• Eesti

Toodame elektrit ise?!

Eesti uudised - etea november 23, 2013

Postimees, 23.11.2013

Kuigi Eestis on kombeks võrrelda end edetabelites teiste riikidega, on taastuvenergia väiketootmine jäänud valdkonnaks, kus võistleme eelkõige tabeli lõpukohtade eest.

Taastuvallikatest elektri tootmine on mujal maailmas muutunud igapäevaseks teemaks – järjest rohkem inimesi tahab ise elektriturul tootjana kaasa lüüa. Huvi asja vastu on kasvamas Eestiski, mille põhjuseks on eeskätt elektri järjest tõusev hind.

Elektrienergia väiketootmine annab aastateks fikseeritud elektrihinna ja mis peatähtis – nii saab kodukuludelt kokku hoida. Aja jooksul muutub üha tähtsamaks vähendada majapidamiste ökoloogilist jalajälge.

Mida on väiketootja jaoks tehtud?

Eesti oludesse sobivad taastuvenergia väikelahendused. Olgu nimetatud tuulikud, päikesepaneelid, biomassil töötavad elektri ja soojuse koostootmis- ning hüdroelektrijaamad. Taastuvenergia väikelahenduste laiemat kasutamist soodustab tehnoloogia kiire odavnemine.

Näiteks päikesepaneelidest toodetud elektrienergia puhul on Eestis jõutud olukorda, kus sel moel toodetud elektri hind on madalam hinnast, mida maksab elektri lõpptarbija. Hindade alanemist lubab loota päikesepaneelide puhul kehtiv reegel: tootmismahu kahekordistudes langeb paneeli hind 20 protsenti.

Möödunud aastal lihtsustusid väiketootja jaoks elektrienergia jaotusvõrku tagasi müümine ja võrguga liitumine. Mikrotootja saab võrku tagasi müüdava elektri eest konkreetselt selle tunni börsihinna, millest lahutatakse lepingulise elektrimüüja marginaal. Liitumistasu sõltub iga tootja eripärast, aga põhineb üldjuhul konkreetse objekti tegelikel kuludel, jäädes 900 euro ümber.

Kindlasti saab liitumist veelgi lihtsustada, kui rakendada paljudes Euroopa Liidu riikides kasutatavat süsteemi „pane paika ja teavita“.

Liitumiskulust suurima osa moodustab tunnipõhine kaugloetav arvesti, mis tuleb sajaprotsendiliselt välja osta, kuigi arvesti jääb võrguettevõtja omandiks. Kuna kaugloetavate arvestite paigaldamine on jaotusvõrkude seadusest tulenev kohustus, võiks jaotusvõrk jätta arvesti eest raha küsimata.

Valitsus ei toeta

Ehkki meil juba on taastuvenergia toetust saavaid eraisikuid, vajab avalikku käsitlust küsimus, kas ja millises ulatuses väiketootmist toetada. Minu vastus on, et piiratud ulatuses tuleb seda teha, sest väiketootmisest tõuseb laiem ühiskondlik kasu.

Ma ei pea põhjendatuks olukorda, kus suurtootmist toetatakse, aga väiketootmist mitte. Oleme koos kolleegidega algatanud riigikogus mitu seaduseparandust ja pöördunud valitsuse poole, et väiketootmist toetada. Valitsus aga ei kavatse järgmisel Euroopa Liidu rahastamisperioodil anda sentigi väiketootmise edendamisse.

Peale rahalise toe soodustaksid väiketootmist selge seadusandluse väljatöötamine, toimiv koostöö energiafirmadega, jaotusvõrgu jätkuv moderniseerimine ja parem teavitustöö. Eriti vajab muutmist otsustajate suhtumine.

Elektri tootmine pole võimatu isegi linnatingimustes. Eestisse ei ole veel loodud ühtegi energiaühistut, ometi tuntakse nende moodustamise vastu huvi. Ühistute loomist pärsivad riigi tekitatud takistused, näiteks kõrge riigilõiv otseliini paigaldamise eest ja otseliini paigaldamise raskused.

Koalitsioonierakondade eestvedamisel seadustas riigikogu eelmisel aastal piirangud, mis muudavad väiketootjale otseliini rajamise ülimalt raskeks ja investeeringu tasuvuse küsitavaks.

Samuti pean oluliseks, et riik jagaks väiketootmise võimaluste kohta inimestele rohkem ja paremat infot.

Avalikkuses puudub ühte arusaam, mida uudne tootmine annab üksikule kodumajapidamisele ja ühiskonnale tervikuna.

Vähese informeerituse arvele kirjutan majandusminister Juhan Partsi kõrgi vastuse minu arupärimisele, kus oli juttu sellest, et mikrolahenduste ühikuhind on 3–3,5 korda kõrgem tavapärastest elektri- või soojatootmisseadmete hinnast.

Ministri küünilisust näitab tema üleskutse päikesepaneelid selga võtta ja linna peale jalutama minna.

Energia väiketootmine annab reaalse võimaluse kodukulusid kokku hoida. Paraku on riik jäänud väikeenergeetika edendamisel kõrvaltvaatajaks, et mitte öelda takistajaks.

Miks peab eestlane olema kehvem leedulasest või ungarlasest, kes on väiketootmise kiiresti omaks võtnud? Aeg on Eestis luua alus väiketootmise arenguks.

Karel Rüütli, riigikogu liige (SDE)

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

« »

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes