• Eesti

Hanila valla elanikud on tuuleparkide arendajailt saanud ligi kolme aastaga 83 000 eurot

Eesti uudised, Tuuleenergia - Tuul detsember 11, 2013

Läänlane, 11.12.2013

Hanila vald on tuntud selle poolest, et teeb koostööd tuuleenergeetikutega. Hanila vallavanem Arno Peksar selgitas veebiportaalilebioneer.ee võimalusi, kuidas tuulepargid panna tootma energiat nii, et ka kohalikud elanikud rahul oleksid. Ligi kolme aasta jooksul on tuuleparkide arendajad maksnud vallale 83 000 eurot. 

 Miks Hanila vald hakkas tuuleenergeetikaga tegelema?

Hanila vald paikneb sellele energeetikaharule sobival, tuultele avatud alal. 11 aastat tagasi tekkis Eestisse esimene kaasaegne tuulepark, See oli pisike, sinna planeeriti vaid neli generaatorit, võimsusega 600 kW, neist kaks pidid minema OÜle Roheline Ring (Nelja Energia AS tütarettevõte) ja teised kaks Eesti Energiale.

 2002. aastal ehitati piirkonda kolm generaatorit. Eesti Energia püstitas erinevalt planeeritust ainult ühe generaatori. Nende teine generaator püstitati alles 2007. aastal. Kuna tuulikutootja Enercon 600 kW tuulikuid enam ei toodetud, tuli uus generaator võimsusega 800 kW, kuid jäi enam-vähem samade füüsiliste parameetritega, nagu lubatud sai.

 Milline on olukord praegu?

Kui rääkida Virtsu poolsaarest, siis kõik Saaremaale minejad võivad oma silmadega näha, et poolsaarel on nüüd juba kolm tuuleparki. Kokku on Virtsu poolsaare peal 10 tuulegeneraatorit, koguvõimsus on neil 16,4 MW.

 Teine vallas asuv arenduspiirkond on Esivere külas, kus on 16 generaatorit koguvõimsusega 36 MW. Hanila vallas on hetkel püsti 26 generaatorit koguvõimsusega 52,4 MW.

 Kuidas Hanila vallal õnnestus tuulepargid kohalikele kasulikuks muuta?

Kui valda hakati generaatoreid jupikaupa püstitama, siis  said kohalikud aru, et tootmine nagu on, aga töökohti see ei loo, maksutulu ei tule. Meie pakkusime arendajatele välja, et vaataks olukorda ka vallaelanike kasu poole pealt. Arendaja pakkus esialgu vallaelanikele oma generaatorit, aga selle püstitamine jäi liiga suure omaosaluse taha.

 Edasi hakati pidama läbirääkimisi Nelja Energiaga, et moodustada kohalike toetamiseks MTÜ.  Läbirääkimised käisid mitmes kohas korraga, algne MTÜ moodustamise idee ei tulnud meie poolt.

 2010. aastal jõudsimegi MTÜ moodustamiseni. Sõlmisime lepingu, kus üheks osapooleks oli vald. Detsembris liitus Skinest Energia. Käesoleval momendil on tähtajatud lepingud sõlmimata Eesti Energiaga. Nendega on kokkulepe, et toetamine toimub, kuni nad saavad taastuvenergia toetust oma kahe tuulegeneraatori pealt.

 Kui palju Hanila vald on toetust saanud? Mida te toetussummadega teete?

Kahe aasta ja kolme kvartaliga on toetusgrupi arvele laekunud üle 83 000 euro. Minu meelest pole see väikese piirkonna jaoks mitte sugugi tühine summa. Laiali on jagatud ligikaudu 82 000 eurot. Peaaegu kogu see raha, mis on tulnud, on ka välja käidud, kuigi vahepeal tekkis väike reserv.

 MTÜ on moodustatud niimoodi, et põhikirja järgselt on omavalitsusel õigus panna samapalju juhatuse liikmeid kui energeetikaettevõtete poolt. Praeguses seisus on juhatus 6-liikmeline. Kui liitub Eesti Energia, siis vald omapoolseid liikmeid ei lisa, masinavärk hakkab liiga kohmakaks minema.

 Algul olid projektid lihtsamad ja selgemad, nüüd on need keerulisemaks läinud. Algselt olid meil koosolekud elektroonilised. 2012. aastal juhtus nii, et otsuste suhtes konsensuse saavutamine võttis aega nädalaid. Otsustasime minna üle puhtalt füüsiliste koosolekute peale, mis kestavad umbes kaks tundi.

 Praeguse seisuga on toetatud läbi MTÜ 58 taotlust. Neist 11 on saanud toetust osaliselt. On küsitud ka 35 000 eurot, aga meil pole nii palju raha jagada nii suurtele projektidele.

 Toetust jagame neli korda aastas. Kõikide toetusesaajate kohta on info kirjas valla koduleheküljel

 Milliste valdkondade vahel te raha jaotate?

Kuna Virtsus on tuulikud inimestele kõige lähemal, on sealt esitatud ligi kolmandik taotlustest, samas rahalisest mahust on Virtsu läinud ligi pool (48%). Teine, Esivere piirkond, kus on asustus hõredam, sinna on läinud vaid kaks taotlust, sest sealt ei ole rohkem küsitud. Ülejäänud summa on jaotatud mujale valda. 18% taotlustest on läinud organisatsioonidele, mille peakorter ei asu valla territooriumil, kuid mille tegevus või taotlus on seotud vallaga.

 58 taotlusest 43 on läinud MTÜdele kolmandasse sektorisse. Eelistatud on igal juhul MTÜsid. Üks õpilane on küsinud ka stipendiumit, mille me osaliselt rahuldasime.

 Ehitusvaldkonda, ehk taristuks on läinud 13 taotlust, määratud rahast hõlmab see 44%.  Asjade ostmise ja tehnika peale on tulnud 16 taotlust. Üritused ja koolitused moodustavad ligi poole taotlustest, kuid nende rahaline maht on tavapäraselt väike.

 Kas ootate praegustele tuuleparkidele lisa?

Virtsu poolsaarele, kus on asustus vägagi tihe enam generaatoreid juurde ei tule. Oleme jõudnud seisukohale, et kuni 3 MW võimsusega  normaalsete parameetritega tuulegeneraatorid, peaksid asetsema elamutest vähemalt poole kilomeetri kaugusel. Siis ei põhjustaks tuulegeneraator olulisi häiringuid. Subjektiivne asjaolu säilib alati. 

 Kui nüüd vaadata Virtsu poolsaart, siis poole kilomeetri kaugusele elamutest jäävad väga vähesed kohad. Väga raske on sobivat kohta leida. Hanila valla territooriumist on 40% looduskaitse all.

 Praeguse seisuga on planeeringud kehtestatud seitsme generaatori kohta, koguvõimsusega 19,8 MW. Ehitus meil paratamatult natuke viibib, kuna Muhumaale pandi üles uus moodne radar ja riigikaitsjate testide tulemustest sõltub  tuulikute püstitamise luba.

 Skinest Energia soovib veel püstitada kolme generaatorit. Hinnanguliselt on meie valla maksimaalne maht on kuni 36 generaatorit, koguvõimsusega umbes 80 MW võimsusega.

 Ma ei arvestaks seejuures nelja maakonna planeeringus ette nähtud võimalust tuulegeneraatoreid paigutada soode ja metsade keskele. Mõelge ise, kas arendaja viitsib kaablit vedada sohu?

 Kas suhtumine tuuleparkidesse on muutunud?

Kui tuulikuid ehitama hakati, muutus ehitusplats huviobjektiks. See oli omamoodi vaatamisväärsus. Palju sa ikka näed sellise objekti ehitust ja kokkumonteerimist. Inimesi käis ridamisi ehitust uudistamas. Ka mina käisin seal korduvalt vaatamas ja pildistamas.

 Kui ehitus ükskord valmis sai, tulid inimesed minu juurde kätt suruma ja kiitma, et need tuulikud pole sugugi nii hirmsad asjad, nagu alguses tundusid.

 Palju suurem kisa tekkis siis, kui valda taheti teha väetisetehas. Mina olen suurt väetisetehast Saksamaal näinud. Omad ohud on olemas, kuid hirmul on suured silmad. Seda väetisetehast siiski siia ei ehitatud, kuigi töökohti oleks vaja olnud.

 Mida soovitaksite teistele valdadele?

Mina soovitaksin küll igal pool sellist kogukonna toetamise varianti kasutada, kus tuuleparki püstitama hakatakse. Ma ei ole kuulnud, et kuskil vallas oleksid elanikud olnud kogukonna toetamisele vastu.

 Tuuleenergeetika ettevõtetele toob koostöö kohalike elanikega tunduvalt juurde pooldavat suhtumist. Peale seda, kui hakati raha jagama, pean ütlema, et isegi meie valla paadunumad  tuuleenergeetika vastased on toetusfondist raha küsinud.

 Uue tuulepargi ehitajale soovitaks tõsiselt järele uurida, millist tuuliku valmistajat ja tehnoloogiat valida.

 

Vaata ka

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

« »

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes