• Eesti

Perpetuum mobile maa ja tuule ühistöös

Eesti uudised, Tuuleenergia, Väiketuulikud - etea aprill 2, 2013

KoduMaja, 02.04.2013

„Viimase kümnendi kõige tuulevaiksem märts on olnud, nagu kiuste. Praktiliselt päev otsa on muudkui seisnud ega ole midagi tootnud,” ütleb Siim Suursild, kes paigaldas umbes kuu aega tagasi oma koduõuele tuulegeneraatori.

Tuulik on selle tuulevaikse kuu jooksul tootnud 322 kWh.

Audru vallavanemana on Suursild harjunud mõtlema majandusliku tasuvuse suunas ja ka pika aja peale ette planeerima, kuidas tulevikus paremini majandada. “Puudega kütmine on muidugi kõige odavam, seal ei ole üldse kahtlustki. Majas on ahjud ka alles, kui vaja, kütan ahjudega juurde. Aga mugavus maksab!”

Miks just tuulegeneraator?

„Aga miks te auto ostate?” vastab tuuliku omanik küsimu­sele, miks soetada tuulegene­raator, mis esmapilgul tundub tohutu raharaiskamine, sest alles 10. aasta pärast peaksid investeeringud hakkama ära tasuma.

„Mina ostsin tuuliku, et tuu­lest energiat teha, see on va­likute küsimus. Aga mis auto kümne aasta pärast maksab?”

Tuulik hakkab tagasi tootma ja tagab tulevikus küttekulude suhtes üsna muretu põlve, nii usub Suursild. „Mul on tuulik koos maaküttega. Pumbad vajavad elektrit, kui neid koos suudaks kasutada, on see oma­moodi perpetuum mobile.”

„Olen maja 15 aastat puu­dega kütnud. Ja lõpuks tahtsin keskkütte sisse panna. Ise teen puud ja muudkui kütan ja soe vesi käib mööda maja ringi… Siis müüja küsis, et kas te tahate elu aeg katlakütjaks jääda või ostate parem maakütte.”

Maaküte on 3000-4000 eurot kallim kui muu katlasüsteem. Siiski leiab Suursild, et just see kütteliik on temale parim ja sobib koos tuule­energiaga.

Ei usu sammastesse

„Lõpetasin pensionisambad ära, vaatasin, et nendega on mul pigem suurem risk kaotada kui võita. Aga kui mul on maaküte, võin saada kuus pigem 200 eurot vähem pensioni. Autoga sõitmist võib veel piirata, aga elektrit pean ikka ostma. 200 eurot kuus ei suuda ma pensionisammastega mingi valemiga juurde võluda, kui paarikümne aasta pärast pensionile jään.”

Tuulik on ostetud panga­laenuga, Kredex maksis ligi 30 000 eurot. Projekteerimise, ehitusloa ja Eesti Energiaga lii­tumisega oli omaosalus natuke alla 15 000 euro. Võtsin laenu kümneks aastaks. Tagasimakse kuus on 130 eurot, mida maju maksin nagunii EE-le elektri eest. Nüüd ma maksan selle summa panka, teades, et kümne aasta pärast on see asi minu oma. Praegu on laenuintressid nii madalad, et saja euro laena­miseks pead pangale maksma kaks eurot, iga kuu 129 eurot sentidega, see on sama, mis seni iga kuu elektri eest. Ma ei tea, kuidas ma täpselt need asjad saan kokku viidud, aga aasta bilansiga enam-vähem peaks tulema üks ühega. Ma arvan, et see ei ole kõige kallim. On ju valida, kas maksad Eesti Energiale, kust ei saa midagi tagasi, või maksad panka ja see asi tuleb sulle endale.

Viis aastat on tehase (Koerus asuva AS Konesko) garantii. Jaotusvõrk on aku eest – iga moment, kui tuult on, saad toota ja ületoodetud energia läheb võrku. Tuule tootmist ja tarbi­mist on raske kokku viia, sest tuul tuleb nii nagu tahab, aga energiatarbimine käib enamasti kindlatel kellaaegadel. „Kõige optimistlikum ar­vestus näitab tasuvust kaheksa aasta pärast ja kõige pessimist­likum arvestus ütleb, et kulub umbes kolmteist aastat.”

Audru vallas on plaanis viia esimene hoone maakütte peale. „Audru koolis kasutame küt­tesüsteemis turba, saepuru ja põlevkiviõli segu. Aga Jõõpre kool on ka plaanis viia taastuvenergeetika peale,” räägib vallavanem.

Kuhu läheb ülejääk?

Külmade ilmadega, nagu märtsikuus enamasti on olnud, on energia tootmiseks vaja tuult vähemalt kolm meetrit sekundis.

Suursild on uurinud meteoroloogiainstituudi kodulehelt tuulekaarte. Kõige suurema tuulega on oktoober kuni detsember. Siis hakkab tuult üle jääma, seda võib ka võrku tagasi müüa.

Maaküte võtab 8000 kW elektrit aastas, tuulik peaks 10 000-12 000 kW aastas. 15 000 kW on kogu majapidami­se vajadus. Sõltub, kuidas ära sünkroniseerida tarve – tuulest toodetav elekter ja majapi­damise vajadus. Praegu, kui majapidamine kõike ära ei tarbi, läheb ülejääk võrku, sealt saab generaatori oma­nik energiat tagasi osta. “Aga võrku müümisega ma kaotan, sest pärast ostan ma koos võr­gutasudega tagasi. Mõtlen, et panen sinna maaküttesüsteemile akumulatsioonipaagi ette, siis on kontrollkaabel, et kui tuult on palju, siis akumuleerin tuulest toodetud energia vette. Akudesse on praegu tohutult kallis koguda, sest akud on väga kallid ja nende üleslaadimirie ja allalaadimine on omaette protsess, siis see projekt ei tasu üldse ara. Aga kui akumuleeri­da vette, siis võib see tulevikus anda erilist efekti – soe vesi maja kütteks radikatesse. Het­kel, kui tuult ei ole, kasutatakse akumulatsioonipaagist sooja vett maja kütteks. Enamus automaatikuid, kellega olen rääkinud, ütleb, et väga mõistlik oleks nii teha.”

Kuhu panna tuuleenergia suvel, kui on palavad ilmad? Jahutusse! „Konditsioneeriga maja jahutama. Suvel ei ole ka tuult nii palju, et oleks prob­leem ülejääkidega. Eks selle kohta oskaks täpsemini rääkida, kui tuulik on juba paar aastat tegutsenud,” arvab Suursild.

Kas müra segab?

Paraja, mitte just liialt tugeva tuulega on müra veidi kuulda. Kui käsi vastu tuuliku posti panna, on tunda vibratsiooni. Koostöös Tallinna tehnika­ülikooli õppejõududega otsib generaatori omanik, kuidas seda vibratsiooni ära lõigata. Üks variant oleks proovida post kivivillaga täita.

Tugevama tuulega kaob müra ära. „Kui on suured pöörded, siis üldse ei kuule,” väidab Suursild.

See müra ei tule labade liiku­misest, pigem võimendab müra tuuliku post, mis toimib nagu pasun või ruupor. Siiski, selle suhteliselt väikese tuuliku pu­hul ei ole müra tugev. Ehk vaid kõrgel lendavate reaktiivlennu­kitega võrreldav. Kõige rohkem annab tuulik endast häälega märku, kui tuul on muutliku suunaga. See tähendab, et tiivikuosa peab end vastavalt tuule tujudele pöörama.

„Kord vaatasin, et ta võttis tuult läänest, põhjast ja idast viie kuni kaheksa minuti sees,” ütleb omanik.

Maja on tuulikust umbes 100 m kaugusel. Tuulik tuleb paigaldada nii, et müra jääks 20-detsibellise helifooni pii­rile, siis ei tohiks heli inimest häirida.

“Perpetuum mobile maa ja tuule ühistöös” on saanud ühe vastuse

  1. Andres ütleb:

    Tubli vallavanem, selliseid võiks rohkem olla. Tegelikult oleks õige kogu elekter võrku müüja koos taastuvenergia tasuga ja samas kogu vajadus tagasi osta, omatoodetud elektri äratarbimine ei vaja võrgutasude tasumist.
    Tuuliku müraga on härra küll puusse pannud. 40 dBA on ülimadal vaevu kuuldav heli, 20 dBA tasemel müra pole tegelikkuses olemas.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

« »

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes