• Eesti

Läänemeri on tuuleenergeetika kullaauk, aeg on tegutseda

Eesti uudised, Tuuleenergia - etea detsember 10, 2013

Äripäev, 10.12.2013

Eesti tuuleenergeetikud lähevad oma suurimate projektidega Läänemerele kullaauku kasutusele võtma, sest meie läänepoolne rannikumeri sobib ideaalselt tuuleenergeetika tootmiseks.

Kõige kaugemale on oma mereprojektidega jõudnud AS Nelja Energia ja AS Eesti Ener­gia. Esimesel neist on kavas Loode-Eesti meretuulepark Hiiumaast põhja pool ja teisel Liivi lahe meretuulepark Kihnu saarest lõunas.

29.-30. oktoobrini korraldas Eesti Tuule­energia Assotsiatsiooni Tuuleenergia klaster Hiiumaal Kassaris esindusliku, Eesti esime­se meretuuleenergeetika alase rahvusvahelise konverentsi. Osa võttis kolmveerandsada asja­osalist ja -huvilist. Teema võeti ette laiemalt, mitte ainult Eesti mätta otsast vaadatuna.

Miks merre ja nimelt Läänemerre? Ees­ti Tuuleenergeetika Assotsiatsiooni ja Nelja Energia juhatuse esimees Martin Kruus põh­jendas kõigepealt, miks merre minnakse.

Esiteks annavad meretuulepargid iga neis­se installeeritud võimsusühiku kohta tundu­valt rohkem toodangut kui maismaatuulepargid. Nende kõrgema hinna kompenseerib suurem efektiivsus.

Merel puhuv tuul on paremini prognoosi­tav ja väiksema turbulentsusega. Merel häiri­vad tuulepargid inimesi vähem kui maal. Me­rel on tuuleparkidele rohkem ruumi.

Möödunud aasta lõpuks oli Euroopa meretuuleenergeetika koguvõimsus ligi 5000 megavatti. 65% sellest andis Põhjameri, 19% Atlandi ookean ja 16% Läänemeri. Ent Lääne­mere potentsiaal on suurem kui Põhjamerel ning selle kasutamine suureneb üha.

Kui Põhjamerel saab kasutada ainult spet­siaalseid meretuulikuid, siis Läänemerel oda­vamaid modifitseeritud maismaatuulikuid. Läänemerel saab tuulepargid kaldale lähema­le ehitada. Läänemeri ei ole nii soolane. Lää­nemerel on madalam laine, mis laseb ener­geetikuid kergemini tuulikute juurde, näiteks hooldustöid tegema. See vähendab tuulejõujaamade seisuaegu. Põhjamerel puhub küll tugevam tuul, ent ka Läänemerel on see tuuleenergeetika jaoks küllaldane, pealegi ühtlane. Läänemere ainuke miinus on tuulikuid ähvardav rüsijää, aga eks tule siis tuulejõujaa-made vundamendid teistsugused teha.

Kokkuvõttes on tingimused Läänemerel soodsamad. Ei ole tark nende otsas tegevuse­tult istuda.

Kõneleja põhisõnum kuulajatele oli järg­mine: “Läänemeri oma tugevate tuultega ja suhteliselt leebe merelise keskkonnaga on tuuleelektri tootmiseks väga sobiv. Selle rik­kuse realiseerimise eeldusteks on riiklik stra­teegia ja selge seadusandlus, riiklike ja koha­like ning ettevõtjate ja rahvusvaheliste huvide kokkulepe.”

Uued töökohad ja kaalukad kogemused.

Euroopa-teemaga jätkas Anne-Benedicte Genachte Euroopa Tuuleenergia Assotsiat­sioonist.

Euroopa meretuuleenergeetika on noor ja hoogsalt kasvav tööstusharu, ütles kõneleja. Maailma meretuuleenergeetika sai alguse Eu­roopast ja see hoiab jätkuvalt juhtpositsiooni.

Euroopa meretuuleenergeetika on val­mis uuendama maailmajao tööstuskeskkonda ja looma uusi töökohti. Selle kümnendi lõ­puks moodustavad meretuuleenergeetika töökohad 40% tuuleenergeetika töökohtadest, 2030. aastal aga prognooside kohaselt 60%. Praegu töötab Euroopa meretuuleenergeetikas 48 000 inimest.

Euroopa Tuuleenergia Assotsiatsioon on survegrupp, mis kehutab Brüsselit vaatama kaugemale kui 2020. aasta.

Eestil on mõndagi õppida juba täna mere­tuultest elektrienergiat tootvatelt riikidelt.

Kui näiteks Belgial on vaid 60 kilomeetrit rannajoont ja seal osati oma megavatid nen­de peale ära paigutada (ettekandja Robin Brabant Belgia Kuninglikust Loodusteaduste Ins­tituudist), siis Eestil ei peaks meil ligi kahe ja poole tuhande rannakilomeetri juures erili­si probleeme tekkima. Iseasi muidugi, et päris igale poole meretuuleparke rajada ei tohi.

Taani kogemustest (Hans Christian Soren-sen Middelgrundeni energiaühistust) võiks aga eeskätt huvi pakkuda kogukonna kaasa­mine. Pool Middelgrundeni meretuulepargi kahekümnest tuulejõujaamast kuulub riigi­ettevõttele Dong Energy, teine pool kohaliku­le kogukonnale.

See meretuulepark jagas oma esimese ühe­teistkümne tööaasta jooksul ühistu 8553 era­isikust osanikule, kellest enamik on tavalised Kopenhaageni elanikud, välja 26,5 miljonit eurot dividende.

Soomes (Ari Sundelin soomlaste klastrist Prizztech) kasutatakse pilootprojekte, millega proovitakse järele erinevaid tehnilisi lahen­dusi. Pilootprojekt on kavas ka Eestis.

Rootsis (Leif Nilsson Lundi Ülikooli Bio­loogiainstituudist) on põhjalikult uuri­nud Lillgrundi ja Öresundi meretuuleparki-de mõju mereloomadele, -kaladele ning -tai­mestikule.

Välismaa teadlased on näiteks kindlaks teinud, et pringlitele ja aulidele meretuulikud lausa meeldivad. Mõned liigid eemalduvad tuulejõujaamade ehitamise ajaks ja tulevad pärast tagasi, mõned kaovad sealt sootuks. Ka­lade jaoks aga kattuvad meretuulikute vunda­mendid ajapikku meeldiva toidulauaga.

Algab järjekordne statistikakaubandus.

Huvitavat uudist kuuldi konverentsil majan­dus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) energeetikaosakonna peaspetsialistilt Siim Meelistelt.

Teatavasti püstitati ELi eesmärgiks, et 2020. aastal peab taastuvenergia osatähtsus lõpp­tarbimises moodustama keskmiselt 20% (Ees­tis 25%). Kuna aga riikide võimalused oma ülesannet täita on erinevad, võib arvata, et osale neist kohustuse täitmine üle jõu käib. Jääb üle kas maksta trahvi või osta puudu jääv osa statistikakaubanduse kaudu. Niimoo­di osalevad ka vähemvõimekad liikmesriigid taastuvenergeetika edendamises.

Põhimõtteliselt näeb asi välja niimoodi, et eesmärgi ületanud riigid – nende hulgas Ees­ti -, müüvad oma n-ö ülejäägi vähemvõimeka­tele riikidele. Kaubaks ei lähe energia, vaid ai­nult arvud. Seda tehakse statistiliste ülekan­nete kaudu.

MKMis luuakse praegu õiguslikku baasi Eesti lülitumiseks statistikakaubandusse. Kui saastekvootide müügist saadud raha eest näi­teks soojustati hooneid ja osteti elektriauto­sid, siis statistikakaubandusest laekuvad sum­mad tuleb suunata tagasi taastuvenergeeti-kasse.

Veel kuuluvad rahvusvahelise koostöö raa­messe ühisprojektid ja ühised toetusskeemid. Koostöö tuleb odavam ja efektiivsem kui ühe­kaupa talitamine. Ühiselt on hõlpsam lahen­dada tehnilisi ja keskkonnaküsimusi.

Eesti Arengufondi ekspert Kristiina Sipel­gas otsis oma ettekandes vastust küsimustele, kas ja kuidas võiks meil juurduda kogukonnapõhine mõtlemine, sealhulgas tekkida energiaühistud ning kas nende moodustamiseks jätkub initsiatiivi ja võimalusi.

Initsiatiivi jätkub. Edumeelsed inimesed, näiteks ärksad põllumehed, on energiaühistute mõtte külge võtnud.

Energiaühistud vabastaksid nad suurtoot­jate lõa otsast, võimaldaksid ise oma liikme­tele elektri- ja soojusenergiat toota. Energia-ühistute osanikud oleksid eeskätt kohalikud elanikud, aga võiksid olla ka näiteks kohali­kud omavalitsused ja ettevõtted.

Paraku ei ole Eestis seni moodustatud üht­ki energiaühistut, sest energiaühistut ei ole kirjas üheski seaduses. Ja kui sind ei ole seadu­ses, siis sind ei ole olemas. Sa ei saa midagi et­te võtta.

Seevastu Läänemaa Hanila valla vallava­nem Arno Peksar kutsuti konverentsile esine­ma hoolimata sellest, et meretuuleparke seal­setesse vetesse ei ehitata. Huvi äratasid valla koostöökogemused tuuleenergeetikafirmadega.

Vallas toodab tuulest elektrienergiat kol­me ettevõtte 26 tuulejõujaama, mille võimsus on kokku 52,4 megavatti. Praeguste plaanide kohaselt on lisandumas seitse tuulejõujaama võimsusega kokku 19,8 megavatti.

Tuuleenergeetikafirmad toetavad vastavalt vallaga sõlmitud lepingutele rahaliselt Hani­la valda. Otsa tegi 2010. aastal lahti Nelja Ener­gia. Konverentsi alguseks oli toetusraha lae­kunud üle 83 000 euro. Kohalikke olusid ar­vestades on see ilus raha.

Algselt oli toetus mõeldud tuulejõujaamadega naabritele tekitatavate ebamugavus­te leevendamiseks, ent vastavasisulisi taotlusi ei laekunud. Sestap on toetusi kasutatud val­la majanduslikuks, keskkonnakaitseliseks ja sotsiaalseks edendamiseks. Kõige rohkem on rahuldatud kolmanda sektori taotlusi.

Mereplaneeringu loomine praegu käib.

Ole­me ringiga tagasi Eesti Energia ja Nelja Ener­gia meretuuleparkide juures.

Pärnu maavalitsuses (ettekandja selle aren­gu- ja planeeringuosakonna planeeringu­te talituse juhataja Tiiu Pärn) tehakse praegu Liivi lahe mereplaneeringut. Sealhulgas seal­se meretuulepargi ehitamise ette valmistami­seks esmakordselt Eestis riigi rahaga.

Planeering hõlmab ligi 2600 ruutkilo­meetrit. Kui varem olid mereplaneeringud valdkonnapõhised, siis nüüd lähenetakse ülesandele kompleksselt. Kõigepealt püstitati lähteülesanne, kaardistati huvigruppide sei­sukohad ja koostati tööde programm.

Kuna need tööd on väga mahukad ja kee­rulised, läheksid siinjuures avaldamiseks liiga pikaks isegi koostööpartnerite ja huvigrup­pide nimekirjad. Aga arvestatakse kõigi, riiklikke ja kohalikke huvisid. On ju meri inimte­gevuse paljufunktsionaalne ala. Tähelepanu keskmes on inimene, keskkond ja majandus. Planeering peab saama nii traditsioone väär­tustav kui ka uuendusmeelne. Säästev ja öko­noomne.

Hiiu maavalitsuses on aga koostamisel analoogiline, sh Loode-Eesti meretuulepargi rajamiseks vajalik mereplaneering (Artes Terrae maastikuarhitekt Heiki Kalberg). Finant­seerib Euroopa Liit. Ulatus on enam kui tuhat ruutkilomeetrit suurem kui pärnakatel.

Mõistagi saab Hiiumaad võtta kui vaid loodusväärtust ja vaikset kohta, ent laiem pilk sellele annab sõnaõiguse ka tuuleenergeetikale. Planeering näitab, mida ja kuhu tohib ehitada ja kuhu mitte.

Muide – eksivad need poliitikud, kes tuuleenergeetikat tõrjuvad väites, et tuulejõujaamad vähendavad turistide hulka. Nagu näitavad Hanila valla ja taanlaste kogemu­sed, ei vasta see tõele. Turistide, sealhulgas linnuvaatlejate arv pigem suureneb. Tuulepargid tõmbavad turiste ligi, mitte ei peleta ee­male. Nad vaatavad ka tuulikuid.

Euroopa tuuleenergeetikas oodata muuda­tusi. Mereplaneeringute teemaga haakub ti­hedalt meretuuleparkide projekteerimine.

Hiiumaa vetel (Nelja Energia arendusjuht Siim Paist) puhuvad Euroopa kontekstis tuuleenergeetika seisukohast ühed paremad tuu­led – 3000-3500 tundi aastas keskmise kiiru­sega 8,5 meetrit sekundis. Arvata võib, et just selle pärast maaliti juuresolevale Eesti kaar­dile Hiiumaa kõrvale meretuule energeetika jaoks eelistatud ala nõnda suur. Ometi ei tä­henda see, et kogu see ala tuuleparke täis ehitatakse.

Viiest Loode-Eesti meretuulepargi jaoks kaalumisel olnud alast valis Nelja Energia koos teiste huvigruppidega välja kolm. Esiteks ei ole siin sügavus üle 30 meetri, mis on vähe­malt esialgu piiriks.

Tänu meretuulepargile paraneb oluliselt Hiiumaa varustamine elektrienergiaga. Prae­gu käib see ainult üle Saaremaa, meretuulepark annab Hiiumaale veel kaks n-ö nabanöö­ri – ühe tuulepargist ja teise mandrilt.

Paralleelselt projekteerimisega hinnatak­se Hiiumaa juurde rajatava meretuulepar-gi keskkonnamõju (Ramboil Eesti konsul­tant Liis Tikerpuu). Uuriti ja uuritakse kohali­ku floora ja fauna käekäiku, otsustatakse, kui­das käituda. Tehti ja tehakse suur hulk baas- ja väliuuringuid.

Alustades ettekannet Liivi lahe meretuulepargi projektist ja selle taustast, rõhutas kõne­leja (Eesti Energia projektijuht Lauri Ulm), et me ei tohi oma tegemistega hiljaks jääda. Eu­roopa tuuleenergeetikas on oodata muudatu­si ja konkurendid ei maga. Peame ennast val­mis seadma. Kuna maismaal on tuuleenergeetika potentsiaal ammendumas, ei jäägi muud üle, kui minna merre.

Ka Kihnu all otsustatakse meretuulepargi täpne asukoht uuringute tulemustele toe­tudes. Silmas peetakse mastaabiefekti. Jätka­takse kalade kudealade, lindude rännuteede ja muude alateemadega. Muu hulgas kasuta­takse rände uurimisel radareid. Piisava infota pandaks otsustamisel kindlasti mööda.

Ka probleemidega tuleb rinda pista. Konve­rentsi kaks viimast ettekannet käsitlesid meretuuleenergeetikat taas laiemalt kui kõne all olnud kaks Eesti esimest meretuuleparki.

Näiteks andis ABB äriarenduse insener Karl Pärn kuulajatele ülevaate selle firma poolt pa­kutavatest tehnilistest lahendustest. Toode­takse tuulejõujaamade generaatoreid ja ollak­se innovaatilised nutikate elektrivõrkude alal. Otsitakse tuuleelektri salvestamise, tootmise tasakaalustamise ja varustuskindluse suuren­damise uusi võimalusi jne.

Igas tootmisharus ja ettevõttes, saati siis uues tekib paratamatult lahendamist vajavaid probleeme, vajadus ühe või teise seadme järe­le. Tuuleenergia klastri pilootprojekti jääeksperdi Eero Saava sõnul on tegemist positiiv­se nähtusega. Ühe ettevõtte probleem on tei­se võimalus. Midagi tellitakse siis, kui seda on vaja. Nii tekivad teenimisvõimalused ja toote-arendused. Saab alguse koostöö.

Üks väljavaateid on näiteks jääkindlate vundamentide loomine ja tootmine. Teema­ga tegeleb agaralt Tuuleenergia klaster. Või­malik, et vundamente hakkab tootma klast-risse kuuluv BLRT Grupp. Nii Eesti kui ka lähiriikide jaoks.

Finantseerimise küsimus veel lahtine. Ühe­le üldsust ilmselt huvitavale küsimusele: “Mil­lal kõne all olnud Eesti esimesed meretuule-pargid valmis ehitatakse?” on aga praegu lii­ga raske vastata.

“Kuna planeerimised, projekteerimised ja ehitamised võtavad üksjagu aega, ei julge ma varasemat aega kui kümnendi lõpp välja pak­kuda,” ütleb Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioo­ni tegevjuht, Tuuleenergia klastri projektijuht ja konverentsi moderaator Tuuliki Kasonen. “Pealegi on seni lahtine nende meretuuleparkide rajamise finantseerimise küsimus.”

Ka sellepärast läheb aega, et Eesti astub meretuuleenergeetika teel alles esimest kor­da. Alles uuringute lõppedes selguvad meretuuleparkide täpsed asukohad, tuulejõujaamades arv ja paigutus nendes, tüüp ja nimivõimsus.

Loode-Eesti ja Liivi lahe meretuuleparkide võimsus kokku on aga juba praegu enam-vähem selge. See on umbes 1500 megavatti. Nii­sugune on arendajate mängumaa.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

« »

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes