Tuumajaama asemel Suur-Pakrile tuulepark
Eesti uudised, Tuuleenergia - eteap mai 3, 2013
Eesti Päevaleht, 03.05.2013
Majandusministeerium eraldab tuulepargi rajamiseks Eesti Energiale veel ühe tüki Suur-Pakrist.
Umbes neli aastat tagasi ehmatas plaan rajada püsiva elanikkonnata Suur-Pakri saarele tuumajaam ümberkaudsed elanikud tõsiselt ära. Valitsusest tulid sõnumid, et tuumajaama rajamine on kindel siht; Eesti Energia lasi läbi viia mitu uuringut ja leidis piirkonna olevat sobiva. Lõpuks plaan siiski sumbus.
Sellest ajast on Eesti Energia käsutuses suur tükk Suur-Pakri saarest ning selle nädala alguses majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) poolt keskkonnaministeeriumile saadetud dokumendist selgub, et nüüd vaatab energiafirma tuumaenergia asemel hoopiski tuuleenergia poole.
Kantsler Marika Priske allkirjaga pöördumine minister Keit Pentus-Rosimannuse poole palub jätta veel ühe 160-hektarilise maatüki MKM-i valdusesse. „Maa omandamine on vajalik Eesti Energia AS-i planeeritava Suur-Pakri saare tuulepargi rajamiseks ja käitamiseks,” seisab kirjas.
MKM-i pressinõuniku Rasmus Ruuda sõnul on Eesti Energia tõepoolest avaldanud soovi rajada Suur-Pakrile tuulepark ning kiri Pentus-Rosimannusele oli n-ö projekti toetusavaldus. „Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on valmis maa võõrandama otsustuskorras Eesti Energiale aktsiakapitali suurendamise kaudu,” ütles ta.
Uuringutega läheb aega
Kuigi kirja järgi plaanitakse saarele tuuleparki, võtab Eesti Energia taastuvenergia ja väikekoostootmise äriüksuse juht Innar Kaasik tuurid maha, öeldes, et praegu tegeletakse Lääne-Harjumaal alles sobivate asukohtade kaardistamisega ja tuulepargi rajamisest on vara rääkida. „Uurime, millistel tingimustel ja kuhu on erinevaid kitsendusi arvestades võimalik tuulikuid püstitada,” ütles ta.
Kaasiku jutt viitab üpris keerulisele protsessile, mille tuulepargi rajajad ette võtma peavad, alates kõiksugustest looduskaitsepiirangutest ja suurtest investeeringuvajadustest. Kuidagi peab tuulikutest kättesaadav elekter põhivõrku jõudma ja selle taristu ehitamine on üpris kallis. Kaasiku sõnul on protsess väga pikk ning vähemasti kaks aastat läheb veel keskkonnauuringute ja täpsemate tehnilismajanduslike uuringutega aega.
„Lisamaad Suur-Pakri saarel Eesti Energia käesoleval hetkel otseselt ei vaja, kuid soovime uurida Suur-Pakril suuremat ala kui vaid enda maa-üksus,” nentis Kaasik. „Suur-Pakril on kohaliku kogukonna esindajatele suur emotsionaalne väärtus ning lisaks soovime tuulikute võimalikud asukohad ka keskkonnasuhtes põhjalikult läbi kaaluda.”
Lääne-Harjumaa eeliseks tuuleparkide rajamisel on see, et suure tarbimisega Tallinna linn asub lähedal ja ülekandekaod on väiksemad, tõi Kaasik välja. Praegu on Eesti Energial tuulepargid Aulepas, Narvas, Virtsus ja Ruhnus. Lisaks arendab firma uut tuuleparki Liivi lahes.
Läänerannikul on kõva potentsiaal
Eesti tuuleenergia assotsiatsiooni tegevjuhi Tuuliki Kasoneni sõnul on Läänemaa väga suure potentsiaaliga tuuleenergia piirkond. „Tuuleenergiat tuleb toota ikka seal, kus tuult on,” märkis ta. „Kui meretuule-pargid kõrvale jätta, siis on raske tuua paremat asukohta kui meie Lääne-Eesti saared.” Kasoneni sõnul pole Eesti kaugeltki oma tuuleenergia potentsiaali ära kasutanud, pigem on see veel lapsekingades. „Me oleme väga tuuline maa ja siin saaks kõvasti rohkem tuulest energiat toota,” nentis ta.
Omaette küsimus on alati kohalike elanikega arvestamine, sest keegi ei taha, et tuulik oleks tema tagahoovis. Kasonen viitab nelja läänepoolse maakonna koos tehtud energiaalasele teemaplaneeringule, kus leiti küll häid piirkondi, kuid millest võis ka välja lugeda, et kohalikud tahtsid kas ühe- või kahekilomeetrist kaugust oma kodudest. „Kogu see protsess viitas ikkagi sellele, et tuuleenergia tootmine kolib merre,” ütles ta.
Lisa kommentaar