• Eesti

Advokaat: riik peaks energiaühistuid toetama

Eesti uudised - etea november 28, 2013

Äripäev Online, 28.11.2013

Eestil tasub võtta eeskuju teistelt riikidelt energiaühistute toetamisest, et taastuvenergia tootjate arv suureneks, leidis Glimstedti vandeadvokaat Moonika Kukke eilsel energia aastakonverentsil.

Saksamaal saavad energiaühistu ja tema liikmed maksusoodustust. Sarnane kord on ka Taanis, kus on lisaks ka riiklikud garantiid ja tagatised ühistul investeeringuks laenu võtmisel. “Võrguga liitumine on tehtud soodsamaks ja kehtivad võrgutasude eritariifid,” rääkis Kukke. Saksamaal on olemas ka katuseorganisatsioonide tugi.

“Energia äris on kolm komponenti – energia, võrgutasu ja maksud,” selgitas ta ja lisas, et lihtsalt soodsamal viisil toodetud energia pole täna piisav motivaator, et tekiks rohkem energiaühistuid. “Näiteks on äriregistris täna registreeritud ainult üks organisatsioon, mille nimes on sõna energiaühistu ning ka see on MTÜ,” ütles Kukke.

Tegelikult aga võivad energiaühistutesse ühineda nii era- kui äriisikud ja seda saab juriidiliselt vormistada erinevatel viisidel – vormi valik sõltub eesmärkidest ja kapitalli võimalusest. Kukke, kes on koostöös Arengufondiga uurinud põhjalikumalt energiaühistu vorme teistes riikides, kirjeldas ühistu mõistet lühidalt kui energiaga seotud probleemi lahendamiseks loodud koostöövormi.

“Ühistu on juristi jaoks liiga kitsas termin,” lisas ta ja selgitas, et tavaliselt on ühistu turundusühistu ja seotub ühe kindla äriühingu vormiga.

“Vaadates teisi riike – kuidas on lahendatud neil koostöövormi juriidiline pool – on väga terminoloogia lai,” ütles Kukke ja lisas, et erinevatel juhtumitel on kasutatud termineid nagu community ja parthership või konkreetse äriühingu vormi. Juristi sõnul on ka Eestis selle küsimuse lahendamiseks võimalusi palju: usaldusühistu, aktsiaselts, täisühing, osaühing, mittetulundusühing, tulundusühistu ning ka korteriühistu või hooneühistu.

“Oluline on selgeks teha, mis eesmärgil ja kas kõik tahavad võrdselt osaleda ja otsustada,” lausus Kukke ja selgitas, et vormist sõltub liikmeskonna suurus, projekti mastaapsus, ligipääs kapitalile ja otsuste vastuvõtmise kord. Ehitusühistu puhul ei ole ka äriühingu loomine esmatähtis. Juriidiliselt võib seda vormistada ka koostöölepinguna.

Saksamaal on kahte tüüpi energiaühistuid, esimene neist on kooperatiivid, kus kõigil on võrdne otsustamisõigus ja energiaühistu liikmed on seotud asukohaga. “Teine variant on usaldusühingud, kus hääled võrdsed ei ole – otsustamisõigust on rohkem sel, kes rohkem investeerinud,” rääkis Kukke. Rootsis on üheks erivormiks kommuunid, lisaks levinud tuuleenergiaühistud.

“Kui USA poole liikuda, siis seal maaomanikud ise tootmist ei taha teha, aga nad rendivad oma maa investoritele välja, kes siis juba kohapeal ise tegutseb,” jätkas Kukke. Suurbritannial näiteid saab uurida eraldi andmebaasist, kus on 500 projekti andmed koos. Energiaühistuvorme on ka Iirimaal ja Hollandis.

Kukke lisas, et kehtivas seadusandluses on energiaühistute edukaks, sh majanduslikult arenguks on siiski takistusi ning ta kutsus üles kõiki puudutatud osapooli arutelule.

Vaata ka

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

« »

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes