• Eesti

Valminud on Pärnu mereala planeeringu eskiislahendus

Eesti uudised, Tuuleenergia - etea november 21, 2013

Pärnu Postimees, 21.11.2013

Planeeringuala hõlmab Pärnu maakonnaga piirnevat mereala üle 2500 ruutkilomeetril.

Planeeringuga paralleelselt hinnatakse mitmesuguste merealaste tegevuste mõju Pärnumaa rannikumerele ja otsitakse teid mereressursside säästvaks kasutamiseks, ilma et tuleks loobuda rannikumerega seonduvaist tegevustest. Selleks, nagu teatab planeeringu seletuskiri, tuleb luua merega seotud tegevuste “tegelik ja võimalik ruumiline ja ajaline jaotus”.

Planeeringus vaadatakse ajas ette aastani 2030.

Üleriigilise planeeringu elluviimise tegevuskavas on merealade planeeringute koostamine maavalitsuste poolt kavandatatud aastatele 2012–2020. Koos Pärnumaaga on mereala planeering algatatud Hiiumaal.

Kolm stsenaariumi

Olukorraga tutvumiseks on planeeringu eskiislahenduses toodud kolm äärmuslikku arengustsenaariumi ja kompromissvariant.

Esimene variant tõstis troonile looduskaitselised põhimõtted, kus kõik taandatakse loodushoiule ja enamik inimtegevusi merel on taunitud või keelatud.

Teine neist uuris arengut meretööstuslikust aspektist lähtuvalt, kus eelistatud ja lubatud on kõik tehnokraatlik, nagu intensiivne laevandus, militaarne kasutus harjutusalade näol ja ohjeldamatu tuuleenergia tootmine, samal ajal kui kalandus keelatakse ja looduskaitselised piirangud kaotatakse.

Kolmas variant nägi lubatud tegevusena Pärnumaa rannikumeres puhkemajanduse edendamist, looduslikku kalandust (kalandus ilma kalakasvatusteta) ning keelas kaubalaevanduse, tuuleenergia tootmise ja mere pommitamise militaarharjutuste raames.

Planeeringu eskiislahenduses ei kõlvanud neist arenguperspektiivis mitte ükski.

Välja töötati kompromissversioon.

Kompromissversioon

Kuigi kompromissversioon alustab kalanduse nimetamisega, hellitades Pärnu lahte nimega Läänemere “kalanduse häll”, on see kutseliste kalameeste suhtes Pärnu linnaga vahetult piirneval merealal üsna kitsi, tõrjudes nad lakooniliselt 1. maist 30. septembrini koos passiivsete püünistega merelt maale, et anda ruumi purjetajatele ja surfaritele.

Planeeringuga sarnanev kokkulepe Pärnu linnakalurite ja purjetajate vahel on varem sõlmitud, kuid seal on kalurid maale taandatud mitte 30., vaid 1. septembrini ja mitte 1. maist, vaid 1. juulist.

Mujal on kalapüük planeerijate arvates lubatud “kogu Pärnumaa merealal, välja arvatud kalapüügikeelualad” ja alad, kus planeerijad näevad ette muude tegevusalade prioriteetsust. Jutt on laevateedest ja taas purjetamisest ning surfialadest Pärnu lahes suvekuudel.

“Surfarite vaba väljapääsu tagamiseks on planeeringuga määratud surfarite merelepääsu prioriteetsusega alad Pärnu surfikeskuse juures ning Valgerannas ja Reiu rannas, nimetatud aladel on passiivsete kalapüügivahendite kasutamine keelatud aasta ringi,” raiutakse eskiisprojektis kutseliste kalurite jaoks kivisse veel üks keeld. Kaluritega seonduvalt ei kasuta maakonnaplaneerijad sõna “prioriteet” oma kirjutises kordagi.

Seevastu turismile ja puhkemajandusele kulutatakse planeeringus palju sõnu, “prioriteetki” nende hulgas.

Turism, turism ja turism

Eskiislahenduses räägitakse matkamisest, linnuvaatlustornidest, mereäärsetest ööklubidest ja restoranidest kuni veemotospordini välja.

Kuna keelatud ei ole aktiivsed kalapüügivahendid, siis lubab planeeringu eskiis nn trollimistki, mille käigus eri hinnangute kohaselt tõmmatakse Pärnu lahest suvekuudel paatide ja purjekate järel lante vedades välja tonnide viisi kontrollimatu mõõdulisusega kalu.

Seoses puhkemajandusega siiski pakutakse üht keeldugi. See on jetisõidukeeld Pärnumaa merealal (ala täpsustatakse edaspidi) alates 1. maist kuni 30. augustini.

“Jetisõitu on vaja reguleerida, kuna sellega kaasneb oluline negatiivne keskkonnamõju,” öeldakse planeeringu eskiislahenduses.

Erandina lubatakse jetisid piiranguteta kasutada näiteks politseil, vetelpäästel, merepäästel ja registreeritud vabatahtlikul merepäästel reaalse päästeoperatsiooni käigus.

Pärnu maakonnas on viis ametlikult avatud supelranda. Need on Kabli rand ja neli Pärnu linnaranda. Planeering hindab peale nende perspektiivseiks veel Valgeranna, Reiu ja Treimani ranna.

Pärnu sadam ja tuulikud

Kolmas aspekt, mida planeeringu eskiisis rõhutatakse, on looduskaitse ja neljas aasta läbi toimiv navigatsioon, millele ei seata takistusi.

Planeering toob esile Pärnu sadama tagamaa, milleks on Viljandi, Tartu, Lääne-Virumaa, Põlva, Võru ja Valga, kokku sajad töökohad, mis sadamakaubandus neis piirkondades loob ja planeeringu eskiis nimetabki Pärnu sadamat kui osa Eesti merekaubanduskäibe tagajast.

Pärnu sadama kaudu müüakse välismaale kuni 45 protsenti Eesti metsaekspordist ja kuni 65 protsenti turbaekspordist.

Siinkohal erineb Pärnu maavalitsuse juhtimisel valminud planeeringu eskiislahenduses esitatu Pärnu linnas valitsevatest meeleoludest, kus Pärnu kaubasadamas nähakse pigem tülitekitajat kui osa riiklikult tähtsas majandusharus.

Tuulikud on energiatootmiseks planeeringuga lubatud, kui järgitakse järgmisi põhimõtteid: tuulikute rühmad ei tohi silmapiiri visuaalselt reostada ning energiatootmisega ei tohi häirida kalade rännet ja kudemist ega lindude ja nahkhiirte elu.

Tuulikuid ei kavandata rannale lähemale kui kümme kilomeetrit ega Lätile lähemale kui viis kilomeetrit.

Mitmekesise looduse säilitamiseks on määratletud Kihnu väina merepark, mis hõlmab Kihnu, Manija, Sorgu ning laiud Lindi-Pootsi-Tõstamaa-Saulepi rannameres ja nimetatud maismaa-alade mereakvatooriumi.

Planeering soovitab sellele alale rahvuspargi rajamist.

Samal ajal ei pea Pärnumaa mereala maakonnaplaneering õigeks kavandada Pärnu merealale kala-, vähi- või vetikakasvatust, kuna siinne ökosüsteem on habras ja väärtuslik, mida kasvandused võivad ohustama hakata.

Planeeritakse avalikult

Planeeringuga saab lähemalt tutvuda aadressil parnumeri.hendrikson.ee. Avalikud arutelud toimuvad 5. detsembril algusega kell 10.30 Tahkuranna vallamajas ja pärastlõunal Tõstamaa vallas Maria talus.

6. detsembril on avalik arutelu Pärnu keskraamatukogus algusega kell 13.

Täpsustatud eskiislahendus peaks kava kohaselt valmima tulevaks kevadeks.

Ettepanekuid planeeringu paremaks muutmiseks saab esitada kirjalikult 27. detsembrini Pärnu maavalitsuse aadressil Akadeemia 2.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

« »

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes