• Eesti

Homse päeva odav energia tuleb just taastuvenergiast

Eesti uudised, Maailma uudised - etea mai 23, 2013

Maaleht, 23.05.2013

Euroopa Liit on seadnud energiapoliitika eelis­tuseks CO2-heitmete vähendamise, säästliku tarbimise ja taastuvate energiaallikate kasutu­selevõtmise.

Ka Eesti riik on astimud sam­me niisuguse poliitika suunas. Selle tulemusena moodustab praegu meie lõpptarbimisest 25,9% puhas energia, kusjuu­res elektritootmises on taastu­vate allikate osakaal 12,3%.

Aastaks 2030 oleks Eestis võimalik täielikult üle minna taastuvatel allikatel põhineva­le elektri- ja soojusetootmisele. Analüüsid näitavad, et see on tehniliselt teostatav ja majan­duslikult otstarbekas.

Taastuvenergia kui tark energiapoliitika

EL on seadnud eesmärgiks vähendada 2050. aastaks CO2-heitmeid üle 80%, milleks Euroopa energiatootmine peab olema praktiliselt CO2-vaba.

Selleks on Euroopa Komis­jon visandanud mudeli, mis ta­gab nii varustuskindluse, kon­kurentsivõime kui ka odavamad hinnad.

EK leiab, et CO2-heidete vä­hendamine on praegusest polii­tikast odavam.

Samuti on ülioluline energiatõhususe ja taastuvenergia edendamine, sõltumata mis tahes valitud energiaallikate kombinatsioonist.

Ka pole taastuvallikatel põ­hineva energiasüsteemi kulud kõrgemad, võrreldes teiste teekaardil käsitletud stsenaariumidega. Loomulikult on tõsi, et taastuvatel allikatel põhineva energia tootmine vajab alguses investeeringuid, aga seda vajab ka iga teine tootmisviis.

Tulevikus tasuvad investee­ringud end kuhjaga ära, sest tulemuseks on nii madalamad energiahinnad, energeetili­ne sõltumatus kui ka puhtam keskkond.

Samuti on ilmselge, et prae­gu tehtud investeeringud on odavamad kui nende tulevikku lükkamine. Lisaks uute tootmisvõimsuste rajamisele va­jab nii või teisiti väljavaheta­mist 30-40 aastat tagasi ehita­tud taristu.

Nüüd tegutsedes on aasta­kümnete pärast võimalik välti­da kulukaid muudatusi.

Eeldavad ju ELi energiasek­tori arengutendentsid nagunii tootmise, ülekande ja salvesta­mise ajakohastamist, sealhul­gas piiriüleseid ühendusi, aru­kaid energiavõrke ja kaasaeg­seid vähese CO2-heitega tehnoloogialahendusi.

Kulusid tasakaalustavad ka kõrgetasemelised jätkusuutli­kud investeeringud Euroopa majandusse, kaasnevad tööko­had ja vähenenud sõltuvus im­pordist.

Taastuvenergia laiema ka­sutuselevõtu abil on võimalik ohjeldada hinnatõusu. Prae­gu tehtavate investeeringute­ga sillutatakse teed tulevastele madalamatele hindadele.

“Energy Roadmap 2050” ko­haselt võivad küll elektriener­gia hinnad tõusta kuni 2030. aastani, kuid arvutuste ko­haselt seejärel langevad tänu väiksematele tarnekuludele, taastuvallikaid kasutavatele elektrijaamadele, kokkuhoiu­poliitikale ja täiustatud tehni­kale.

Eesti, kui maailma arengu suuna näitaja

Eesti Taastuvenergia Koda ja Keskkonnaühenduste Koda on koostanud kava, mis näitab, et Eestis on võimalik 100% üle minna taastuvatel allikatel põ­hinevale elektri- ja soojatootmisele ning seda juba 2030. aastaks.

Taastuvaid energiaallikaid väärtustades on võimalik luua 2030. aastaks Eestisse juurde 10 000 uut töökohta energia­sektoris, lisaks konkurentsivõi­meline tootmisportfell, viiendi­ku võrra soodsamad elektrihin­nad, puhtam ja rohelisem riik.

Kõik see on saavutatav mit­te maksumaksja kulul, vaid ELi heitme- ja rohesertifikaati­de kaubanduse tulude ja struktuurivahendite toel.

Tootmisportfell põhineb ko­halikel ressurssidel ja kindlus­tab riigi energiajulgeoleku.

Kava järgides on Eestil uni­kaalne võimalus olla energia­sektoris eeskujuks teistele rii­kidele kogu maailmas.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

« »

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes