• Eesti

Vaikuseta vaikuses – tuuleenergeetikale kollektsioneeritakse takistusi

Eesti uudised, Tuuleenergia - etea august 21, 2013

Äripäev Tööstus, 21.08.2013

See suvi tundus tuuleenergeetika koha pealt kuidagi harjumatult vaikne. Mitte et tuuled ei oleks puhunud või tuulepargid ei oleks elektrienergiat tootnud. Seda mitte. Aga tuuleenergeetikud nagu ei süüdistanudki seitsmes surmapatus. Ometi ei olnud seekordsed suvekuud sugugi vaiksed. Tootjate ja valitsejate vastasseis jätkus.

17. veebruaril jäeti riigikogu suures saalis pooleli elektrituru seaduse muutmise sea­duse eelnõu teine lugemine. Järge ei tulnud. Tuuleenergeetika olija on endiselt ebakindlu­se küüsis. Ja vaevalt ta sealt ka kohe pärast riigi­kogu suvepuhkuse peatset lõppu lahti pääseb. Siis on nina all kohalike omavalitsuste valimi­sed ja muud poliitiliselt pakilised asjad. Enne kui eelnõust seadus tehakse, ei saa investorid ja arendajad edasise kohta otsuseid langetada. Puudub kindlusetunne.

Riigikogu majanduskomisjoni esimees Kaja Kallas ütles suvepuhkuse lävel Tööstusele, et nagu üldkogu talvel otsustas, ei saa eelnõu­ga enne edasi tegeleda, kui on käes Euroopa Komisjoni otsus selle kohta, kas ja kuidas taastuvenergeetikale riiklikku toetust tohib maksta. Paraku ei olnud majandus-ja kommunikatsiooniministeerium riigiabiloa ametlikku taotlust veel esitanudki.

Vähe sellest – eelnõus on endiselt näiteks seaduse tagasiulatuva mõju klausel. Teisisõnu – ühtedes majandamistingimustes sõlmitud lepinguid tuleks täita teistes majandamistin­gimustes. Õigustatud ootuse üldtunnustatud printsiipi ei oleks nagu olemaski. Lahtised on ka omatarbe ja mitu muud punkti.

“Samas ei taha me lasta sündida seadusel, mis lahendab küll ühe probleemi, aga kutsub esile mitu uut. Nii on riigikogus juhtunud küll,” ütles Kaja Kallas.

“Riigikogu taha elektrituru seaduse muut­mise seaduse eelnõu ei jää,” kinnitas ta.

“Kõik, mis Kaja Kallas teile rääkis, vastab tõele,” kostis selle peale majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Ando Lepiman. “Ainult et lugemise katkestamisest peale möödunud aeg kulus Euroopa Komis­joniga peetud eelläbirääkimistele. Niipea kui see eeltaotluse heaks kiidab, anname sisse põ­hitaotluse.”

Paraku läks ka Euroopa Komisjon vahepeal suvepuhkusele. Vaevalt et ta enne suurt sügist Eesti asja uuesti ette võtab. Nii et sina, Eesti taastuvenergeetik, muudkui oota edasi. Stabiilsetest majandamistingimustest võid sa ikka veel vaid und näha.

Ainult paistab õige. 11. juunil ütles Maailma Energeetika Nõukogu (World Energy Council – WEC) aseesimees Leonhard Birnbaum Posti­mehele, et “taastuvenergia toetustest tuleks loo­buda ja sundida rohelise energia tootjaid kon­kureerima teistega võrdsetel alustel”.

Aga Leonhard Birnbaum ei olnud nii rääki­des erapooletu. WEC aseesimehe ametipost on tema ühiskondlik amet, palka saab ta aga sak­sa kontsernilt E.ON, mis toodab elektrienergiat peaasjalikult kivisöest, tuumakütusest ja gaa­sist. Taastuvenergia osatähtsus on E.ON is vaid üheksa protsenti.

Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni tegev­juht Tuuliki Kasonen on nõus, et toetused kao­tataks. “Aga ainult juhul, kui ei toetata ka põ­levkivienergeetikat. Seda subsideeritakse var­jatult,” kinnitas ta. “On üldtuntud tõsiasi, et põ­levkivielektri hinda hoitakse kunstlikult ma­dalal. Kui on võrdsus, siis olgu täielik võrdsus.”

Kas vahendada saastajat? Mõttelennul pole piire. Ka siis, kui viltu mõeldakse.

Kusagil – ilmselt Eesti Energias, sest keegi muu meil fossiilsetest kütustest elektriener­giat ei tooda – võeti pähe asendada põlevkivi kivisöega.

“Ahvatlevad CO2 ja kivisöe hetkel madalad hinnad. Aga need ei ole igavesti madalad. Esimese hind sõltub poliitilistest otsustest, teine turunõudlusest. Mõlemal on mood aeg-ajalt muutuda,” rääkis Eesti Tuuleenergia Assotsiat­siooni juhatuse esimees Martin Kruus. “Kui Euroopa hakkab massiliselt kivisütt rabama, tõuseb selle hind nagunii. Ja siis? Orienteeru­me tagasi põlevkivile? Kannapöördeid ei ole kerge teha.”

Küsin omalt poolt juurde: aga energiajulgeolek? Kivisüsi tuleb välisriikidest sisse osta. Põ­levkivi on vähemalt oma. Tuulest ja biokütus­test rääkimata.

Ja mis mõte on asendada üks saastaja teise saastajaga? Euroopa hoiab endiselt saastamise lõpetamise kurssi.

Külalised üllatusid. Pikka aega töötasid Eestis nelja tarnija tuulejõujaamad. Need on Enerconid Saksamaalt (näiteks Esiveres), WinWindid Soomest (näiteks Viru-Nigulas), Nordexid Norra-Taani ühisfirmast (näiteks Pakris) ja Siemensid (näiteks Läätsal).

Möödunud aasta septembrikuus hakkasid aga Paldiskis voolu andma viiendalt, USA fir­malt General Electric ostetud tuulejõujaamad. Pooled Pakri tuulepargi kaheksateistkümnest tuulejõujaamast kuuluvad Nelja Energiale ja pooled Eesti Energiale. Tuulepargi koguvõimsus on 45 megavatti. General Electric on maa­ilma võimsaim tuulejõujaamade tarnija, sel­les firmas on valminud 21 000 tuulejõujaama.

Aga see selleks. Nimelt kutsusid Eesti Tuu­leenergia Assotsiatsioon, Eesti Energia ja Nel­ja Energia mõni aeg tagasi külla rühma Gene­ral Electricu tippinsenere ja -juhte. Visiidi ees­märk oli analüüsida Eestis kehtivaid võrguga liitumise tingimusi.

Paldiskis osutus komistuskiviks tuulepargi ja elektrivõrgu koostöö. Euroopa kontekstis kehtivad Eestis ülemäära keerulised tuulepargi põhivõrku vastu võtmise reeglid. Näiteks ei nõua teiste Euroopa riikide põhivõrgud eelnevalt reaalseid katsetusi. Nii jõudis Paldiski tuulepark piduliku avamiseni alles äsja – 13. augustil.

Kas uus poliitika? Kui juba nimetatutele -elektrituru seaduse muutmise venimisele, kavandatavale toetuste kärpimisele, põlevki­vi kivisöega asendamise mõttele ning raskus­tele võrguga liitumisel – lisada teised olemas olevad takistused, võivad taastuvenergeetikud ükskord isegi oma missioonitundele käe­ga lüüa. Sest kaua sa ikka kraane üha kõvemi­ni kinni keerava riigiettevõttega = riigiga maa­delda jõuad.

Seni on näiteks karta, et energiaühistute asu­tamine kriginaga kulgeb. Asjaajamine on liiga keeruliseks aetud. Ja omaosaluse määr liiga kõr­ge. Näiteks Saksamaal nii ei tehta.

Mida karmimaks reeglid muudetakse, seda raskem on neid täita, Seda enam sellele aega kulub. Aga mis siis, kui kõik see kokku on Eesti uus taastuvenergiapoliitika? Isegi tipp-poliitikuid ja terveid parteisid on maa sisse tambitud. Kahtlaselt palju on eraettevõtjatest taastuvenergeetikute teele tõkkeid kuhjatud.

Nad ei ole üksi. Taastuvatest allikatest elekt­rienergia tootjad, sealhulgas tuuleenergeetikud, ei ole oma püüdlustes siiski üksi. Kusjuu­res suurtootmine ei ole ainuke tootmine.

Kõigepealt pöördus kevadel peaminister Andrus Ansipi poole rühm riigikogu saadi­kuid, seejärel Eesti Taastuvenergia Koda. Ühis­avaldusega pöördusid samal aadressil Eesti Maaturism, Eesti Väike-ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Liikumine Kodukant ja Leader Foorum. Seejuures saadeti Taastuvenergia Ko­ja kirja koopia majandus-ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile, keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannusele, rahandusminister Jürgen Ligile ja põllumajandusminister Helir-Valdor Seederile. Andrus Ansip vastas riigiko­gulastele oma tavalises võtmes: Eestis on kõik hästi, elu edeneb nagunii, raha on küllaltja mi­dagi täiendavalt ette võtta ei ole vaja.

Ka rahvas rääkis. Aga ega ainult ühispöördumistega üles astutud. Ühekaupa ka.

Näiteks koguti Eesti Taastuvenergia Ko­ja ja Taastuvenergia Klubi eestvõttel lühikese ajajooksul sotsiaalmeedia vahendusel väikeenergeetika toetuseks üle 700 erasiku allkirja. Needki saadeti peaministrile.

Allakirjutanud soovivad, et valitsus leiaks Euroopa Liidu uuel eelarveperioodil Eestile laekuvatest summadest raha ka väikeenergeetikale. Nad on veendunud, et ka energeetikaalane väiketootmine võimaldab kahandada ühiskon­na ökoloogilist jalajälge, võrgukadusid ja ülekandekulusid. Loomulikult jäävad väikeenergeetika toel väiksemaks ka kodukulud ja paraneb keskkonnakaitse.

Seevastu Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon korraldas tänavuse traditsioonilise ülemaa­ilmse tuulepäeva puhul rattaretke, millel ko­guti rahvajutte tuulest ja selle kasutamisest. Enne rattaretke tutvuti Eesti Rahvaluule Ar­hiivi vastavasisuliste kogudega. Seejärel läk­sid kümneks päevaks teele keskkonnaportaali www.bioneer.ee pidajad Katrin Lipp jajaan Ots.

Käidi Pärnumaal Audrus, Läänemaal Kõm-sil, Muhumaal Võikülas, Saaremaal Tornimäel ja mujal. Virtsus tõusid bioneerid – nii nad en­nast nimetavad – tuulejõujaama tippu.

“Tuul oli vanasti möldri sulane, nüüd on energeetika leib,” öeldi ratturitele Saaremaal Kärla kaupluse juures. Ja soovitati kindlasti ära käia Mustjalas, kus renoveeritakse vana tuuli­kut. Käidigi. Ja loomulikult kuulsate Angla tuu­likute juures.

Ka kohalik kasu on oluline

2010. aasta sügisel leppi­sid Nelja Energia ja Hanila vald kokku, et pool protsen­ti selle tuuleenergeetikaette-võtte Hanila vallas paikne­vates tuuleparkides toode­tava elektrienergia eest saa­davast tulust suunatakse ko­haliku elu edendamiseks. See raha kantakse kord kvar­talis üle ühiselt moodusta­tud MTÜ Hanila Valla Toetusgrupp kaudu.

Ajavahemikul 2010 IV kv -2013 II kv sai Hanila vald Nelja Energialt sedaviisi 60 969 eurot. Maakohas on see suur raha.

Selle rahaga on aidatud re­noveerida Hanila valla seltsi­maja, osteti kohalikule laste­aiale uued voodid ja tuletõrjeseltsi päästeautodele rehvid, toetati Kinksi külaplatsile elektrivalgustuse toomist, teh­ti korda Hanila ja Karuse kal­mistu väravad jne, on korral­datud küla- ja kihelkonnapäe­vi, jaaniõhtuid , spordivõistlu­si ning mida kõike veel.

Sama ala, aga erinev suhtumine

Ülejärgmisel kuul on koha­like omavalitsuste valimi­sed. Kus looduslikud olud lu­bavad ja vald vastu ei ole, tege­leb omavalitsus ka tuuleenergeetikaga.

Näiteks Eesti võimsaim, Läänemaa Hanila tuuleenergeetikavald, kus toodab tuu­lest elektrit kolme tuuleenergeetikafirma seitse tuuleparki. Esimene neist hakkas tööle 2002. aastal. See oli mitte ai­nult Hanila valla, vaid ka kogu Eesti esimene tuulepark.

Eesti Tuuleenergia Assot­siatsiooni tegevjuht Tuuliki Kasonen: “Ametlikult on oma­valitsuse rida detailplaneerin­gute algatamine, ehituslubade väljaandmine ja muu selline.”

Aasta tagasi, kui Eesti tuuleenergeetika sai kümne­aastaseks, ütles Hanila valla­vanem Arno Peksar: “Alguses oli asi uus ja huvitav. Pealegi paikneme tuuleenergeetikale sobival tuultele avatud ran­namaal. Kes siis veel, kui mitte meie? Nüüd on tuuleenergee­tika üks meie tavategevusi.”

Üks küsimus

Praeguseks töötab Hanila mail veerandsada tuulejõujaama koguvõimsusega 52,4 megavatti.

Kui palju Hanila valla tuuleenergeetika veel paisub?

ARNO PEKSAR

Hanila vallavanem

Paberid on seitsmel tuleva­sel tuulejõujaamal. Kui või­malikud lisasoovid juurde arvata, võib lisanduda paar­kümmend megavatti. Mis pä­rast seda saab, ei oska prae­gu öelda. Näiteks pakub nel­ja maakonna- Läänemaa, Saaremaa, Hiiumaa ja Pärnu­maa – tuulenergeetika alane regionaalplaneering tuuleenergeetikutele soode ja ra­bade taguseid maatükke, ku­hu vähemalt esialgu e tükita.

Meile meeldib Nelja Ener­gia. Nelja Energia toetab juba üle kahe ja poole aasta Hanila valda rahaliselt. Ja lubab seda teha seni kuni tema tuulejõujaamad siin seisavad. Seevas­tu Eesti Energia ei taha meid toetada alates hetkest, mil ta oma kahe suhteliselt väikese võimsusega tuulejaama pea­le riiklikku toetust ei saa. Se­da makstakse teatavasti tuulejõujaamade esimesel kahe­teistkümnel tööaastal.

Mis siis ikka – kui ei taha, siis ei taha. Ega kohaliku elu toetamine tuuleenergeetikaettevõtetele kohustuslik ole. See on kokkuleppe asi. Milli­ne mulje Hanila valla rahva­le niimoodi Eesti Energiast jääb, on iseasi. Aga võib-olla ei lähe Eesti Energiale üld­se korda, mida rahvas temast arvab?

Riikliku tuulejõujaamadele makstava toetuseta Ees­ti Energia kahjumisse ei ku­kuks. Elektrienergiat müüak­se ju edasija tema siinsete tuulejõujaamade investeerin­gud on ammu tasa teenitud. Arvestuslikult võiksime Ees­ti Energialt saada tuhatkond eurot kuus. Saame ka ilma selleta hakkama. Alates keva­dest neilt toetamise asjus mi­dagi kuulda ei ole. Läbirääki­mised on katkenud.

Sentigi ei ole me saanud ka Skinestilt. Aga neil on vä­hemalt rahalised raskused.

Kohapeal sõltub tuule­energeetika maine tuuleenergeetikaettevõtete suhtu­misest.

Pärast seda, kui Nelja Energia Hanila valda rahali­selt toetama hakkas, paranes rahva arvamus tuuleenergeetikast tunduvalt. Üksikuid nii-öelda elukutselised vastasseisjad meil muidugi on ja jäävad. Aga nemad võitlevad kõige ja kõigiga. See on para­tamatus.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

« »

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes