• Eesti

Tuuleenergiatootjad otsivad võimalusi tuulikute merre püstitamiseks

Eesti uudised, Tuuleenergia - etea november 4, 2013

Hiiu Leht, 02.11.2013

Tuulest energiat tootvad ettevõtted soovivad lisaks maismaa tuuleparkidele hakata ehitama tuulikuid merre. Meretuuleparkide plussidest räägiti sel nädalal Hiiumaal peetud esimesel meretuuleparkide alasel rahvusvahelisel konverentsil “Mere tuuled”.

Kassaris 29. ja 30. oktoobril toimunud Eesti esimesel rahvusvahelisel meretuuleenergia konverentsil “Mere tuuled” arutati, kas nii Eesti kui ka teised Läänemere riigid võiksid senisest julgemalt meretuulikutega elektrit toota ning kuidas seda teha nii, et lähedal elavad kogukonnad ja riigi majandus üldisemalt sellest kasu saaks.

Uued taastuvenergia projektid ilma elektritarbijat koormamata

Majandusministeeriumi energeetikaosakonna peaspetsialisti Siim Meeliste sõnul loob ELi direktiiv erinevad koostöömehhanismid, mis võimaldab riikidel saavutada oma taastuvenergia eesmärke koostöös teiste liikmesriikidega. „See tähendab, et Eestis on võimalik arendada uusi taastuvenergia projekte ilma Eesti elektritarbijat koormamata,” selgitas ta.

Tuuleenergia assotsiatsiooni ja Nelja Energia juhi Martin Kruus ütles, et kui kombineerida tehnoloogia arengust tulenevat tuuleenergia hinna langust koos ministeeriumi poolt tutvustatud koostöömehhanismidega, muutub meretuuleenergia avatud elektriturul konkurentsivõimeliseks.

Tema sõnul peaks uuendamisel olev elektrimajanduse arengukava kodumaise elektritarbimise tagamise kõrval vaatama ka võimalusi, mida kaasaegne energiatootmine loob Eesti majanduse ja ekspordi arendamise kontekstis laiemalt.

Kruusi hinnangul kätkeb meretuuleenergia endas lisaks energiatootmisele ka olulist majanduse kasvuvaldkonda.

Soome meretuuleenergia arengut toetava klastri Prizztech esindaja Ari Sundelin rõhutas oma ettekandes, et nende kohalik tööstus on seoses esimeste Soome meretuuleparkide tulekuga stardijoone taga valmis.

Taanis on energiatootmine liikunud energiafirmade käest ühistute kätte

Energiaühistute algeid kaardistav Kristiina Sipelgas Arengufondist kirjeldas fondi algatusi energiaühistute tekke toetamisel. Arengufond soovib luua tegevuskava, mis aitab tekkida Eesti esimestel energiaühistutel. Sealhulgas plaanitakse luua 5-6 projekti, mis arenevad toimivaks energiaühistuks.

Taani energiaühistute juht Hans Christian Sørensen kirjeldas, kuidas sealne energiatootmine on liikunud energiafirmade käest ühistute kätte. Ta tõi välja, et Taanis tuleb uute tuuleparkide rajamisel pakkuda 20% osalust kohalikele inimestele.

Taani üheks tuntuimaks energiaühistuks on Kopenhageni lähistel asuv Middlegrundeni meretuulepark, millest pool kuulub energiafirmale Dong Energy ja pool kohalikule kogukonnale. „Oma esimese 11 aasta jooksul maksis Middelgrundeni tuulepark 8553 osanikule, kellest enamik on tavalised Kopenhageni inimesed kokku dividende 26,5 miljonit eurot,” rääkis Sørensen.

Martin Kruus ütles, et Eestis arutatakse kahte mudelit, kuidas inimesi energiatootmisesse rohkem kaasata. „Üks on ühistupõhine mudel, kus inimesed toodavad energiat rohkem oma tarbeks. Samas nad ei pea seda tingimata tegema oma isikliku majapidamise tarbeks, pigem võikski vaadata kohalikku kogukonda laiemalt, et suuremalt toota ja et tarbijaid oleks rohkem. Teine mudel on see, et inimesed saaksid investeerida suurematesse projektidesse. Praegu kuuluvad kõik suuremad energiaprojektid suurtele energiafirmadele,” selgitas ta.

Eesti kogemust vahendas Läänemaa Hanila vallavanm Arno Peksar. Seal on loodus omaette mittetulundusühing, kellele elektritootjad osa oma tulust maksavad. Ühingu kaudu saab valla elu edendada, kinnitas vallavanem Peksar.

Hiiumaa ja Pärnumaa on mereala planeerimise katsejänesed

Eesti riik on esimest korda ajaloos alustanud mereala planeerimist. Selle käigus planeeritakse Hiiu- ja Pärnumaa rannikumerre tuuleparke.

Kuidas merealade ruumiline planeerimine Pärnumaal on sujunud, sellest rääkis konverentsil Pärnu maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna planeeringute talituse juhataja Tiiu Pärn, Hiiumaal toimuvat selgitas Artes Terrae maastikuarhitekt Heiki Kalberg.

Planeeringud on algusjärgus ja tuuleparkide täpne asukoht ning suurus pole veel teada, nentisid nii Pärn kui ka Kalberg.

Hiiumaa rannikumere tuulepargi planeering on alles algusjärgus. Samal ajal planeeritakse tuulikuid ka maismaale. Maismaatuulikutele on kohalik rahvas vastu ja sellega on kaasnenud vastuseis ka meretuulepargile, mida konverentsil osalenud Inge Talts ja Kristi Ugam ka selgelt välja ütlesid.

„Seda häälestust murda ka mõistlike argumentidega on äärmiselt keeruline ja ausalt öelda ega ma ei ole kindel, kas seda üldse murdma peakski,“ tunnistas Hiiu maavanem Riho Rahuoja ERRi korrespondendile Ivar Soopanile antud intervjuus.

Tuuleparkide vajalikkuses kahtlev Urmas Selirand leiab, et meretuulepargi ehitamise üle võib arutada siis, kui tuulikud ei tule rannikule liiga ligidale. „Kui on nii, et see on ainukene võimalus, et Euroopa, maailm ja Hiiumaa jääks ellu, kuna kõik saab väidetavalt kohe otsa, siis ei ole midagi parata,“ ütles ta.

ERRi uudist loe ja vaata siit.

Rohkem pilte leiab siit.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

« »

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes