• Eesti

Meretuulikud on kasvuvaldkond

Eesti uudised, Tuuleenergia - etea november 22, 2013

Postimees, 22.11.2013

Meretuuleenergia otstarbekus kätkeb kolme peamist argumenti: kohalik elekter, eksport ja majanduse mootor. Erinevalt maismaatuulikutest saab meretuulikuid ehitada sellises koguvõimsuses, mis konkureerib edukalt ka suurte traditsiooniliste elektrijaamadega.

Eesti kuulub 13 Euroopa Liidu riigi hulka, kes on lubanud liikuda vähese CO2 sisaldusega majanduskasvu poole. Lisaks otsitakse meil aktiivselt majanduse uusi kasvuvaldkondi. Need kaks tegevust on võimalik oskusliku ja tervikliku tegutsemise teel ühendada.

Hiljuti tuuleenergia klastri poolt Hiiumaal korraldatud Eesti esimesel meretuuleenergia konverentsil joonistus kodumaiste ja välisesinejate ettekannetest selgelt välja, et Läänemerel on suur potentsiaal tõusta oluliseks piirkonnaks nii merre tuulikute rajamisel kui ka selle tööstuse arendamisel.

Tugevad tuuled ja samas Põhjamerega võrreldes leebed keskkonnatingimused teevad Läänemeres kasutatava meretehnika ja tehnoloogilised lahendused odavamaks. Ka ligipääs tuulikutele on lihtsam ja see viib lõppkokkuvõttes hinna alla nii tuulikute püstitamisel kui ka hilisemal hooldusel.

Kui lisada siia veel tuulikute efektiivsuse kasvust tulenev omahinna alanemine ja tulevikuvõimalus finantseerida meretuuleenergiat Euroopa toetusmehhanismidest, muutub meretuuleenergia meie elektriturul väga konkurentsivõimeliseks. Kuna juba püstitatud tuulik pääseb minimaalsete jooksvate kulude tõttu oma toodanguga elektribörsile igal juhul, vähendab suurem tuuleenergia osakaal tarbijate jaoks ka turuhinda. Hiljutised tuulised ilmad on seda juba tõestanud.

Teisisõnu on Eestil kohalikke elanikke ja tööstust kaasavates turupõhistes suurtes meretuuleenergia projektides osalemiseks väga hea potentsiaal. Läänemere riikide ministrite konsortsium, mis tegeleb Läänemeremaade Nõukogu juures piirkonna energeetika ja kliimapoliitikaga, avaldas hiljuti uuringu, mille kohaselt on Läänemere parimad meretuuleenergia kohad lisaks Soomele ja Taanile just Eesti rannikuvetes.

Seni pole aga ei meie looduses ega ka näiteks laevaehitamise kogemuses peituvat potentsiaali prioriteediks seatud ega teadlikult kasutama hakatud. Soomes näiteks nähakse meretuuleenergiat rahvusvahelise uue tööstusharuna, mis pakub värskeid võimalusi Soome tööstuse ja energia valdkonna ettevõtetele, iseäranis meretranspordile, vesiehitusele ja raskemetallitööstusele.

Aitamaks kaasa nende väljavaadete realiseerimisele, korraldab Soome töö- ja majandusministeerium konkurssi, et leida Soome esimene meretuulepargi projekt, mida katseprojektina rahastada. Kui me praegu oleme meretuuleenergias Soomega üsna sarnaselt algusjärgus, siis selle katseprojekti elluviimisega teevad põhjanaabri ettevõtjad suure hüppe edasi ja saavad meie ees konkurentsieelise.

Et mitte maha jääda, hoiavad Eesti ettevõtted Soome turgu fookuses. Näiteks töötab tuuleenergia klaster jääkindla meretuuliku vundamendi kallal, kuid kolme-neljakümne tuhande eurose aastaeelarvega töögrupist üksinda jääb siin väheks, et edasi liikuda.

Lisaks erainitsiatiivile on äärmiselt tähtis, et riiklikud regulatsioonid oleks ettevõtjaid toetavad, sest tihti on otsesest rahalisest abist olulisem, et projekt ei takerduks haldusprotsessidesse – nt planeeringu-, loa- või keskkonnamõjude hindamise menetlus.

Riigi roll meretuuleenergia võimaluste rakendumisel võib väljenduda ka nutikate rahastamisvõimaluste leidmises nii katseprojektide elluviimisel, võrguarendusel kui ka hilisemas faasis meretuuleparkide ehitamisel.

Artikli autor: Martin Kruus (Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni juhatuse esimees)

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

« »

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes