Uue tuulepargi tiivikud takerdusid bürokraatiasse
Eesti uudised, Tuuleenergia - eteap august 13, 2013
Põhjarannik, 13.08.2013
58 miljoni euro eest ehitatud Eesti Energia Narva tuulepargil, mis koosneb 17 tuulikust, kulus ligemale aasta katsete tegemiseks ja võrgustandarditele vastavaks tunnistamiseks.
Niinimetatud rohelist energiat toodavad 17 Narva tuulikut juba 2012. aasta suvest saati ja edastavad selle võrku, kuid alles tänavu juunis lõpetas tuulepark võrgukatsed. Eesti Energia pressiesindaja Eliis Venniku sõnul tunnistati park täielikult võrgustandarditele vastavaks.
“Vaatamata sellele, et vajalikud katsed on Euroopas ühed keerukamad ja neid tehakse mitmes etapis, mis muudab protsessi pikaajaliseks, on Narva tuulepark kõik katsed edukalt läbinud,” ütles Vennik.
Katsetati lühiühendust
Viimane katse tehti juuni alguses tuulepargi omaniku Eesti Energia, kõrgepingeliinide operaatori Ele-ringi ning teiste partnerite osalusel. Firma Elering kutsus võrgus esile lühiühenduse, veendumaks, et elektrivõrgu jaoks kriitilise juhtumi korral ei kujuta tuulepark sellele ohtu.
“Katse tulemused näitasid, et lühise korral käitub Narva tuulepark täpselt samamoodi, nagu Eleringi esitatud arvestustes ja simulatsioonides eeldatud. Küll meil on tore park!” oli Eesti Energia taastuvenergia üksuse juht Innar Kaasik rahulolev.
Kommenteerides fakti, et vastavuse kinnitamine ja taastuvenergiaks dotatsiooni saamine võttis ühtekokku 11 kuud, teatas kontsern: uute elektrijaamade elektrivõrku lülitamine ning seejärel võrgukatsete tegemine on tõsine ja jõukulu nõudev töö.
Eesti lähenemine ülimalt põhjalik
Probleemiks sai see, et Narva tuulepargi planeerimise ja loomise ajal kehtinud võrgukoodeks muudeti ehituse lõpu ja katsete alguse ajaks rangemaks. Kuna samad probleemid tekkisid ka teistel Eesti tuuleparkide väljatöötajatel, siis koostas elektrituulikute turbiinide tootja GE Wind Energy meie kõrgepingevõrku lülitamiseks oma hinnangu.
GE Wind Energy on hiid-ettevõtte General Electric üks osa. Nende hinnang näitas, et ühelt poolt on Eesti võrgukoodeks kõrgtasemel insenertehniline saavutus, teisalt aga nõutakse tootjalt ülimalt põhjalikke kordus- ja reaalseid katseid.
“Teised Euroopa võrguet-tevõtted nii keerulisi nõudeid uutele liitujatele ei esita. Üheski teises Euroopa riigis ei nõuta lühisega reaalsete katsete korraldamist,” tõi näite projektijuht Leo Karafin.
GE Wind Energy konstateeris: Eestis kulub tuulepargi ehitamise lepingu allkirjastamisest taastuvenergia dotatsiooni saamiseni keskmiselt 45 kuud, vanemate ELi liikmesriikide põhivõrkudes aga 26 kuud.
Eksperimentaalvundament
Narva tuulepark on unikaalne veel ka seetõttu, et tuulikud on püstitatud põlevkivituha kihile – Narva Balti elektrijaama suletud tuhaväljale. Põhjarannik on varem kirjutanud, et tuulikute stabiilsuse tagamiseks on kõigi 17 tuuliku vundament rajatud 14-le vaiale. Tuhakiht on kõige paksemas kohas 26 meetrit ja kõige õhemas kuus meetrit paks. Vaiad ulatuvad läbi tuhakihi mitme meetri sügavusele paepinnaseni. “Ühegi tuuliku vaiad pole samasugused,” rääkis püstitamise staadiumis Enerconi regionaaljuht Justas Leonavicius, kelle kompanii monteeris ning teenindab nüüd Narva tuulikuid.
Leonavicius külastas hiljuti järjekordselt Narvat, et aasta hiljem kõiki konstruktsioone kontrollida.
“Nägin standardseid muutusi, mida esineb kõigil normaalsel alusel seisvatel tuulikutel. Vundamendid deformeeruvad nii, nagu peavad,” rääkis spetsialist, kes ka turbiinides probleeme ei leidnud.
Tuuliku elueaks on hinnatud 20 aastat, kuid tiivikulabad on küllaltki valus koht. Leonavicius sõnul valmistavad nad iga turbiini jaoks kohe kolm laba ning nende kaaluerinevus ei ületa kümmet grammi. Kuigi Narvat see esialgu ei ähvarda, siis komplekti kallist vahetust võib vaja minna, kui ühte laba on äike tabanud juba kaks kuni neli korda: laengu kõrge temperatuuri tõttu aurustub veidi materjali ning selle tõttu läheb konstruktsioon tasakaalust välja.
Olgu öeldud, et tuulik juhib end ise: pöörab end tuule suunas, tuulevaikusega seisab, käivitub, kui ilm on soodne, ja annab teada probleemidest. Kui on vaja tuulik seisata, teeb omanik avalduse ning Enerconi spetsialistid Auric-hist Saksamaal juhivad Narva tuulikut operatiivselt interneti teel. Ka mõned eriväljaõppe saanud Eesti Energia spetsialistid võivad tuuliku peatada, sisenedes sellesse.
Ja kuigi Narva tuulepark tundub ilmselt edukas olevat, ei plaani Eesti Energia seda laiendada ega Ida-Virumaal uusi sedalaadi projekte alustada, teatas kontserni pressiesindaja.
TUULEPARK ON PIGEM ILUS JA SÜMBOOLNE KUI VÕIMAS
* Ehitus algas 2010. aastal ja 2012. aastal käivitati kõik 17 Enercon E82 tüüpi tuulikut. See läks Eesti Energiale maksma 58 miljonit eurot. Pidulik avamine toimub 4. septembril 2013.
* Tuulikud on püstitatud Narva suletud tuhaväljale. Tuuliku kõrgus maast tiivikulaba ülemise tipuni on 149 meetrit, laba pikkus eraldi 41 meetrit.
* Uus tuulepark võib toota 0,09 teravatt-tundi elektrit aastas, nii palju tarbivad 35 000 keskmist Eesti perekonda. Võrdluseks: kaks Narva põlevkivielektrijaama andsid 2012. aastal võrku 9,1 teravatt-tundi elektrienergiat.
* Baltimaade võimsaim tuulepark on Eesti läänerannikul asuv Aulepa tuulepark: aastane energiatoodang ulatub 0,12 tera-vatt-tunnini. Nii palju elektrit vajab aastas 43 000 keskmist peret.
Lisa kommentaar