• Eesti

Saarte energiaressurss on suur

Eesti uudised - etea juuli 9, 2013

Hiiu Leht, 09.07.2013

Eelmisel nädalal käis Hiiumaal kevadel käi­vitunud üle-euroopalise energeetikaproekti SMILEGOV juht lias Efthymiopoulos Kreekast.

Külaline ütles, et Hiiumaal, nagu kõikidel saartel, on suur energeetiline potent­siaal: biomass, kuna siin kas­vab palju puid, tuuleressurss aga ka ookeanist saadav energia st meretuulepargid ja ehk ka homsed lahendused lainetuse energia kasutuse­levõtuks.

“Üleminek traditsioonilis­telt energiakandjatelt uue põlvkonna energiakandjatele, pean silmas rohelist ener­giat, on väga tähtis,” kinnitas Efthymiopoulos.

Probleemiks nimetas ta sellise elektri tootmise inf­rastruktuuri kõrget hinda ja uusi tehnoloogiaid, mis samuti on väga kallid. “Just see on põhjus, miks Euroo­pa saared peavad tegema koostööd ja üksteist aitama, et need takistused ületada,” selgitas ta.

Uue perioodi võimalused

EL uue programmiperioodi võimalusteks nimetas ta Eu­roopa Komisjoni ja eelkõige energeetika peadirektoraadi algatust mobiliseerida palju­sid fonde, mille eesmärgiks rahastada uue põlvkonna ehk intelligentse energia tootmise lahendusi, avarda­da energia salvestusvõimalusi jms. Samuti on avanemas fondid, mis toetavad saarte koostööd selles valdkonnas. “Mitmed neist on suunatud kohalikele omavalitsustele, kuna just nemad mängivad tulevikus energiamajandu­ses otsustavat rolli – see on meie, saareelanike, kreeklas­te, arvamus,” ütles Efthymiopoulos. Ta märkis, et just sel eesmärgil loodigi saarte võrgustik, et kasvatada koha­like omavalitsuste võimekust neist fondidest raha taotleda.

“Kohalikud omavalitsusjuhid peavad õppima hindama te­gelikku olukorda, omandama oskuse käituda uues majan­dusolukorras ja uuel turul, samuti peab hästi mõistma selle rahastuse mehhanis­me – eelkõige pankade osa selles, sest just pangad hak­kavad mängima suurt rolli uute fondide haldamisel,” ütles kauge külaline. Ta lisas, et võimalusi on palju, aga kohtadel on vaja luua suutlikkus kasutada neid võimalusi, et osaleda energeetika revo­lutsioonis.

Efthymiopoulos rääkis, et Kreekal on enam kui tuhat saart, millel on suur tuule-, päikese-, geotermaal- ehk vulkaanilist energiat, ookeanilainete energiat jm res­surss. Peaprobleemiks on, et seda potentsiaali on enam kui kohapeal st saartel vaja­takse, seega on vaja toodetud energia saartelt eksportida. Selleks on vaja luua nii saartevahelised elektriülekande-võimalused või leida energia muundamisvõimalusi, näi­teks vesinikuks. Paraku on paljud olemasolevad lahen­dused veel väga kallid ja osa alles tulevikuvisioonid.

Kreeka saartel on kulukas rajada ka avameretuuleparke kuna meri on sügav ja madalikke, kus ehitamine oleks odavam, sisuliselt pole. Ka pole kohalikke tehnoloo­giaid ega ettevõtteidki, mis suudaksid niisuguseid la­hendusi ellu viia. “Peaksime küsima neid Taanist, Eestist või kusagilt mujalt, kus neid tehnoloogiaid on arendatud,” selgitas ta. “Nii et meie energiaressurss on suur, aga selle rakendamiseks vajame me fondide abi.”

Inimestega tuleb rääkida

Vastuseks küsimusele, kuidas suhtuvad Kreeka saarte elanikud suurtesse maismaatuuleparkidesse või rannikumerre rajatava­tesse tuuleparkidesse, ütles Efthymiopoulos, et seal on samalaadsed probleemid ja paljudel saartel on loodud tuuleenergia vastased liiku­mised.

“Meie, Kreeka saarte ühenduse seisukoht on, et inimestega tuleb rääkida ja on väga tähtis, et kohalikud elanikud saaksid aru, mis on tuuleenergia kasu keskkon­nale, kohalikule majanduse­le, tööhõivele, sõltumatusele energiaimpordist, on ju suur osa Kreekas kasutatavast naftast sisse toodud, kui suudame luua tasakaalu nende tulude ja riskide vahel, siis on lihtsam läbirääkimisi pidada ja lahendusi leida,” nentis ta. Efthymiopoulos märkis, et see pole küll liht­ne, kuid arendustöö on sa­mahästi kui võimatu ühise arusaama ja konsensuseta.

Kohalikel omavalitsustel tuleks tema arvates koostöös koostada plaanid ja jälgida, et tuulepargid rajataks eemale inimasulatest ja nö tundli­kest loodusaladest.

Kreekas on nüüd seadus, millega pandi paika reeglid ja mõjukriteeriumid, aga ka alad, kuhu saab rajada taastuvenergia objekte sh tuuleparke. “Kui inimesed on hästi informeeritud ja kui nad saavad aru, et on lahendused ja võimalused energeetili­seks sõltumatuseks loodust kahjustamata, siis nad ehk loobuvad vastupanust,” ole­tas Efthymiopoulos. “Samas on roheline ja puhas energia võimalus võidelda kliima soo­jenemisega ning sellepärast peab debatt selle arendamise ja kasutuse üle jätkuma.”

Efthymiopoulos kohtus Kärdla linnapea Georg Linkovi ja Saare maavanema Kaido Kaasikuga, ning mõ­lema saare projektikoordinaatoritega.

30 kuud kestev projekt SMILEGOV puudutab Ees­tist kõiki suuremaid saari ning selle eesmärgiks on omandada oskusi, kuidas omavalitsused saaksid edu­kalt taastuvenereegtika toe­tusi taotleda.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

« »

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes