nud messil “New Energy”, mõne päeva pärast esinetakse traditsiooniliselt Tartus Maamessil ja järgmisel kuul sõidetakse Inglismaale Aberdeeni messile “All-Energy”.

Konesko projektijuht Indrek Gregor annab teada, et kõik valmib kohapeal. Ise ei tee nad ainult tiivikuid ja generaatorikorpusi.

5 kW väiketuulikuid üritab Eestis tootma hakata OÜ my!WIND, päikesepaneele teeb OÜ NAPS Solar Estonia.

Väiketuulikuid kasutavad peamiselt ük­siküritajad, päikesepaneele ka tootmisette­võtted ja asutused. Eesti seni suurim päikesepark paikneb Keila ujula katusel, selle võim­sus on 46 kW.

Päikesepaneelide ja väiketuulikute ostjaidja kasutajaid koolitatakse individuaalkorras, kursustel ja seminaridel. Ühtlasi ilmus MTÜ Kolm Kobrast eestvõttel käsiraamat “Elekter päikesest ja tuulest”. Selle esimene trükk müüdi kii­resti läbija tuli tellida teine. Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon aga andis välja “Väiketuulikute ABC”, millel on samuti hea minek.

Märtsikuus Tallinnas Saku suurhallis toi­munud Kodumessil peeti seminar, kus Eesti Taastuvenergia Koja, Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioonija Eesti Päikeseenergia Assotsiatsiooni eestvedamisel räägiti täissaali ees päikese­paneelide paigaldamise kogemustest, võrreldi väiketuulikute ja päikesepaneelide tootlikkust ja tasuvust ning tutvustati liitumistingimusi.

Väiketuulikute iseehitajaid õpetab MTÜ Samsaara. Viimatine kursus peeti Lõuna-Eestis Moostes.

Paigaldamisele eelnegu uuringud. Väiketuulikuid ja päikesepaneele ei tohiks kergelt võt­ta. Kahjuks suhtutakse nendesse pahatihti ah-mis-see-siis-ära-ei-ole-stiilis.

“Inverter seinale,juhuslikjuhe järele jne. Nagu olekski kõik. Aga ei ole. Pärast vannutakse, et asi ei tööta,” kommenteerib Energogeni juhataja Rein Pinn. “”Meil on siin nii kõva tuul, et võ­tab jalust maha ja viib mütsi peast,” ütleb mõ­ni,” jätkab ta. “Tegelikult puhub üks tuul maa peal ja teine tiiviku töötsoonis.”

Indrek Gregor Koneskost lisab oma koge­mustest: “Muidugi paneme tuuliku üles ka sel­lisele ostjale, kes tuule mõõtmisest ära ütleb, aga siis lisame lepingusse, et tuule olemasolu eest vastutab tellija. Kaks meie tellijat läksidki tuule mõõtmata jätmisega alt. Pärast tuli väl­ja, et tuule kiirus masti tipus on vaid 2,8 m/s, aga alla 4 m/s ei tasu asi ennast ära. Annab lii­ga vähe elektrit.”

Investeering väiketuulikusse on kordi suu­rem, kui kulub raha tuule mõõtmisele. Seega ei ole tuule mõõtmatajätmine kokkuhoid, vaid koonerdamine.

Oluline on ka näiteks masti kõrgus. Kui mast ei ulatu üle puude latvade ja majade katuste, ei maksa edu loota.

Veel paneb Rein Pinn potentsiaalsetele ost­jatele südamele, et need ei rabaks kõige odava­maid Hiina tuulikuid. “Sealt tuleb ka korralik­ku kaupa, aga kui väiketuulikul isegi garantiid ei ole… Võitle siis pärast selle tehasega.”

Oluline roll on asukohal. Ei ole teada, kui palju väiketuulikuid ja päikesepaneelisüsteeme täpselt Eestis praegu töötab. Kumbagi olevat paar­sada. Esmatähtis on aga muu.

“Peamine on tuuliku asukoht,” ütleb Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni tegevjuht Tuuliki Kasonen. Seal peab olema küllaldaselt tuu­lest elektrienergia tootmiseks sobivat, turbulentsivaba tuult. Parimad kohad Eestis on läänerannik ja -saared. Sisemaal sobib väiketuulikule ehk mõni lage ja kõrge koht.

“Mina küll ei söandaks esitada üleskutset, et igale talule oma tuulik. Oluline on, et tuuli­ku saaks iga teadlik tellija,” tunnistab Kasonen.

Ilmekas näide: kui Vilsandil puhub tuul keskmise kiirusega 6,6 m/s, annab 10 kW tuu­lik 46 000 kWh elektrienergiat aastas. Samasu­gune tuulik Viljandis piirdub tuule keskmisel kiirusel 2,7 m/s 3200 kWh-ga.

252 taotlust esitati KredExile mullu väiketuulikute, kollektorite ja päikesepaneelide ostmiseks ja paigaldamiseks toetuse saa­miseks. Kokku rahuldati sada taotlust.

Kommentaar

Energia omatarbeks tootmine vabastab võrgutasudest ja aktsiisist

Rein Pinn

OÜ Energogen juhataja, Eesti Päikseenergia Assotsiatsiooni juhatuse esimees

Peaaegu kogu energia – 98% sellest – on pärit päikeselt.

Ka see, mis on akumuleeru­nud fossiilsetesse kütustesse ja biomassi. Päikeseta poleks tuultki.

Eestis ei saa päikesepanee­lidelt nimetamisväärses ko­guses elektrienergiat ainult kolmel pimedal talvekuul. Eriti helded on aga päikese­paneelid suvel, kui ei ole kui­gi palju kütmist ega valgus­tamist.

Suvel on päikeseelektrit kõige kasulikum kasuta­da näiteks suurte büroohoo­nete õhukonditsioneerides ja laohoonete külmutusseadmetes – kohapeal toodetavat

elektrienergiat kohapeal tar­bimiseks. Siis ei tule maksta võrgutasu ega elektriaktsiisi. Ka ülekandeliine pole vaja.

Päikesepaneelid muundavad päikeseenergia elektri­energiaks. Päikesepaneelidel ei ole liikuvaid, purunevaid ega kuluvaid osi. Nad tuleb vaid puhtaina hoida.

Väidetakse, et päikesepa­neelid peavad, nagu paljud muudki elektroonikaseadmed, vastu neli aastat. See ei ole nii.

Mõõtsime mullu ühe tule­torni päikesepaneelide nimivõimsuse kahanemist. Nen­de 16. tööaastal oli see jäänud kesisemaks kõigest 7%. Po­le paha.

 

 

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

« »

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes