• Eesti

Tuulikute võitlus riigi tuuleveskitega

Eesti uudised, Tuuleenergia - etea august 9, 2013

Äripäev, 09.08.2013

Kuigi roheline energia on olnud selle aasta­tuhande moesõna, juurduvad muutused mõtlemises ja tegudes õige vaevaliselt. Põhjuseid, miks taastuvenergia pole senisest veelgi enam kanda kinnitanud, on energiatootjate sõnul palju – alates poliitikast, seadusandlusest ning lõpetades erinevate tehniliste küsimuste ning mõttemustritega.

“Infrastruktuurides strateegiliste muudatuste tegemine on iseenesest aeganõudev protsess, sest investeeringud on suured. Samas oleme just praegu ajas, kus vanad elektrijaamad vajavad lähiajal väljavahetamist ning tuleks langetada otsuseid, kuhu peaks energiatootmine arenema,” kirjeldas Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni tegevjuht Tuuliki Kasonen. “Jälgides Eesti riigi kahepalgelist suhtumist rohelisse energiasse, tundub, et loodame, et ELi energiapoliitika roheline mood läheb üle ning Eesti võib jätkata massilist saastamist ja jäätmete tekitamist, mida põlevkivienergeetika endaga kaasa toob. Vajame poliitilist tahet energiasüsteemis põhimõtteliste muutuste läbiviimiseks.”

Kõiki tootjaid tuleks kohelda võrdselt. Kasoneni sõnul tuleks kõikide energiatootmise viiside kõik kulud arvesse võtta ja teha uued arvutused. Pilt, mis energia hinna kohta siis avaneks, oleks sootuks teistsugune, kui seni oleme arvanud olevat. “Luua tuleb pikaajaline plaan, mis peab vastu pidama ka valimiste aja. Pikema aja peale tehtavaid rahapaigutusi ei tule, kui investeerimiskliima on heitlik ning strateegilisi otsuseid pidevalt muudetakse või vastupidi, ei otsustata midagi,” lausus ta.

Kasonen on veendunud, et kui poliitikud vaataksid otsa kõiki kulusid arvesse võtvatele energiahindadele, siis ei ole võimalik eirata fakti, et fossiilsetesse kütustesse investeerimine on maksumaksja raha raiskamine.

Reservide loomine suurendab kulutusi. OÜ Energogen ja Eesti Päikeseenergia Assotsiatsiooni juhataja Rein Pinni sõnul on taastuvate energiaallikate suurem kasutus kinni paljuski tehnilistes nüanssides, tõsi, neile annab raamid seadusandlus.

“Üks suurem takistus on see, et peamised taastuvenergia allikad – päike ja tuul – on muutliku iseloomuga ning suurtes mastaapides mõistliku hinnaga salvestusvõimalused puuduvad. See­tõttu peavad olema tootmise reservvõimsused, mis tagavad energia siis, kui tuult ja päikest pole,” selgitas ta. “Reservvõimsuste nõue teeb sellised lahendused majanduslikult vähetasuvaks.”

Pinn tõdes, et pisitootjate (11–200 kW) ja väiketootjate (200 kW – 5 MW) arengut takistab tõik, et neil puuduvad lihtsustatud liitumistingimused elektrivõrguga ja nad peavad täitma samu tingimusi nagu suurtootjad. Segane on ka võimalus saada toodetud taastuvenergia eest toetust, kui energia kasutatakse ära kohapeal, mis on väikeste taastuvenergia lahenduste puhul kõige mõistlikum.

Toetused ei kata investeeringuid. Kuna elektri hind on rekordkõrge, on huvi alternatiivsete lahenduste vastu suur, seda nii eramajade omanike kui korterühistute poolt. “Eramajad on peamiselt mikrotootjad (kuni 11 kW), mis võimaldab lihtsustatud korras võrguga liituda. Korterelamute jaoks on aga 11 kW selgelt vähe. Mujal maailmas on võrguettevõtted mikrotootja piiri tõstnud kuni 40 kW-ni, mis oleks juba korterelamu jaoks täiesti arvestatav,” rääkis Pinn. “Samas on ilma toetuseta investeeringu tasuvusaeg üle kümne aasta, investeering ise aga küllaltki suur. Mingeid muid toetusi peale taastuvenergia toetuse, mida makstakse ka ainult võrku toodetud elektri pealt, ei ole.”

Olukord oleks Pinni hinnangul natukenegi parem, kui toetust makstaks kogu toodetud taastuvenergia hulga pealt.

Euroliit suhtub alternatiivenergia tootmisse soosivalt

Euroopa Liit võttis kevadel vastu resolutsiooni, milles kutsub üles kehtestama aastaks 2030 üleeuroopalist siduvat taastuvenergia eesmärki.

Saksa kristliku demokraadi Herbert Reuli eestvedamisel koostatud resolutsioon “Taastuv­energia roll Euroopa energia siseturul” rõhutab ühtlasi, et taastuvenergia mitte ainult ei panusta kliimamuutustevastasesse võitlusesse ja Euroopa energiasõltumatusesse, vaid pakub ka olulist täiendavat keskkonnakasu õhu saastatuse vähendamise, väiksema jäätmetekke ja veekasutuse kaudu.

Oma resolutsioonis kutsuvad europarlamendi saadikud liikmesriike hoiduma järskudest muudatustest taastuvate energiaallikate toetusskeemides, eelkõige vältima tagasiulatuvaid muudatusi toetusskeemides. Samuti kutsutakse Euroopa Komisjoni üles välja töötama juhised toetusskeemide muutmiseks selliselt, et need ei pärsiks investeeringute tegemist taastuvenergia sektorisse.

Eurosaadikute jõulist avaldust tagasiulatuvate kärbete vastu taastuvenergia toetusskeemis toetab ka Eesti Taastuvenergia Koda. Selle juhi Rene Tammisti hinnangul pidurduvad need kärped investeeringuid kodukulusid vähendavatesse energiatootmisvõimsustesse ning ­uutesse töökohtadesse.

Europarlament kutsub ka liikmesriike üles lõpetama subsiidiumide maksmise konkurentsi kahjustavatele ja keskkonnakahjulikele fossiilenergia allikatele.

Kommentaar

Valitsus vähemalt esialgu piirmäära kergitada ei kavatse

Rasmus Ruuda, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete nõunik

Mikrotootja soovituslik piir 11 kW tuleneb Euroopa standardist EVS-EL 50438/2008. Iga riik võib oma piiri ise määrata tulenevalt võrgu konfiguratsioonist ja võimalustest.

Eesti on jäänud soovitusliku piiri juurde ja ei näe võimalust ega vajadust seda tõsta, kuna mikrotootja liitumine elektrivõrguga on tehtud väga lihtsaks.

Kui piiri tõstetaks, peaks ka võrk olema valmis igaühele selliseid liitumistingimusi võimaldama, ja see tähendab, et kõik tarbijad peaksid selle äri solidaarselt kinni maksma – 11 kW on selline võimsus, mis tagab oma väikese majapidamise elektrivarustuse, üle 11 kW tootmisseade on põhimõtteliselt äriobjekt ja ei ole kavas neile lihtsustatud tingimusi ette näha.

Toetust makstakse võrku antud või otseliini kaudu edastatud ja müüdud elektri eest. Juhul kui toodetud elekter kasutatakse ära kohapeal, st oma majapidamises, siis saab selle elektri eest toetust juhul, kui elektrienergia edastatakse tarbijani otseliini kaudu ning tarbija maksab solidaarselt kõigi teiste tarbijatega taastuvenergia tasu. Kui on tegemist tootmisseadmete omatarbega, pole toetust saada võimalik.

Kahjuks on arusaamatu, mis arvutusi taastuvenergia tootjad on teinud. Küsimus on selles, mis hinnaga ostab elektrit tarbija, ja taastuvenergia on tunduvalt kallim. Ehk siis, me võime ju ühiskondlikult kokku leppida, et “tegelikud kulud” põlevkivielektrile on näiteks kolm korda suuremad kui praegu, aga see tähendab ka kõrgemat elektri hinda.

Taastuvenergia suuremahuline rakendamine sisaldab endas samuti palju kaudseid kulusid, kuna taastuvenergia on n-ö juhitamatu – tuleb investeerida reservtoitesse, võrkudesse ja salvestitesse.

Piltlikult öeldes, kui sul on 100 MW suuruse võimsusega tuulepark, siis kuskil peab olema sama võimsusega n-ö nupust käivituv elektrigeneraator juhuks, kui tuult ei ole.

Statistika

Tuuleenergia tootjatel suured ambitsioonid tulevikuks

2012. aasta lõpuks oli Eestis taastuvatel allikatel töötavaid elektritootmisseadmeid nominaalvõimsusega 363,4 MW.

Eesti taastuvenergia tegevus­kava aastani 2020 kohaselt tuleb taastuvatel allikatel töötavaid elektritootmisseadmete nominaalvõimsusi suurendada 727 MW-ni, mis tähendab 363,6 MW suurust kasvu.

aastatel 2007–2013 on taastuv­­energia sektoris uutesse tootmisvõimsustesse investeeritud ligi 682 miljonit eurot, sellest 78% on investeerinud erainvestorid, ligi 22% riigiettevõte Eesti Energia.

Kokku loodi juurde 363,4 MW uusi tootmisvõimsusi, mis hoiavad ära ligi 1 miljoni tonni põlevkivi ahju ajamise Narva elektrijaamades ning sellega kaasneva keskkonnasaaste.

Suurenenud on kohalikel allikatel põhinevate tootmisvõimsuste osakaal ehk energiajulgeolek ning pärast taastuvenergia toetuste maksmise lõppemist on kõik need tootmisvõimsused turul konkurentsivõimelised. Loodud on juurde ka sadu töökohti nii metsandus-, ehitussektoris kui ka elektrijaamade hooldamises.

Allikad: statistikaamet, Eesti Taastuvenergia Koda, Äripäev

Üks küsimus

Kui suured on Eesti toetused taastuvenergia arendamiseks võrreldes teiste Euroopa riikidega?

Rene Tammist, Eesti Taastuvenergia Koja juhataja

Kas meie toetuste tase on optimaalne, sõltub taustsüsteemist. Vaja on vaadelda erinevaid elemente – fossiilsete allikate subsideerimist, elektri hinda, muid soodustusi.

Absoluutarvudes on Eesti toetused võrreldes ELiga keskmisest madalamad. Näiteks maismaatuuleenergia puhul on toetus ELis 35–130 €/MWh. Eestis 53,7 €/MWh.

Lätis on tuuleenergia toetus 110 €/MWh, Leedus 87 €/MWh (suurendamisel), Soomes alates 2011. aasta märtsist 95,4 €/MWh. Eestis ja veel seitsmes ELi riigis lisandub tulu elektri müügist, mis sõltub tootjatest ja on seotud elektri hinna kõikumisega.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

« »

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes