Tuulikute keelamine vs tasakaalustatud kasutuselevõtt
Eesti uudised, Tuuleenergia - eteap november 26, 2013
Hiiu Leht, 26.11.2013
Võiks ju arvata, et looduse kaitsmiseks tuleb keelata saastavate fossiilkütuste kasutamine. Riigikogus on aga arutlusel looduskaitseseaduse muutmine, mis keelaks elektrituulikute ehitamise saaremaal, Hiiumaal, Muhus ja Vormsil.
Tuuleelektri tootmise eelduseks on tuule olemasolu ning arvestades, et Eesti parimad tuuled puhuvad just neil saartel, siis on eelnõu justkui ettepanek püüda edaspidi kalu vee asemel metsast.
Tänavu suvel algatatud eelnõu seletuskirjas väidab muudatusettepaneku autor Tõnis palts maailma kogemusele viidates, et tuuleparkide püstitamine peletab turiste. samas ei lisa ta eelnõule “maailma kogemusest” ühtegi tõendavat uuringut. Ometi on ju tuuleenergiat tootvates riikides selle mõju turismile juba uuritud. Suur osa neist tõestavad vastupidist – tuulepargid ei oma turismile negatiivset mõju, vaid suurema tõenäosusega meelitavad hoopis turiste kohale.
“Tuuleparkide juures asetsevad külastuskeskused koguvad järjest enam visiite ja ümber tuuleparkide kerkivad turismiatraktsioonid,” selgub Austraalias läbi viidud uuringust. Ka väikeses, kuid maailma suurima tuulikute arvuga Taanis on turismindus alates 1980. aastast kasvanud 50 protsenti ja tuuleparkidel ei ole tähendatud mingit negatiivset mõju. Teatud piirkondades, näiteks Saksamaal, kus avalikkusel on suur suvi keskkonnaküsimuste ja uute tehnoloogiate vastu, kasutatakse tuuleparke “rohelise turismi” edendajatena. Kindlasti ei saa ka väita, et tuulepargi olemasolu mõjutaks inimeste otsust, kus ta puhkab. Kas teie jätaksite Hispaaniasse minemata seetõttu, et seal on palju, täpsemalt üle 80 korra rohkem tuulikuid kui Eestis?
Lisaks meelevaldselt seatud väitele, et tuulikud hirmutavad turiste on nn paltsu tuulikute keelamise eelnõu väga viltu ka veel teisest ning kohalike
omavalitsuste jaoks kõige olulisemast vaatenurgast. Nimelt on nii Lääne, Pärnu kui Saare ja Hiiu maakond 2010. aastast koostanud tuuleenergia teemaplaneeringut eesmärgiga leida parimaid tuuleparkide asukohti säilitades seejuures kogukondadele olulised väärtused.
Ei saa öelda, et tuuleenergeetika esindajana saaks tulemusega päris rahul olla, kuid tuleb tunnistada, et maavalitsused järgisid planeeri-misseaduse eesmärki tagada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks. Olen selle ligi kolme aasta jooksul koos paljude teiste huvigruppide esindajatega osalenud ligi 20 koosolekul ja avalikul arutelul, sh ka Saare- ja Hiiumaal. Tõnis Paltsu ei kohanud ma neist ühelgi, samuti ei leidu teemaplaneeringu ettepanekute ja vastuväidete hulgast tema mõtet tuulikud saartel täiesti ära keelata.
planeerimisseadus ütleb, et planeerimine on demokraatlik protsess. Tuulikute keelamise eelnõu võtab Saaremaa, Hiiumaa, Muhu ja Vormsi kohalikelt omavalitsustelt õiguse demokraatlikul viisil oma ruumi planeerida. Samuti tühistaks see kogu töö, mida neli maavalitsust, 53 kohalikku omavalitsust ning sajad elanikud ja eri huvigruppide esindajad on sel kümnendil teinud, et leida tuuleenergia kasutusele võtuks sobivaid ja ka mittesobivaid alasid.
Tahtmatult tekib küsimus, kas see on demokraatlik riik, kus kohalikelt inimestelt võetakse õigus arutada, kaaluda ning lahendada kohaliku elu küsimusi. Seda iseäranis ajal, kus energiatootmine detsentraliseerub ning keskkonnasõbralikku elektrit saaks toota kohalike kogukondade poolt, mis juba täna turundavad end looduse, rohelisuse ja jätkusuutliku elustiiliga.
Artikli autor: Tuuliki Kasonen (Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni tegevjuht)
Lisa kommentaar