• Eesti

Hinnalised meretuuled tõid tippspetsia­listide seisukohad hiidlastele koju kätte

Eesti uudised, Tuuleenergia - etea november 12, 2013

Hiiu Leht, 12.11.2013

Eesti esimesele rah­vusvahelisele mere­tuuleenergia konve­rentsile “Mere tuu­led” jõudsid tugevale tormile vaatamata oma ala tipud erine­vatest riikidest.

Kui tuult on inimkond ener­giaallikana tuuleveskites ka­sutanud juba aastasadu, siis elektri tootmine tuule jõul on uuema aja leiutis. Järjest kasvav energiavajadus nõuab küll uusi tehnoloogiaid, ent suurte tuuleparkide “mets” ehmatab kohalikke elanikke hoomamatu võimsuse ja teadmata tagajärgedega.

“Tulime erinevaid seisukohti tutvustama, mitte ela­nikke veenma,” ütles Eesti Tuuleenergia assotsiatsiooni juhatuse esimees Martin Kruus.

Ta kinnitas, et kahe päeva jooksul on mere tuuleparkide suhtes esitatud nii poolt- kui vastuargumente ning sõna said nii energeetikud kui loo­duskaitsjad, lisaks sõnavõtud publiku hulgast.

Kruus selgitas, et kuna Hiiu- ja Pärnumaa on haara­tud mereala planeerimisse, korraldati konverents just Hiiumaal.

Maailma kogemus

Taani kogemust jagas Hans Christian S0rensen, kes rää­kis, kuidas 8553 osanikku, kellest enamik tavalised Ko­penhaageni elanikud, on ise meretuulepargi omanikud ja teenivad tuulest tulu.

Belgia meretuuleparkide mõjust mereelustikule rää­kis Robin Brabant Belgia kuninglikust loodusteaduste instituudist ja mere tuuliku te mõjust lindudele Leif Nilsson Rootsi Lundi ülikoolist.

Soome meretuuleenergia arenguplaanidest rääkis tuuleenergia arengut toeta­vast klastri Prizztech esin­daja Ari Sundelin.

Meretuuleenergiast Eu­roopa Liidu vaatenurgast rääkis Anne-Benedicte Genachte Euroopa Tuuleener­gia assotsiatsioonist.

Lisaks hulk Eesti esine­jaid, kellega koos vaagiti kahel päeval võimalusi tuu­leparkide rajamiseks Hiiu­maa rannikumerre, räägiti meretuuleparkide headest ja varjukülgedest ning arutati, kuidas kaasata kohalikke elanikke.

Hiiu maavanem Riho Ra­huoja märkis, et maakonna merealade teemaplaneeringut koostades püütakse leida võimalusi ka tuuleenergia kasutuselevõtuks.

“Samas hiidlased hindavad traditsioone ja on umbusk­likud uue suhtes,” tõdes Rahuoja. “Mõned uuendajad püüavad ka liiga jõuliselt “peale lennata”, tekitades umbusku ja kartust,” lisas ta. Maavanem leidis, et kuna tuuleparkide teema on hiid­laste jaoks emotsionaalne ja kohati ka valulik, peab tegema kompromisse ning vaatama, et traditsioonilised ja uuenduslikud suunad koos elaksid.

Vaade tulevikku

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna peaspet­sialist Siim Meeliste ütles oma ettekandes, et Eestis on võimalik arendada uusi taastuvenergia projekte ka ilma Eesti elektritarbijat koormamata. Ta rääkis, et praegu tegeletakse energiamajanduse arengukava kokkukirjuta­misega, mis peaks andma visiooni sellest, kuhu Eesti energiamajandus võiks jõuda aastaks 2050.

Meeliste ütles, et taastuv­energia arengule on Euroo­pas viimasel ajal tekkinud päris tõsine vastujõud, kuna traditsiooniline energeetika on kõvasti kaotanud turuosa. “Nii söe-, gaasi- kui tuuma­energia tootjate vastulobi on päris tugev,” nentis Meeliste. Ta ennustas, et tarneprobleemidest sõltumatute ja saastest vabadele energia­liikidele jääb siiski koht turul ja on tõenäoline, et nende turuosa ka kasvab.

Aastaks 2050 näeb Euroo­pa Liit ette, et taastuvener­gia osakaal peaks olema minimaalselt pool elektri kogutoodangust. “Euroopa ulatuses on nii suure osa kat­mine taastuvenergiaga väga tõsine väljakutse ja kindlasti on tuuleenergial selles oma osa,” ütles Meeliste.

Martin Kruus rääkis, et arendaja huvi on paigutada tuulegeneraatoreid mer­re seal, kus puhub tuul – seega läänerannikul. “Kui vaadata piiranguid, on seal kaitsealad, laevateed, rada­rite alad, surfarite huvid ja muudki – seega alasid, kuhu on võimalik tuulegeneraato­reid paigutada, leidub küllalt­ki vähe,” tõdes Kruus.

Kogukonna arvamus

Konverentsil osalenud Hiiu vallavolikogu liige Inge Talts rääkis, et Põhjamaade ava­mere tuulepargid erinevad meil plaanitavatest: need on rannikust kaugemal, ge­neraatorid on madalamad ja neid on ühes tuulepargis vähem koos. “Mind üllatas ka see, kui vähe on meretuuleparke Soomes,” lisas Talts.

Ta rõhutas, et paljude lin­dude põhiareaal on Eesti vetes ja me peaksime nende säilitamiseks siinset piirkon­da muutumatuna hoidma. “Tuulepargid on koormus loodusele, need häirivad linde ja loomi – kas tuuleparkidest saadud tulu korvab koormuse, mille me paneme loodusele?” küsis Talts.

Georg Linkovit üllatas, et meretuuleparkide keskkon­nauuringuid on tehtud üsna lühikest aega ning selgeid järeldusi nende mõju kohta taimestikule-loomastikule on väga raske teha.

“Praegu ei saa meretuule­parkide rajamiseks vastata “ei” ega “jah”, aga üldiselt on negatiivset mõju vähe tähel­datud,” ütles Linkov. “Mere­tuuleparkide teemaplaneeringuga võiks edasi minna, Meretuuleenergia konve­rentsi ettekandeid saab lu­geda aadressil energia.ee

aga maismaatuuleparkide tarbeks pole Hiiumaal ilm­selt ruumi,” lisas ta.

“Mulle meeldis, et eri valdkonna teadlased teevad omavahel koostööd ja jätka­vad uuringuid,” ütles Kristi Ugam.

Talts ja Ugam on ühed suurte Hiiumaa maismaa-ja rannikumere tuuleparkide vastu 8000 allkirja kogunud rahvaliikumise Võitlus Tuu­leveskitega liidritest.

Hiiumaa Omavalitsuste liidu juhataja Jaanus Valk ütles, et on tuuleparkide teemaga seotud üle kuue aasta ning tema hinnagul on AS Nelja Energia õigel teel. “Arvestades keskkonda ja inimesi, on võimalik kasu­tada ka tuuleenergiat ja ma olen jätkuvalt veendunud, et see on Hiiumaale strateegili­selt ainuvõimalik tee,” sõnas Jaanus Välk.

Konverents “Mere tuuled” toimus 29. – 30. oktoobril Kas­sari Puhkekeskuses. Osales poolsada külalist ja ettekand­jat kuuest riigist.

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

« »

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes