• Eesti

Energiat saab säästa koostööd tehes

CO2 kaubandus, Eesti uudised, Tuuleenergia - etea aprill 23, 2013

Valgamaalane, 23.04.2013

Elektrituru avamine on Eestis tänavu üks olulisemaid muudatusi. Praegu ei tööta see veel selliselt, nagu lootsime, sest välisilmaga ühenduses olevate magistraalliinide läbilaskevõimed on väikesed ja seega tegelik konkurents Eestis puudub. Enamik energiat, millega siin kaubeldakse, on Eesti Energia oma. Kui oluline on konkurents sellel turul, mina ennustada ei oska.

Lääne-Euroopa praktika näitab, et enamik inimesi ei vaeva ennast sellega, kes müüb ja mis hinnaga. Nad kasutavad üldteenust ja sellest võib järeldada, et eriti vahet ei ole, mismoodi ja kellelt energiat osta. Kas nii peaks olema ka Eestis?

Pigem hakkab tulevikus omavalitsustele järjest aktuaalsemaks muutuma elektri tootmine enda tarbeks. Alternatiivenergia tehnoloogiate kiire arenemine annab paremaid tulemusi ja kui omavalitsustel õnnestub kuskilt projektist saada toetust, siis usun, et tulevikus võiksid suuremad neist elektrienergia tootmist kaaluda.

Omavalitsuste suurus seab loomulikult võimalused ja võimekuse energia kasutamist planeerida. Võib olla küll katselisi objekte, kuid elektrit ei tooda arvestatavas koguses praegu Eestis ükski omavalitsus.

Kuid väljakutse pole ainult elektrienergia tootmine. Palju olulisem on energia tarbimise kontrollimine ja juhtimine. Osas kohtades on kaugküttevõrgud veel omavalitsuse valduses, kuid üldiselt on need erastatud ja järelevalvet teostab konkurentsiamet. Probleem on, et enamik omavalitsusi ei ole suutelised ise kaugkütte hinda reguleerima. Selge on aga, et uuendada tuleb nii soojuse tootmise kui edastamise taristut.

Maakonnaplaneeringu üks märksõna võiks olla energiasäästlik areng. Peamine tegevus, milles omavalitsused sõna sekka saavad öelda, on energia kasutamise valdkond. Parima efekti annab vanade hoonete energiatõhusamaks ehitamine.

Väga suure abi omavalitsustele andis C02 kvoodi müük. Paljud avalikud hooned on energiatõhusamaks muutmisel saanud abi riigilt. Lisaks on suuremates linnades alanud tänavavalgustite vahetamine LED-valgustite vastu. See annab suure kokkuhoiu.

Kui vaadata Valgamaa kohalike omavalitsuste olulisemaid arendus- ja investeerimisprojekte aastani 2014, leiame pea igast neist mõne objekti, mida energiasäästu arvestades uuendatakse. Uued tehnoloogiad, näiteks soojustagastusega õhuvahetus soojuspumba ja ventilatsiooni kaasabil ning päikesepaneelid, toovad endaga kaasa planeeringute uuendamise.

Muudatusi toob endaga kindlasti kaasa uus maakonnaplaneering, mida sel aastal koostama hakatakse. Taastuvenergeetikat silmas pidades võiks kaaluda tuuleparkide ja energiavõsa rajamist.

Selge, et omavalitsusel on erahoonetesse keeruline raha investeerida, kuid selleks on olemas programmid, mis annavad abi eraomanikele. Kõige tuntum on KredExi kortermajade soojustamise programm.

Kui varem sai toetusraha veel KOIT- (kohaliku omavalitsuse investeeringutoetuste) meetmest, keskkonnainvesteeringute keskusest ja Riigi Kinnisvara ASist, siis praegu on asi keerulisem. Nimelt saab läbi Euroopa Liidu järjekordne eelarveperiood ning projektidele rahastust saada edaspidi keerulisem, sest toetusrahad on suuresti ära kasutatud.

Lootustandev on teadmine, et ELi rahastamise fookuses aastateks 2014–2020 on energiasäästu ja taastuvenergia osakaalu suurendamine. Kindlasti nõuab bürokraatlik asjaajamine närvi ja pealehakkamist. Paljud loobuvad juba eos, seega pole alati küsimus rahas, vaid kompetentsis.

Siin on kindlasti omavalitsustel suur roll, et tulla appi inimestele ja aidata neil end bürokraatia masinavärgist läbi järada. Inimesi tuleb nõustada ja nende algatusi toetada.

Positiivseid näiteid Valgamaal on. Valga näeb ennast oma arengukavas energiatõhusa linnana. Eeskujuks saab tuua Valga linna endist fassaaditoetuse programmi ja eraisikuid, kes eramule paigutanud päikesekollektorid.

Samuti on uued avalikud hooned planeeritud passiivmaja standardile vastavalt. Valminud on lasteaed Kaseke, energiatõhusa hoonena on kavandatud Valgamaa kutseõppekeskus ja Valga gümnaasium. Arvutused on näidanud küll suuremat kokkuhoidu, kui tegelikkuses on olnud. Samas, kui seda on võimalik teha ELi programmi rahaga, on mõistlik teha asjad korralikult ja tulevikku vaatavalt.

Otepää vallas asuv korteriühistu Tehvandi sai üle-eestilisel energiasäästliku kauni kodu konkursil kolme võitja sekka. Paljud korteriühistud aga ei soovi laenukoormust ja seeläbi ka kuumakseid suurendada. Teisalt kahaneks soojatarbimine ja sellest tulekski kokkuhoid. Kokkuhoitud soojakulu kompenseerib laenukulu. Kindlasti peaksid kõik, kes energiasäästu kaaluvad, määratlema võimalikud ohud tasuvusuuringu käigus.

Kokkuvõtvalt saab tõdeda, et omavalitsused pigem planeerivad oma energiatarbimist, mis on kindlasti lihtsam ja arusaadavam kõigile. Alternatiivide leidmisel on võimalik luua säästlikumaid hooneid ning soodustada energiatõhusate hoonete ehitust.

Mis salata, peale raha on ääretult oluline efektiivne koostöö omavalitsuse, energiatarbijate ja kommunaalteenuseid osutavate ettevõtete vahel. Lisaks energiasäästule muutub tulevikus järjest aktuaalsemaks elektrienergia tootmine enda tarbeks. See saab võimalikuks just tänu taastuvenergeetika tehnoloogiate kiirele arenemisele ja ühiskonna teadlikkuse tõusule.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

« »

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes