• Eesti

Suursaadik veedab puhkused Hiiu saarel

Eesti uudised - etea november 22, 2013

Hiiu Leht, 22.11.2013

Taani reisi üllatus – Eesti suursaadik Taa­nis Katrin Kivi veedab juba lapsest saadik oma suvepuhkused Hiiumaal.

Suurim üllatus minu äsja­selt Taani õppereisilt oli see, kui me külastasime Eesti saatkonda Kopenhaagenis ja Eesti suursaadik, kuulnud, et külaliste hulgas on hiidlasi, teatas rõõmsalt, et veedab oma suved Hiiumaal.

Kärdlas sündinud Katrini ema on hiidlane. Kuigi koolis käis Katrin Tallinnas, veetis ta kõik suved Utu külas Tuuliku­te peres. “Ka praegu käin puh­kamas Hiiumaal ja Hiiumaa probleemidest ja rõõmudest olen teadlik,” lisas ta.

Suursaadik ütles, et on käinud Kärdla kohvikutepäeval ja Orjaku külamaja avamisel ja üldse meeldib talle saarel 4 jalgrattaga ringi sõita.

Saatkond toetab

Kopenhaageni kesklinnas asu­va Eesti saatkonna töötajad on kursis nii kodumaal kui Taanis toimuvaga ning abistavad nii ärimehi kui kaasmaalasi, kes on Taanis mõnel muul eesmärgil.

Taanis on paarsada eestlast, kes teevad seal enamjaolt oda­vaid töid, mida taanlased ise teha ei taha. “Taanlaste mee­lest on parem kodus istuda ja madalast palgast suuremat abiraha vastu võtta,” selgitas Kivi. “Väheglamuurseid” töid nagu ehitus, teetööd ja koris­tamine, teevad poolakad, keda Taanis elab umbes 25 000, leedukad ja isegi sakslased. “See teema on kõigi poliiti­kute hambus ja rünnatakse valitsust, et see ei tee midagi, et taanlastele neid töökohti säilitada, ehkki tegelikult tea­takse, et taanlane neid töid ei tee,” rääkis suursaadik.

Nii suursaadik kui saat­konna majandusnõunik ja konsul Maiga Võsu kinnitasid, et saatkonna uksed on alati avatud nii delegatsioonidele kui eraisikutele. “Rõõmuga aitame ja selgitame, milline on parasjagu olukord Taanis,” ütles Kivi. Ta lisas, et viimasel ajal väga tihti suuri delegat­sioone ei ole käinud ning Eesti firmad leiavad tavaliselt ise otsetee sobivate isikute ja ärideni.

Ka eraisikud ei astu just iga päev üle saatkonna ukse, aga konsulaadis on arvel umbes 1400 eestlast, enamjaolt noo­red, kes Taani abiellunud või käivad koolis. Neil tuleb ette juhtumeid, kui kaovad doku­mendid või on tarvis abielu vormistada, vahetada nime või sünnitunnistust – kõige sellega tegeleb Eesti konsul ja tööd on päris palju.

Soojad suhted

Suursaadik Kivi sõnul on Eesti ja Taani poliitilised, kaitse- ja kultuurialased ning majandus­likud suhted väga lähedased. Taani on Eesti jaoks oluline majanduspartner, riikideva­heline koostöö toimib Euroopa Liidus ja NATOs. “Meil on huvi turgutada kaubavahetust, sest eksport-import Taaniga on kaks protsenti Eesti üldisest kaubakäibest,” ütles Kivi. “Seda on nii vähe, et me püüa­me igati Eesti ärimehi aidata ja abi nad vajavad, sest Taani turule tulek on raske.”

Maiga Võsu ütles, et Eesti on taanlaste jaoks täitsa võõ­ras maa. Küll otsivad taanla­sed odavama tööjõuga riike ja on oma tootmist üle kolinud Poolasse, Saksamaale, Singa­puri ja Leetu.

Töötu puhkab Hispaa­nias

Ärikeskkond on Taanis väga soodne ja ka kriis raputas neid vähem – kui Eestis oli tööpuu­dus vahepeal üle 20 protsendi, siis Taanis on töötus kõige rohkem olnud 7-8 protsenti. “Seegi pani taanlased väga muretsema, sest ka majan­duskasv oli mullu tagasihoid­lik,” ütles Võsu.

Ta selgitas, et taanlased on harjunud, et inimesele suude­takse tagada inimväärne elu, olenemata sellest kas ta käib tööl või mitte. “Sotsiaalsüs­teem ja maksupuhver maan­das nende hädad ära ning erilist vaesust ja kerjamist pole näha,” lisas Kivi. See ei tähenda, et Taanis vaesust, tööpuudust, alkoholiproblee­me poleks – seda kohati siiski esineb, eriti ühiskonda vähem sulandunud immigrantide hulgas.

“Eesti töötud ei käi ilmselt Hispaanias puhkamas, Taani töötud aga küll,” tõi Kivi näi­te. Keegi hiidlastest märkis seepeale, et Hispaanias ei saa puhkamas käia isegi paljud Eesti tööinimesed.

Võsu rääkis, et taanlaste seas on levinud ökoloogiline eluviis. “Rahva hulgas on teh­tud teavitustööd ja valitseb ro­heline mõtteviis,” ütles Võsu. Üritatakse olla võimalikult säästvad prügi sorteerimisest elektri tootmiseni.

Ökoloogiline eluviis

Taani elektrivajadusest katab tuuleenergia 25 protsenti. Ees­märk on seda 2020. aastaks veel poole võrra suurendada ja täielikult üle minna taastu-venergiale aastaks 2050.

Suursaadik rääkis, et Taanis on elektrituulikuid palju. Ena­mik neist paigutatud merre, et need ei segaks loodusvaateid: “Kuigi merre paigutamine on poole kallim, arvavad koha­likud, et saartele neid kõige kõrgemaid “dinosauruseid”, mis üle metsa vaatavad, pai­gutada ei tohi.”

Rikka riigina on Taani ka üks suurimaid saastajaid. “Ökoloogiline jalajälg on rikkal riigil suur, sest nad tarbivad palju – suured pesumasinad, külmkapid, lennatakse mitu korda aastas ja kasutatakse kõike, mis toodab CO 2, teisalt on mahepõllumajandus ja öko-kaup au sees,” ütles Kivi. Ka pole mahetooted kallid, seega on rahval neid kergem omaks võtta – ökokaup on jõudnud taanlase igapäevasele toidu­lauale ja seda on ka odavates kauplusekettides.

Kopenhaagenis eelistatak­se autodele jalgrattaid, kuna autodel on Taanis väga kõr­ged maksud, ka on linnas palju ummikuid. Majad te­hakse energiasäästlikumaks ja kivisöejaamad viiakse üle biomassile ja puidule. Muu­seas, pelletid tuuakse sageli Eestist, Lätist või Põhja-Soomest. Biomassile üleminekul on ka valitsuse toetus ja fir­mad tulevad sellega kaasa, kuigi ümberehitamine võib olla nende jaoks kallim.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

« »

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes