• Eesti

Energiatootjad: moodsamad tuulikud teevad vähem müra

Eesti uudised, Tuuleenergia - etea juuli 29, 2013

Bioneer, 29.07.2013

Aeg on edasi läinud. Alles sajand tagasi oli Eesti puidust ja kivist tuulikute maa. Möldrid kasutasid tuule ja vee jõudu, et jahvatada viljateradest jahu. Puittuulikute krigin ja vuhin oli rannaalade lahutamatuks osaks, randlaste meelest sama lahutamatuks kui merekohin. Nüüd kõrguvad Eestimaal betoonist, plastist ja metallist valmistatud tuugenid, mis jahujahvatamise asemel hoopis elektrit toodavad. Bioneer küsis kahelt tuuleenergia suurtootjalt kümme küsimust, mida võib-olla ka Sina, hea lugeja, oled soovinud teada saada. Küsimustele vastasid Nelja Energia juhatuse esimees Martin Kruus ja Eesti Energia taastuvenergia arendusjuht Lauri Ulm.

Mis on Teie meelest tuuleenergia eelised ja puudused võrreldes teiste taastuvenergia valdkondadega?

Martin Kruus: „Eestis on tuult teistest taastuvenergia liikidest oluliselt rohkem, seega kui rääkida kogu elektrikogusest, mis on Eestis võimalik taastuvenergia abil toota, siis on tuulel siin suurim potentsiaal.“

Lauri Ulm: „Võrreldes teiste taastuvenergia valdkondadega on tuuleenergia eeliseks tema suhteline odavus. Ehk, kui eesmärgiks on ehitada uusi elektrijaamu, et suurendada taastuvenergia osakaalu, siis on tuuleelektrijaamade rajamine selleks üks odavaimaid viise. Sellegipoolest pole investeeringu maksumus langenud veel nii madalale, et uusi tuulikuid oleks võimalik rajada täiesti ilma investeerimistoetuseta.

Puuduseks on tuuleelektrijaamade toodangu varieeruvus ehk elektrit toodetakse siis kui tuul puhub. See tähendab, et teiste elektrijaamadega, näiteks Eesti puhul põlevkiviplokkidega Narvas, tuleb kompenseerida tuuleelektrijaamade muutlikku toodangut.“

Kuidas valmib ettevõttes idee, et teeks uue tuulepargi?

Martin Kruus: „Tuuline asukoht ning koostöö aldis kohalik kogukond on iga uue tuulepargi vundament. Tuuliku tootja valimisel analüüsime eelnevalt põhjalikult, milline tootja kõige suuremat toodangut lubab. Tänaseks mängib rolli ka kogemus, millised tuulikud kõige vähem hoolduse või paranduse tõttu rivist väljas on.“

Lauri Ulm: „Selgitame seda olukorda Narva tuulepargi näitel. Narva tuulepargi rajamise idee sai alguse soovist leida kasulik rakendus Balti elektrijaama tuhaväljale, mis suleti 2008. aastal. Muidugi on investeeringu eelduseks projekti tasuvus ja riskide maandamine ja kokkuvõttes selgus, et endisest tuhaväljast saab igati asjakohane ning vastupidav tuuleelektrijaama rajamise asukoht. See on üks innovaatilisi näiteid, kuidas endisele põlevkivitööstuse alale saab edukalt uue väärtuse luua.

Tänaseks on tuhaväljale püstitatud 17 tuulikut. Narva esimese tuulepargi koguvõimsus on 39,1 MW. Endise tuhavälja keskkonnasõbraliku kasutamise eest tunnustas Eesti Energiat ka Keskkonnaministeerium, kes märkis selle projekti ära oma „Aasta keskkonnategija“ konkursi raames.

Tootjad leiab Eesti Energia nii suuremahulistele projektidele riigihanke raames. Koha valik sõltub paljudest kriteeriumitest nagu elanike lähedus, potentsiaalse ala suurus, keskkonnaalased piirangud, tuuleressursi suurus, elektrivõrguga liitumise võimalikkus jms. Vaadates elektrivõrku ja praeguste elektrijaamade paigutust suuremalt, oleks mõistlik uusi tootmisüksuseid (sh tuuleelektrijaamu) rajada tarbimiskeskustele lähedale, et vähendada kadu, mis tekib elektrienergia transportimisest kaugel paiknevatest elektrijaamadest. Tihti on elektrivõrguga liitumise võimalused ka parimad just tarbimiskeskuste lähedal, kuhu ei saa aga tuuleparki rajada inimasustuse läheduse tõttu.“

Millisel tuulepargi loomise etapil kohalike arvamust uuritakse?

Martin Kruus: „Ametlikult on selleks võimalus keskkonnamõjude hindamise käigus, kuid meie suhtleme tegelikult kohaliku kogukonnaga juba eelhindamise faasis.“

Lauri Ulm: „Kohalike arvamuse uurimine algab juba siis kui tekib mõte, et asukoht võiks olla sobiv tuuleelektrijaama rajamiseks. Suheldakse potentsiaalsete maaomanikega, kelle maale võiks tuulikuid paigaldada ja kohalike esindajate ehk vallavalitsuse ja volikogu liikmetega. Edasi läheb juba planeerimise protsess, mille raames toimub ka mitmeid avalikke arutelusid. Lisaks avalikele aruteludele on planeeritava pargi suhtes kohalike elanike meelsuse ja soovide väljaselgitamiseks üks tavapäraselt kasutatav meetod küsitluse korraldamine planeeringuala naabruses elavate inimeste hulgas.”

Kui tähtis on tuulikutest saadud tulu osaline kogukonda tagasi suunamine?

Martin Kruus: „Meie jaoks ülioluline, sest tuulikud on osa piirkonna elust, seega peab kohalik kogukond neist ka kasu saama.“

Lauri Ulm: „Kohaliku kogukonna toetamine on kindlasti oluline. Tihti osaleb tuulepargi omanik kohaliku elu toetamisel läbi toetuse omavalitsusele või kohaliku elu huvides rajatavate projektide. Lisaks rahalisele küljele võiks tuulikud ja nendega kaasnev roheline imago olla üks osa kohaliku omavalitsuse identiteedist ning seda võimalust võiksid kohalikult julgemalt ära kasutada.“

Kuidas toetatakse läbi tuuleenergia kohalikku kogukonda? Kuidas valitakse, keda toetada?

Martin Kruus: “Nelja Energia on loonud kolmes Eesti kohalikus omavalitsuses, Hanilas, Noarootsis ja Viru-Nigulas ning kolmes Leedu omavalitsuses juurde MTÜ-d, kellele laekub iga meie tuulikute toodetud elektrienergia MWh-st 0,32 eurot. 2012. aasta jooksul annetasid tuulepargid MTÜ-dele kokku 76 tuhat eurot (2011 vastavalt 59 tuhat eurot). Lisa saab lugeda siit: www.4energia.ee. Milliseid projekte toetada, otsustab MTÜ juhatus, kuhu kuuluvad nii kohaliku omavalitsuse kui ka meie esindajad.“

Lauri Ulm: „Kasu kogukonnale on lisaks kohalike projektide toetusele mitmekülgne: alates paremast elektrivõrgu kvaliteedist piirkonnas tänu võrgutugevdusele, kuni töökohtadele ehitusperioodil ning tuulepargiala käiduaegsel hooldusel.“

Miks inimesed tuulikutele mõnikord vastu on?

Martin Kruus: „Tuulikud toovad keskkonda tahes-tahtmata muutuse ning on loomulik, et see tekitab inimestes erinevaid reaktsioone. Tavaliselt, kui inimene saab tuuleenergia kohta rohkem informatsiooni, siis asenduvad hirmud arusaamisega, et tuuleenergia on kõige mõistlikum ja keskkonnasõbralikum viis elektrit toota.“

Lauri Ulm: „Üldjuhul on vastuseisu põhjuseks hirm tundmatu ees. Tuulikuid on rajatud suhteliselt lühikest aega ja inimesed ei ole nendega veel jõudnud harjuda. Mõte, et naabruses võiks olla tuulik, võib esialgu olla häiriv. Lisaks võivad vastuseisu suurendada vanal tehnoloogial põhinevad tuulikud, millede tekitatav müra oli tunduvalt suurem võrreldes tänapäeva tuulikutega. Viimastel aastatel on tuulikud oluliselt edasi arenenud.“

Kui kallis on ühe tänapäevase tuuliku püstitamine? Millal hakkab tuulik kasumit tootma?

Martin Kruus: „Eestis maksab 1 MW tuuliku püstitamine umbes 1,4 mln eurot. Lisainfot meie tuuleparkide tootluse kohta võib leida siit: www.4energia.ee. Tasuvusaeg on keskmiselt 10 aastat, ehk lihtsustatult öeldes selle ajaga on pangalaenud tasutud ja omanik hakkab tulu teenima.“

Lauri Ulm: „Kuna ühe tuuliku hind sõltub paljudest teguritest, siis kõik oleneb konkreetsest situatsioonist. Keskmine tänapäevase tuuliku rajamise hind on suurusjärgus 3-5 miljonit eurot, olenevalt tuuliku suurusest ja projekti eripäradest. Tuulepargi projektid on väga kapitalimahukad, arvestades projekti riske ning sellest tulenevat kapitali kulukuse määra, tasub investeering ennast tavaliselt ära alles pargi kasuliku eluea lõpuks 20-25 aastat peale käikuandmist.“

Tuulikud vajavad ka hooldusmeeskonda. Kas hooldusmeeskonda on kerge saada? Või tuleb välismaalt spetsialiste sisse tuua?

Martin Kruus: „Uusi ehk garantii all olevaid tuulikud hooldavad tavaliselt tuulikute tootjate hooldusmeeskonnad. Hiljem saavad enamike töödega kohalikud spetsialistid hakkama. Seega vastus, et kasutakse nii välisspetsialiste kui ka kohalikke.“

Lauri Ulm: „Teatud toimingute puhul on tootja tugi vajalik. Tavapärase hooldusega saab üldjuhul kohalike jõududega hakkama, samas ka sel juhul on tarvis väljakoolitatud spetsialisti. Eestis on esimesed suured tuulepargid juba mõnda aastat töötanud ning tekkimas on tugev kohalik käidukompetents.“

Kuidas uuritakse tuulikute mõju lindudele ja loomadele? Kas mõni tuulik või tuulepark on jäänud nt lindude või nahkhiirte tõttu tegemata?

Martin Kruus: „Mõju hindavad keskkonnahindamise eksperdid. On jäänud nii tegemata kui ka on muudetud esialgselt planeeritud tuulikute asukohta.“

Lauri Ulm: „Üldjuhul maismaatuuleparkidel uuritakse mõju lindudele visuaalsete vaatlustega rändeperioodil. Eesti Energia on teerajajana teostamas lindude rände uuringut tehnoloogiliselt kõrgtasemel 3D radariga meretuulepargi võimaliku mõju uurimiseks lindudele.

Trend on, et ka maismaa tuuleparkide arendamisel uuritakse lindude rännet radariga kui on teada, et planeeritav ala võib jääda rändeteele. Selliseid alasid, kus piiranguks on lindude pesitsus ja ränne, tuuleparkide arendamiseks ei valita.“

Kas tuulikute ümbruses liikudes tuleb olla ettevaatlik? Kas külma ilma korral võivad tuulikud olla ohtlikud?

Martin Kruus: „Talvel võib labadele jäätunud jää tuuliku töölehakkamisel tõesti sealt alla kukkuda, mistõttu tuleb sel ajal hoiduda tuulikutest ohutusse kaugusesse. Seda ohtu on viidud miinimumini labadesse paigaldatud soojenduste abil.“

Lauri Ulm: „Tuulikute olukorda jälgitakse pidevalt, probleemide ilmnemisel tuulik peatatakse kuni oht on kõrvaldatud. Talvel külma ilma korral jälgivad andurid vibratsiooni, et võimalikku jääd labadel tuvastada ja samuti piiratakse külmade ilmadega tuulikute võimsust. Seega kõik meetmed, et tuulik oleks ohutu, on kasutusele võetud ja seni pole ka midagi juhtunud. Sellegipoolest ei tasu ilma põhjuseta tuulikute all käia, kuna tegemist on ikkagi pöörlevate detailidega.“

Vaata ka

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

« »

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes