• Eesti

Uue tuulepargi tiivikud takerdusid bürokraatiasse

Eesti uudised, Tuuleenergia - etea august 13, 2013

Põhjarannik, 13.08.2013

58 miljoni euro eest ehitatud Eesti Energia Nar­va tuulepargil, mis koosneb 17 tuulikust, ku­lus ligemale aasta katsete tegemiseks ja võrgustandarditele vastavaks tunnistamiseks.

Niinimetatud rohelist ener­giat toodavad 17 Narva tuuli­kut juba 2012. aasta suvest saati ja edastavad selle võrku, kuid alles tänavu juunis lõpe­tas tuulepark võrgukatsed. Eesti Energia pressiesindaja Eliis Venniku sõnul tunnistati park täielikult võrgustandarditele vastavaks.

“Vaatamata sellele, et va­jalikud katsed on Euroopas ühed keerukamad ja neid te­hakse mitmes etapis, mis muudab protsessi pikaajali­seks, on Narva tuulepark kõik katsed edukalt läbinud,” ütles Vennik.

Katsetati lühiühendust

Viimane katse tehti juu­ni alguses tuulepargi oma­niku Eesti Energia, kõrge­pingeliinide operaatori Ele-ringi ning teiste partnerite osalusel. Firma Elering kut­sus võrgus esile lühiühendu­se, veendumaks, et elektri­võrgu jaoks kriitilise juhtu­mi korral ei kujuta tuulepark sellele ohtu.

“Katse tulemused näitasid, et lühise korral käitub Narva tuulepark täpselt samamoodi, nagu Eleringi esitatud arves­tustes ja simulatsioonides eel­datud. Küll meil on tore park!” oli Eesti Energia taastuvenergia üksuse juht Innar Kaasik rahulolev.

Kommenteerides fakti, et vastavuse kinnitamine ja taastuvenergiaks dotatsiooni saamine võttis ühtekokku 11 kuud, teatas kontsern: uute elektrijaamade elektrivõrku lülitamine ning seejärel võrgukatsete tegemine on tõsine ja jõukulu nõudev töö.

Eesti lähenemine ülimalt põhjalik

Probleemiks sai see, et Narva tuulepargi planeeri­mise ja loomise ajal kehti­nud võrgukoodeks muude­ti ehituse lõpu ja katsete al­guse ajaks rangemaks. Ku­na samad probleemid tekki­sid ka teistel Eesti tuuleparkide väljatöötajatel, siis koos­tas elektrituulikute turbiinide tootja GE Wind Energy meie kõrgepingevõrku lülitamiseks oma hinnangu.

GE Wind Energy on hiid-ettevõtte General Electric üks osa. Nende hinnang näi­tas, et ühelt poolt on Eesti võr­gukoodeks kõrgtasemel insenertehniline saavutus, teisalt aga nõutakse tootjalt ülimalt põhjalikke kordus- ja reaal­seid katseid.

“Teised Euroopa võrguet-tevõtted nii keerulisi nõu­deid uutele liitujatele ei esi­ta. Üheski teises Euroopa rii­gis ei nõuta lühisega reaalsete katsete korraldamist,” tõi näi­te projektijuht Leo Karafin.

GE Wind Energy konsta­teeris: Eestis kulub tuulepargi ehitamise lepingu allkirjasta­misest taastuvenergia dotat­siooni saamiseni keskmiselt 45 kuud, vanemate ELi liik­mesriikide põhivõrkudes aga 26 kuud.

Eksperimentaalvundament

Narva tuulepark on unikaa­lne veel ka seetõttu, et tuuli­kud on püstitatud põlevkivituha kihile – Narva Balti elekt­rijaama suletud tuhaväljale. Põhjarannik on varem kir­jutanud, et tuulikute stabiil­suse tagamiseks on kõigi 17 tuuliku vundament rajatud 14-le vaiale. Tuhakiht on kõi­ge paksemas kohas 26 meetrit ja kõige õhemas kuus meetrit paks. Vaiad ulatuvad läbi tuhakihi mitme meetri sügavu­sele paepinnaseni. “Ühegi tuu­liku vaiad pole samasugused,” rääkis püstitamise staadiumis Enerconi regionaaljuht Justas Leonavicius, kelle kompa­nii monteeris ning teenindab nüüd Narva tuulikuid.

Leonavicius külastas hiljuti järjekordselt Narvat, et aasta hiljem kõiki konstruktsioone kontrollida.

“Nägin standardseid muu­tusi, mida esineb kõigil nor­maalsel alusel seisvatel tuu­likutel. Vundamendid deformeeruvad nii, nagu peavad,” rääkis spetsialist, kes ka tur­biinides probleeme ei leid­nud.

Tuuliku elueaks on hinna­tud 20 aastat, kuid tiivikulabad on küllaltki valus koht. Leonavicius sõnul valmista­vad nad iga turbiini jaoks ko­he kolm laba ning nende kaaluerinevus ei ületa kümmet grammi. Kuigi Narvat see esialgu ei ähvarda, siis komp­lekti kallist vahetust võib va­ja minna, kui ühte laba on äi­ke tabanud juba kaks kuni ne­li korda: laengu kõrge tempe­ratuuri tõttu aurustub veidi materjali ning selle tõttu lä­heb konstruktsioon tasakaa­lust välja.

Olgu öeldud, et tuulik ju­hib end ise: pöörab end tuu­le suunas, tuulevaikusega sei­sab, käivitub, kui ilm on sood­ne, ja annab teada probleemi­dest. Kui on vaja tuulik seisa­ta, teeb omanik avalduse ning Enerconi spetsialistid Auric-hist Saksamaal juhivad Narva tuulikut operatiivselt interne­ti teel. Ka mõned eriväljaõppe saanud Eesti Energia spetsia­listid võivad tuuliku peatada, sisenedes sellesse.

Ja kuigi Narva tuulepark tundub ilmselt edukas olevat, ei plaani Eesti Energia seda laiendada ega Ida-Virumaal uusi sedalaadi projekte alus­tada, teatas kontserni pressi­esindaja.

TUULEPARK ON PIGEM ILUS JA SÜMBOOLNE KUI VÕIMAS

* Ehitus algas 2010. aastal ja 2012. aastal käivitati kõik 17 Enercon E82 tüüpi tuulikut. See läks Eesti Energiale maksma 58 miljonit eurot. Pidulik avamine toimub 4. septembril 2013.

* Tuulikud on püstitatud Narva suletud tuhaväljale. Tuuliku kõrgus maast tiivikulaba ülemise tipuni on 149 meetrit, laba pikkus eraldi 41 meetrit.

* Uus tuulepark võib toota 0,09 teravatt-tundi elektrit aastas, nii palju tarbivad 35 000 keskmist Eesti perekonda. Võrdlu­seks: kaks Narva põlevkivielektrijaama andsid 2012. aastal võrku 9,1 teravatt-tundi elektrienergiat.

* Baltimaade võimsaim tuulepark on Eesti läänerannikul asuv Aulepa tuulepark: aastane energiatoodang ulatub 0,12 tera-vatt-tunnini. Nii palju elektrit vajab aastas 43 000 keskmist pe­ret.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

« »

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes