• Eesti

Rene Tammist: Eestilt oodatakse põlevkivienergiast loobumist

Eesti uudised - etea juuli 19, 2013

ERR Uudised, 19.07.2013

Põhjamaade õhusaaste- ja kliimasekretariaadi kaheksat riiki hõlmava raporti kohaselt tuleks Põhja- ja Baltimaade regiooni süsihappegaasiheitmeid vähendada 2030. aastaks 95 protsendi võrra, kasutades selleks olemasolevaid tehnoloogiaid majanduslikult tõhusal viisil. Raport teeb panuse energiasäästule hoonetes ja transpordis ning soovitab täielikult loobuda kivisöe, põlevkivi ja turba kasutamisest elektri ja soojuse tootmisel, vähendada nafta ja gaasi puurimist Norras ning keskenduda puhastele energiatootmisviisidele.

Eestit tuuakse raportis esile kui regiooni kõige suuremat saastajat ühe elaniku kohta. Raport tõdeb, et Eesti põlevkivikompleks on regiooni kõige mustem tööstus ning muretseb, et vastupidiselt EL kliima ja energiapoliitika suundumustele arendab Eesti jätkuvalt põlevkivitööstust. Raporti kohaselt peavad järk-järgult suletava põlevkivikompleksi asendustöökohad tulema rohemajandusest ning paiknema samuti Ida-Virumaal. Nii oleks võimalik vältida sotsiaalsete probleemide kuhjumist ning etnilisi pingeid, leitakse raportis.

Raporti üleskutses pole iseenesest midagi uut. Vähem kui aasta eest Eesti keskkonnakonnaorganisatsioonide ja taastuvenergia edendajate koostöös avaldatud taastuvenergiale ülemineku kava (“Taastuvenergia100”) leidis samuti, et Eestis on võimalik aastaks 2030 majanduslikult tõhusal ja energiajulgeolekut tagaval viisil täielikult üle minna taastuvallikate kasutamisele elektri- ja soojusmajanduses.

Kava koostajad küll ei teinud ettepanekut olemasolevaid põlevkivijaamu sulgeda, vaid leidsid, et korrektuurid teeb turg ja uued keskkonnanõudmised. Arvutustes leiti, et taastuvatel allikatel põhinev energiasüsteem on konkurentsivõimelisem ja tarbijale soodsam.

Kava elluviimisel tekiks Eestisse taastuvenergia kompetentsikeskus, mis lisab majandusele väärtust, kasvatades eksporti ning luues kõrge kvalifikatsiooniga töökohti. Kava kohaselt luuakse juurde ligi 10 000 otsest töökohta, lisaks veel kaasnevad töökohad teistes sektorites. Eestist saaks uute tehnoloogiate katselabor, kus targad lahendused kodus, tööl ja tänaval teevad meie elu mugavamaks ja säästlikumaks. Meie riigi väiksus, suur taastuvenergia ressurss, targad inimesed ja muutusteks valmisolek teevad selle kõik võimalikuks.

Põhjamaade raporti kohaselt tuleks neljakordistada regiooni tuuleenergia võimsusi 40 GW-ni, enam kasutada biomassist ja päikesest toodetud elektrit ja soojust ning edendada põllumajandusjääkidest toodetavaid biokütuseid inimeste liikumisvajaduste rahuldamiseks. Tuuleenergia tootmise kombineerimine hüdroenergiaga, millest täna toodetakse pool Põhjamaade elektrienergiast, pakub raporti kohaselt kindla ja soodsa alternatiivi fossiilenergiajaamadele.

Kava “Taastuvenergia100” tugineb Põhjamaade raportiga sarnaselt 60 protsendi ulatuses tuuleparkidele ning tuule puudusel tööle rakenduvale hüdroakumulatsiooni pumpjaamale. Samuti rakendatakse Rootsi eeskujul biomassi ja biogaasi koostootmisjaamu kaugküttesoojuse tootmiseks. Sellel sammul oleks ka suur mõju tarbijate rahakotile, sest see võimaldaks enam kui 20 Eesti linnas soojuse hinda alandada. Ka on kesksel kohal ambitsioonikas energiasäästuplaan.

Mõlemad kavad rõhutavad, et oluline on majandusliku efektiivsuse nõue. “Taastuvenergia100” näitab, et elektrienergia tootmisportfelli keskmine kulu on 2030. aastal 21 protsenti madalam kui tootmisportfellil, mis põhineb põlevkivil ja tuumaelektrijaamadel. Arvestades elektrihinna kujunemise eripära turul pääsevad taastuvatel allikatel põhinevad elektrijaamad turule enamasti eelisjärjekorras ja on seetõttu konkurentsivõimelisemad.

Arvestades karmistuvaid keskkonnanõudmisi, puhaste tehnoloogiate jõulist pealetungi ja muutunud turutingimusi peaks riik juba täna motiveerima põlevkivisektori ettevõtjaid eelistama suurema lisandväärtusega tootmist väiksemale. Koostöö ettevõtjatega on vajalik, sest oluline on tagada ettevõtjatele õiguskindlus ja pikaajaline ettenähtavus sektori tuleviku osas. Riigil peaks olema ka selge arusaam, mis juhtub siis, kui põlevkivi suuremahuline kaevandamine ja kasutamine vähenema hakkab ning kuidas toimuks sellisel juhul põlevkivi kaevanduste ja -tööstuse korrastatud sulgemine.

Põlevkivi kaevandamine peaks olema võimalik ainult parimat tehnoloogiat kasutades ning põlevkivi kasutamise eeltingimuseks uued, eesrindlikud tehnoloogiad, mille riik ja teadusasutused koos ettevõtjatega täna kasutuses olevate, iganenud tehnoloogiate asemel rakendaks. Eesti teadusasutuste laborites on saavutatud märkimisväärseid tulemusi, mida aga edasi ei arendata.

Raport avalikustati samaaegselt diskussioonidega Eesti energiamajanduse pikaajaliste valikute üle, mis neidsamu teemasid üritab lahendada. Terviklik lähenemine regiooni energiavarustuskindluse tagamisele on kindlasti raporti tugevus, sest energiaturgude ühendamine ei saa toimuda sõltumatult. Samuti on energiamuresid ühtselt soodsam lahendada kui eraldiseisvalt.

Loo autor on Rene Tammist, kes on Eesti Taastuvenergia Koja juhataja.

Vaata ka

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

« »

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes