• Eesti

Mõtteid meretuugenite konverentsilt

Eesti uudised, Tuuleenergia - etea november 1, 2013

Hiiu Leht, 01.11.2013

Urmas Selirand

Esimene möte oli, et konverentsiturism on Hiiumaale hääks hooajapikenduseks ja annab võimaluse inimes­tele näha ka teistmoodi Hiiumaad. Kaks konverentsipäeva, mis olid suurepäraselt korraldatud ja mille jaoks Lest ja Lammas koos Kassari puhkekeskusega väga sobivad ja mönusad on, arendasid seda mötet edasi. Külalistele peaks leidma aja näiteks körvaloleva muuseumi jaoks, mis kohalikku omapära näitab ja muidugi väike Sääretirbi jalutus sobiva ilmaga pole ka pahaks. Vöimalusi on veelgi.

Konverentsi juurde minnes jäi ladusa ja pöneva juures kölama möte, et kui mingit muud ellujäämisvõimalust pole, siis meretuugenid tasuvad ühe energia­tootmise vöimalusena kaalumist. Taani, Hollandi, Belgia ja Soome kogemused on diskussiooniväärivad. Paraku ei jaga ma üldlevinud veendumust raha- ja turumajanduse, löputu tarbimise ja majanduskasvu progressi suhtes. Arvan, et tööstusrevolutsioon on iseennast juba hävita(nud)mas ja rahamajandus ei ole enam inimühiskonna arengumootoriks.

Möneski ettekandes räägiti poliitikute otsustest ja otsustavast toetusest taastuvenergeetikale, siin siis just tuugenitele. Räägiti sellest, et maatuugenitele ei ole nn arenenud riikides maa peal enam ruumi, seega peabki massiliselt merre minema. Siin tuli möte, et meil ju veel maa päris tuugenivaba, seepärast neid nii peale pressitaksegi. Pealegi hoolimata meretuugenite körgest hinnast, tuleksid need pikas perspektiivis soodsamad kätte, sest nende energiatootlikkus on kordades suurem kui maatuugenitel.

Maainimesed on järjest kallimad kinni maksta, sest kahjud, mis pöhjustatud nii füüsilisest kui visuaalsest mürast on seni saadud lihtviisil vait makstud. Meie siin Eestimaal oleme paraku ikka veel odavad ja kui muidu vastu ei saa, siis vötame ohates vastu hõbeseekleid.

Belgia kogemuse ja ka Taani kogemuse jagaja ni­metas ühe plussina, et meretuugenite veealune osa meelitab mereelustikku ligi, mitte ei peleta ära – kalad lausa parvlevad sääl. Taani kogemus näitab veel, et tuugenid tömbavad turiste ka ligi, mitte ei peleta. Siin muidugi minu möte järeldab, et tiheasustusega riikides ja aladel loob körge tuugen vaatajale mingi perspektiivi, mida muidu ei nähta. Meie hajaasustu-ses paraku on vastupidi, tuugen on ainult visuaalne reostus ja piirab perspektiivi.

Sain ka sellise mötte, mis kölab väga hoiatavalt – nn heaoluriigid ei taha loomulikult oma heaolust loobuda ja seda vähendada. Selleks, et taset säilitada, peab tootma ja tootma, tarbima ja tarbima. See omakorda nöuab energiatootmise suurendamist. Selleks on vaja arendada vähemarenenud riike mitte nende endi heaolu tõstmise nimel, vaid hoopis heaoluriikide taseme säilitamiseks. See on see igatpidi röhutatav ” sustainable” elik jätkusuutlik – kestlik! Kestlik just hoidmaks heaolutaset, mitte jätkusuutlik töstmaks madalamat. Jah, muidugi, meie saame ka pisut, aga millise hinnaga?

Löpetuseks möte ringtoitest, mille puudumise taha on Hiiumaa piltlikult öeldes takerdunud. On vöimalus 110 kV liiniks, mis rajataks meilt mandrile vöi ka 300 kV liin. Suurepärane, ometi saab Hiiumaale uusi tööstusi rajada? Mida aga need võimalikud uued tööstused endaga kaasa vöivad tömmata? Kas on need ainult õnnistuseks? Ja need liinid saab rajada meretuugenite jaoks ka Hiiumaad puutumata.

Siiski arvan ma, et Hiiumaa peab jääma üheks rahu-ja loodusepärliks, kuhu ei kõlba tuugenikogumid, kus inimene saab ennast tunda osakesena loodusest ja elada koos loodusega, mitte looduse arvelt.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

« »

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes