• Eesti
  • English

Rahvuskala räim seadis Kihnu tuulepargi rajamise kahtluse alla

Eesti uudised, Tuuleenergia - etea juuli 29, 2013

Eesti Päevaleht, 29.07.2013

Eesti Energia tellib mereteadlastelt uuringu tuulepargi mõjust räime­de rändele ja kudemisele. Kui räimed hakkavad tuuli­kuid pelgama, võib see kriip­su peale tõmmata mitte üks­nes Kihnu saare ümbruse, vaid kogu Pärnu lahe kalapüügile.

Tartu ülikooli mereinstituut peab ligi 100 000 eurot maksva uuringuga hiljemalt 2015. aas­taks selgitama, kuidas mõju­tab räimede kudealale kavan­datav Kihnu tuulepark kalade käitumist. „Räimed, nagu kõik heeringalised, on väga tundli­kud ning me peame uurima, kuidas võib tuulikute vibrat­sioon nende käitumist mõju­tada,” ütles ülikooli juhtivteadur Henn Ojaveer. „Räim tuleb Pärnu lahte Liivi lahe avarustest ja ta võib takistuse ilmnemisel rändest loobuda või valida senisest pikema teekonna, mil­lega kaasneb märkimisväärselt suurem energiakulu.”

Ligi sada tuulikut

Eesti Energia kavandab ligi sadat tuulegeneraatorit Kihnu lõunatipust 10-12 kilomeetri kaugusele ligi 20 meetri süga­vusele vette. Tegemist on lahen­dusega, mis kalapüüki ei mõju­ta, sest nii madalas vees ei tohi traali vedada. Kuid räime püü­takse just kudemise ja talvitu­mise ajal, ning kui kalad lähe­vad mujale, pole Pärnu lahes enam põhjust võrke vette kasta.

Energiafirma ja ülikooli vahel pole seni veel ühe aasta pikkuseks kujunevateks uurin­guteks lepingut sõlmitud, sest mereteadlased peavad selleks oma tihedas töögraafikus sobi­va aja leidma. Uuringud hak­kavad koosnema varem teh­tud kirjalike uurimuste läbi­töötamisest ja hooajaliselt ainult augustist kuni oktoob­rini võimalikest välitöödest. Selleks teevad teadlased kuni kümne uurimisretke, mille käi­gus nad püüavad kudevat kala tavapäraste võrkude ja kooru­nud kalavastseid eriaparatuuri abil. Sondide abil uuritakse vee koostist ja setteid.

Tõenäoliselt jõuame Eesti Energiaga lepingu sõlmimise­ni selle aasta sees, kuid ma ei pea võimatuks välitööde alus­tamist juba tänavu augustis,” lisas Ojaveer.

Energiafirma pole seni suutnud kihnlaste südameid jäägitult tuuleparkide poole kallutada. „Kui vaatad merele ja näed ilusate loodusvaadete asemel suuri tuulikuid, siis see väljavaade paneb tõsi­selt järele mõtlema,” ütles Kih­nu vallavanem Ingvar Saare. „Ootame uuringute tulemused ära ja kujundame oma seisuko­ha seejärel.”

Eelmisel aastal alustasid mereinstituudi teadlased Eesti Energia tellimusel 2016. aasta lõpuks valmiva uuringuga, et selgitada tuulikute mõju lin­dude rändele.

Kaks aastat tagasi Kihnu üldkogul esinedes lubasid energiafirma esindajad tuuleparkide ehitamist alustada pärast 2015. aastat, kuid mul­lu novembris nihutati seda tähtaega 2020. aastast hilisemaks. Otsuse muutmine tuli pärast seda, kui valitsus pii­ras uutele rajatavatele tuule-parkidele taastuvenergia toe­tuse maksmist.

Eesti Energia on teinud oma tuulepargile kihnlaste poolehoiu võitmiseks suuri pingutusi. Ettevõte lubas saa­re meistrimeestele tööd tuuli­kute hooldajana ja andis mitte­tulundusühingule Kihnu Mere Selts viieks aastaks tasuta ren­dile diiselelektrijaama. Ühtla­si kõlasid energeetikute kinni­tused, et tuulikute müra pole saarel kuuldav.

Valitsus kaalub tuulikute rajamise piiramist

Ehkki Tõnis Paltsi eelnõu, mil­lega ta soovis keelata saartele elektrituulikute rajamise, kuk­kus eelmisel nädalal läbi, näib valitsus siiski soovivat tuuliku­te rajamist piirata. Peaministri ülesandeid täitev kaitseminis­ter Urmas Reinsalu ütles eel­misel nädalal valitsuse pres­sikonverentsil, et negatiivsed mõjud on tuulikute rajamisel mitte ainult saartel, vaid kõik­jal Eestis. „Seda teemat tuleks analüüsida, ja mitte üksnes saartel, aga ka väikesaartel, rannikualadel, ja seda tuleks teha planeerimisõiguse käi­gus,” rääkis Reinsalu, kelle hin­nangul võib olla mõistlik sea­dusega panna paika tuulikute rajamise piirangud.

„Tõepoolest, mida väiksem saar, seda valusam see teema on,” rääkis regionaalminister Siim Valmar Kiisler. „Ma arvan, et on hea, kui seadusandja tasemel see küsimus tõsiselt läbi arutatakse ja teatud pii­rid ette pannakse.”

 

Kihnu tuulepark

Asukoht: Eesti Energia on välja sõelunud kaks ala: üks Kihnu lõunaninast edelas, teine kagus

Tuulikud: täpne arv määramata (55-100) Kaugus saarest: 10-12 km Kõrgus merepinnast: kuni 100 m Võimsus: ligi 500MW Hoolduseks: 20 m laev Kihnu sadamas, vaja võib minna ka helikopterit ja hõljukit Uued töökohad: 10-15 hooldusinseneri iga päev, peale selle kuni 2 inimest alajaama

Alajaama asukoht: kas tuulepargil (ei läbi Kihnut) või saarel

Ühendused: kaablid plaanis süvistada merepõhja

Plaanitav ehitusaeg: 2020. aasta

 

 

 

“Rahvuskala räim seadis Kihnu tuulepargi rajamise kahtluse alla” on saanud ühe vastuse

  1. ahto ütleb:

    No poisid, pange pead kokku ja leidke nii endile kui ka räimedele mõistlik lahendus. Eesti võiks vabalt kolmandiku oma energia vajadusest katta tuuleenergiaga, kui ainult Euroliit ja ärihaid nii palju vahelt ei tahaks…

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

« »

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes