• Eesti

Tuuleelektrit püüda on palju keerukam, kui algul tundus

Eesti uudised, Tuuleenergia, Väiketuulikud - etea aprill 6, 2013

Eesti Päevaleht, 06.04.2013

Oma kodupõllul elektrit ketrav väiketuulik on tore mõte, kuid tegelikkuses võib selguda, ei jõuagi end ära tasuda, enne kui tuuliku eluiga läbi saab. Lihtne nõu on hoolikalt valida, kuhu ja millist tuulikut paigaldada.

Lapski teab, et Eestis on vähe päikest ja palju tuult. Esimese müüdi kummutasime 16. märt­si lehenumbris, kus inimesed rääkisid oma kogemusest, et targalt tarbides saab suurema osa aasta elektritarbest päike­seenergiaga ära katta. Tuule­ga – üllatus-üllatus – asi nii lihtne pole, sest Eestis puhub seda küll, aga mitte kõikjal ja mitte ühtlaselt.

Tuulegeneraatoreid müüvaid ettevõtteid on palju, kuid spetsialistid soovitavad eelista­da sellist, kes ei tarni lihtsalt kastiga seadmeid, vaid pakub täisteenust: tuuleseirest võrgu­ga liitumise ja seadmete hool­duseni. Sellegipoolest tasub meeles pidada, et seadmete ülespanija ei saa garanteerida sobivat tuult, isegi mitte täisteenuse pakkuja ja Kredexi toetusega.

Tuulevaikus

Tuulepuuduse kätte jäigi näi­teks Mart Nuudi kümnekilovatine väiketuulik 16 meetri kõrguse masti otsas Tallinna külje all Liivamäe külas. Mui­du pidavat ta maja taga suurel lagedal põllul tuult puhuma pea lakkamatult, aga pärast mardipäeva, kui tuulik püsti sai, on olnud vaikus. Vaikus on ka sel päeval, kui Mardi tuuli­kut pildistama läheme, ehkki lähimad majad on 300 meetri kaugusel ja tuultel vaba voli möllata.

Sven Lõokene OÜ-st Taastuvenergia ütleb, et võrgu­ühendusega väiketuulikule sobib koht, kus aasta keskmine tuulekiirus on vähemalt 4,5 m/s. OÜ Bakeri asjamehed Anti Tiik ja Priit Kaselaan lisavad, et ümber tuuliku masti võiks olla 200-meetrise raadiuse­ga lage ala, et vältida tuulepööriseid.

Aga isegi lagedus ei taga piisavat tuult. Kindla peale minek on teha enne tuuliku paigaldamist tuuleseiret: aas­ta jooksul mõõdetakse tege­likku tuult selles kohas, kuhu kavatsete tuuliku püstitada. See on küll kallis, aga siiski 40 korda odavam kui tuulik ise. Kui selgub, et tuulik ei hakkaks eriti midagi tootma, on parem seda teada saa­da tuuleseirelt 1000 euro eest, mitte tuulikult endalt 40 000 euro eest.

Jah, just nii palju läheb maksma kümnekilovatise tuuliku paigaldus. Väik­semad on muidugi sood­samad, aga ka väiksema võimsusega. Sõltuvalt kohast võib hind mõne tuhande jagu kõikuda, kuid suurusjärk on sel­line. Bakeri mehed ütlevad, et 11 Ees­ti võrku ühendatud tuulikut on püsti pandud Kredexi toetusega ja ülejää­nud huvilised ootavad uut toetusvooru. Kas see tuleb, ei oska keegi ennustada.

Neile, kes enda jaoks auto­noomselt elektrit toodavad, on elektrituulik tasuv isegi Lõuna-Eesti kuplite vahel, sest autonoomse elektrijaama kilovatttunni hind on tavaelektrist kuni kümme korda kallim. Sellepärast, et süsteemi kuulu­vad ka akud ja need on väga kallid. Niisiis: talvel, kui päi­kesepaneelid toodavad mini­maalselt energiat, on tuulik suur abimees.

Teisalt on tuuliku elu­iga päikesepaneelide omast lühem. Niisiis võib auto­noomsete minielektrijaamade puhul, mille süsteemis on ka automaatse käivitusega diiselgeneraator, olla töökindluse ja tasuvuse tõttu targem pan­na rohkem päikesepaneele, et ka pimedatel kuudel läbi aja­da. Sven Lõokese sõnul saab tuulest suuremat energiat suve lõpust talve keskpaigani. Teine pool aastast on tuult vähem, samas annavad siis päikesepa­neelid head tootlust.

Ent mere ääres heas tuules toodavad tuulikud kindlas­ti päikesepaneelidest paremi­ni. Kui palju paremini, ei tea ikkagi keegi, sest esimesed väiketuulikud said Kredexi toel püsti alles mullu suve hakul, nii pole aastagi jagu võrdle­vaid tuuleandmeid, mille põh­jal tootlust ennustada.

Anti Tiik julgeb oma arvu­tustele tuginedes ennustada, et heas tuules tuulik annab päi­kesepaneelidest kuni kolm korda paremat tootlust.

Sven Lõokene aga toob enda arvutuse: mullu augus­tis rannikule paigaldatud 2,3 kW tuulegeneraator on toot­nud kaheksa kuuga 3350 kilovatttundi elektrienergiat ja hea tuule puhul (10-12 m/s) on tootlikkus olnud kuni 40 kWh ööpäevas. Kui nüüd läh­tuda sellest, et kevadel-suvel puhuvad samad tuuled, siis toodaks see tuulegeneraator aastas 5000 kWh. 2,3 kW tuulegeneraatori hind koos mas­ti ja paigaldusega on 14 000 eurot. Et toota päikesepanee­lidega aastas 5000 kW, oleks vaja paigaldada 5,6 kW päikesepaneele, mis koos inverteri ja paigaldusega maksavad 10 300 eurot. Ja tuulegeneraatori eluiga on kuni 20 aastat, aga päikesepaneelidel vähemalt 30 aastat.

Pole tuult, pole energiat

Tüüpiline viga, mida tuulikusoovijad asjatundjate sõnul teevad, ongi tuuleolude mit­tearvestamine. Tõstetakse näpp püsti ja noogutatak­se: „Puhub!” Aga jäetakse arvestamata, et tuule kvalitee­ti mõjutab metsatukk, maja, põld, põõsad…

„Eraisikud ei jaksa maks­ta spetsseadmetega seire eest, aga majakatuselt pole mõtet mõõta. Eraisik pole tavaliselt ka nii pika kannatusega, et aas­ta otsa mõõdaks,” tõdeb Sven Lõokene.

Anti Tiik ütleb, et vahel tahavad kliendid väiketuulikut isegi metsa püsti panna, aga sellel ei ole mõtet. Koos kol­leeg Priit Kaselaanega meenu­tavad nad üht klienti, kel tuult kindlasti piisavalt polnud, kuid kes tahtis sellegipoolest kind­lasti tuulegeneraatorit saada. Bakeri mehed keeldusid sel­lisest projektist ja klient olevat imestanud, kust sellised müügimehed küll tulevad.

Sven Lõokene selgitab, kui­das tuulikumüüjad tuult otsi­vad: kinnistunumbri järgi vaa­datakse ortofotodelt objekt üle. „Esimene kriteerium on, kust tuul tuleb ja kas on metsi ees. Kui koht on tuultele ava­tud ja tuulepotentsiaal hea, vaatame lähikonna EMHI mõõteandmeid ja Eesti tuule-kaarti. Kui ka need kõik näita­vad, et tuul võiks olla keskmi­selt 4,5 m/s ja rohkem, on see hea koht tuuliku panekuks,” kinnitab asjatundja.

Üks probleem on veel: puhangulised tuuled ehk kui korraks tuleb kõvem iil. Kalli­mad väiketuulikud saavad äki­liste iilidega hakkama – kas pidurdavad hoogu või keera­vad end tuulest välja -, kuid odavad asjakesed murrab tuul maha või purunevad need tuu­le käes. Eestis on selliseid tuuli palju, nii et tasub investeerida valmisolekusse. Kui tuulik siis­ki tormiga laguneb või lõpeb aastatega tema eluiga, ei mak­sa uus enam 40 000 eurot, sest lõviosa sellest summast on sul juba olemas, mastist liitumi­seni, kontrollerist inverterini.

Eesti paremad tuulikukohad on läänerannikul. Ent Bakeri meestel on kogemus Saaremaal üksteisest kilomeet­ri kaugusel olevate tuulikute­ga, millest üks on kogu aeg tuules ja toodab, teine mitte. Nii et iga koht on unikaalne.

Mart on optimistlik ja ootab suvetuuli. Tema suur majapidamine vajab aastas u 20 000 kWh elektrit ja nii pal­ju peaks tuulik hea tuulega ka toota suutma. Praegu on tuu­lest elektrit tulnud oodatava 1500 kWh asemel 700 kWh kuus, veebruaris 300 kWh.

Odavneb või kallineb?

Anti ja Priidu hinnangul võib Eestis võrguühenduseta olla püsti 20-30 väiketuulikut, kuid täpset arvestust keegi nende üle ei pea. Ühekilovatise tuuliku võib inimene ise osta või netist tellida ja elekt­ritootmist ametlikuks ajama­ta lihtsalt püsti panna. Naabri­te vastuseisu taha polevat seni ükski väiketuulikuprojekt jää­nud. Anti ja Priit meenutavad, et Hiiumaa esimeste väiketuulikute planeerimise puhul võt­sid kohalikud küll sõna, sest nad pelgasid suuri 80-meetrise mastiga tuulikuid. Kui selgus, et jutt käib neli korda pisema­test, polnud enam probleemi.

Hinna tõttu peab Sven Lõo­kene tuulegeneraatorite tren­di pigem hääbuvaks kui tõus­vaks. Päikesepaneelide hin­nalanguse taustal on nimelt väiketuulikute hind jäänud samaks või isegi tõusnud. Ennekõike tõstab tuulikute hinda materjal: kaks põhikomponenti neodüümmagnetid ja vask on läinud aastast aastasse kallimaks, samuti teras.

Sven Lõokesele vaidleb vas­tu Eesti tuuleenergia assot­siatsiooni tegevjuht Tuuliki Kasonen, kelle sõnul liigu­vad tuulikute hinnad popu­laarsuse tõustes allapoole, sest masstootmine on sood­sam. Samal ajal läheb elektri hind üles ja nii lüheneb väiketuulikute tasuvusaeg üha, kin­nitab Kasonen.

Kokkuhoiu kõrval peab ta oluliseks teadmist, et too­dad energiat keskkonnasõb­ralikult.

Püüa tuult väljal!

Kui sul on huvi tuuliku vas­tu, siis esimene küsimus on: kas sul on sobiva tuule­ga kohta, kuhu see panna? Sobivas kohas puhub tuul aastas keskmiselt vähemalt 4,5 m/s ja tuuliku ümber on 200-meetrise raadiusega lage ruum – ei maju, puid ega põõsaid. Selgita välja oma aastane energiatarve. Seejärel uuri välja, kas võr­guettevõte on nõus su tuu­liku oma võrku lülitama, ja kui, siis mis see maksma läheks. Üldjuhul jääb väiketuuliku liitumistasu 300 ja 1000 euro vahele. Leia sobiv tuulik. Valik sõltub paljudest asjaoludest: milli­sed tuuled puhuvad, kui pal­ju on energiat vaja, kui kõr­gele see pannakse jne. Eelis­ta täisteenust. Telli projekt, nii elektriline kui ka arhitek­tuuriline, ja hangi ehitusload, kui need tööd pole täisteenuse sees. Arvesta ikkagi, et tuult kord on ja kord mitte.

Uuri lisa: www.konesko. ee, www.bakeri.ee või www. taastuvenergia.ee.

Energiaühistu – investeering taastuvenergiasse

Mitmel pool maailmas tegut­sevad päris edukalt energia-ühistud, mida Eestis veel loo­dud ei ole. See tähendab, et selle asemel, et üritada oma Kesk-Eesti koduõues napi tuulega elektrinatukest too­ta, pange ühistuga rahad kok­ku ja püstitage suurem, nt 200-kilovatine tuulik kuhu­gi tuulepealsele alale. Eriti tore, kui tuuliku juurde leitakse ettevõte, kes selle energia kohe ära tarbib, sest siis saad müüa otse tarbijale. Kodu­sed elektriarved jäävad küll samaks kui enne, kuid energiaühistust tulev sissetulek teeb selle pere-eelarves tasa.

Lähiajal hakatakse ka Ees­tis energiaühistutest üksikas­jalikumalt rääkima. Kui sul on huvi, hoia silm peal www.tuuleenergia.ee.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

« »

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes