Läänemeri on tuuleenergeetika kullaauk, aeg on tegutseda
Eesti uudised, Tuuleenergia - eteap detsember 10, 2013
Äripäev, 10.12.2013
Eesti tuuleenergeetikud lähevad oma suurimate projektidega Läänemerele kullaauku kasutusele võtma, sest meie läänepoolne rannikumeri sobib ideaalselt tuuleenergeetika tootmiseks.
Kõige kaugemale on oma mereprojektidega jõudnud AS Nelja Energia ja AS Eesti Energia. Esimesel neist on kavas Loode-Eesti meretuulepark Hiiumaast põhja pool ja teisel Liivi lahe meretuulepark Kihnu saarest lõunas.
29.-30. oktoobrini korraldas Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni Tuuleenergia klaster Hiiumaal Kassaris esindusliku, Eesti esimese meretuuleenergeetika alase rahvusvahelise konverentsi. Osa võttis kolmveerandsada asjaosalist ja -huvilist. Teema võeti ette laiemalt, mitte ainult Eesti mätta otsast vaadatuna.
Miks merre ja nimelt Läänemerre? Eesti Tuuleenergeetika Assotsiatsiooni ja Nelja Energia juhatuse esimees Martin Kruus põhjendas kõigepealt, miks merre minnakse.
Esiteks annavad meretuulepargid iga neisse installeeritud võimsusühiku kohta tunduvalt rohkem toodangut kui maismaatuulepargid. Nende kõrgema hinna kompenseerib suurem efektiivsus.
Merel puhuv tuul on paremini prognoositav ja väiksema turbulentsusega. Merel häirivad tuulepargid inimesi vähem kui maal. Merel on tuuleparkidele rohkem ruumi.
Möödunud aasta lõpuks oli Euroopa meretuuleenergeetika koguvõimsus ligi 5000 megavatti. 65% sellest andis Põhjameri, 19% Atlandi ookean ja 16% Läänemeri. Ent Läänemere potentsiaal on suurem kui Põhjamerel ning selle kasutamine suureneb üha.
Kui Põhjamerel saab kasutada ainult spetsiaalseid meretuulikuid, siis Läänemerel odavamaid modifitseeritud maismaatuulikuid. Läänemerel saab tuulepargid kaldale lähemale ehitada. Läänemeri ei ole nii soolane. Läänemerel on madalam laine, mis laseb energeetikuid kergemini tuulikute juurde, näiteks hooldustöid tegema. See vähendab tuulejõujaamade seisuaegu. Põhjamerel puhub küll tugevam tuul, ent ka Läänemerel on see tuuleenergeetika jaoks küllaldane, pealegi ühtlane. Läänemere ainuke miinus on tuulikuid ähvardav rüsijää, aga eks tule siis tuulejõujaa-made vundamendid teistsugused teha.
Kokkuvõttes on tingimused Läänemerel soodsamad. Ei ole tark nende otsas tegevusetult istuda.
Kõneleja põhisõnum kuulajatele oli järgmine: “Läänemeri oma tugevate tuultega ja suhteliselt leebe merelise keskkonnaga on tuuleelektri tootmiseks väga sobiv. Selle rikkuse realiseerimise eeldusteks on riiklik strateegia ja selge seadusandlus, riiklike ja kohalike ning ettevõtjate ja rahvusvaheliste huvide kokkulepe.”
Uued töökohad ja kaalukad kogemused.
Euroopa-teemaga jätkas Anne-Benedicte Genachte Euroopa Tuuleenergia Assotsiatsioonist.
Euroopa meretuuleenergeetika on noor ja hoogsalt kasvav tööstusharu, ütles kõneleja. Maailma meretuuleenergeetika sai alguse Euroopast ja see hoiab jätkuvalt juhtpositsiooni.
Euroopa meretuuleenergeetika on valmis uuendama maailmajao tööstuskeskkonda ja looma uusi töökohti. Selle kümnendi lõpuks moodustavad meretuuleenergeetika töökohad 40% tuuleenergeetika töökohtadest, 2030. aastal aga prognooside kohaselt 60%. Praegu töötab Euroopa meretuuleenergeetikas 48 000 inimest.
Euroopa Tuuleenergia Assotsiatsioon on survegrupp, mis kehutab Brüsselit vaatama kaugemale kui 2020. aasta.
Eestil on mõndagi õppida juba täna meretuultest elektrienergiat tootvatelt riikidelt.
Kui näiteks Belgial on vaid 60 kilomeetrit rannajoont ja seal osati oma megavatid nende peale ära paigutada (ettekandja Robin Brabant Belgia Kuninglikust Loodusteaduste Instituudist), siis Eestil ei peaks meil ligi kahe ja poole tuhande rannakilomeetri juures erilisi probleeme tekkima. Iseasi muidugi, et päris igale poole meretuuleparke rajada ei tohi.
Taani kogemustest (Hans Christian Soren-sen Middelgrundeni energiaühistust) võiks aga eeskätt huvi pakkuda kogukonna kaasamine. Pool Middelgrundeni meretuulepargi kahekümnest tuulejõujaamast kuulub riigiettevõttele Dong Energy, teine pool kohalikule kogukonnale.
See meretuulepark jagas oma esimese üheteistkümne tööaasta jooksul ühistu 8553 eraisikust osanikule, kellest enamik on tavalised Kopenhaageni elanikud, välja 26,5 miljonit eurot dividende.
Soomes (Ari Sundelin soomlaste klastrist Prizztech) kasutatakse pilootprojekte, millega proovitakse järele erinevaid tehnilisi lahendusi. Pilootprojekt on kavas ka Eestis.
Rootsis (Leif Nilsson Lundi Ülikooli Bioloogiainstituudist) on põhjalikult uurinud Lillgrundi ja Öresundi meretuuleparki-de mõju mereloomadele, -kaladele ning -taimestikule.
Välismaa teadlased on näiteks kindlaks teinud, et pringlitele ja aulidele meretuulikud lausa meeldivad. Mõned liigid eemalduvad tuulejõujaamade ehitamise ajaks ja tulevad pärast tagasi, mõned kaovad sealt sootuks. Kalade jaoks aga kattuvad meretuulikute vundamendid ajapikku meeldiva toidulauaga.
Algab järjekordne statistikakaubandus.
Huvitavat uudist kuuldi konverentsil majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) energeetikaosakonna peaspetsialistilt Siim Meelistelt.
Teatavasti püstitati ELi eesmärgiks, et 2020. aastal peab taastuvenergia osatähtsus lõpptarbimises moodustama keskmiselt 20% (Eestis 25%). Kuna aga riikide võimalused oma ülesannet täita on erinevad, võib arvata, et osale neist kohustuse täitmine üle jõu käib. Jääb üle kas maksta trahvi või osta puudu jääv osa statistikakaubanduse kaudu. Niimoodi osalevad ka vähemvõimekad liikmesriigid taastuvenergeetika edendamises.
Põhimõtteliselt näeb asi välja niimoodi, et eesmärgi ületanud riigid – nende hulgas Eesti -, müüvad oma n-ö ülejäägi vähemvõimekatele riikidele. Kaubaks ei lähe energia, vaid ainult arvud. Seda tehakse statistiliste ülekannete kaudu.
MKMis luuakse praegu õiguslikku baasi Eesti lülitumiseks statistikakaubandusse. Kui saastekvootide müügist saadud raha eest näiteks soojustati hooneid ja osteti elektriautosid, siis statistikakaubandusest laekuvad summad tuleb suunata tagasi taastuvenergeeti-kasse.
Veel kuuluvad rahvusvahelise koostöö raamesse ühisprojektid ja ühised toetusskeemid. Koostöö tuleb odavam ja efektiivsem kui ühekaupa talitamine. Ühiselt on hõlpsam lahendada tehnilisi ja keskkonnaküsimusi.
Eesti Arengufondi ekspert Kristiina Sipelgas otsis oma ettekandes vastust küsimustele, kas ja kuidas võiks meil juurduda kogukonnapõhine mõtlemine, sealhulgas tekkida energiaühistud ning kas nende moodustamiseks jätkub initsiatiivi ja võimalusi.
Initsiatiivi jätkub. Edumeelsed inimesed, näiteks ärksad põllumehed, on energiaühistute mõtte külge võtnud.
Energiaühistud vabastaksid nad suurtootjate lõa otsast, võimaldaksid ise oma liikmetele elektri- ja soojusenergiat toota. Energia-ühistute osanikud oleksid eeskätt kohalikud elanikud, aga võiksid olla ka näiteks kohalikud omavalitsused ja ettevõtted.
Paraku ei ole Eestis seni moodustatud ühtki energiaühistut, sest energiaühistut ei ole kirjas üheski seaduses. Ja kui sind ei ole seaduses, siis sind ei ole olemas. Sa ei saa midagi ette võtta.
Seevastu Läänemaa Hanila valla vallavanem Arno Peksar kutsuti konverentsile esinema hoolimata sellest, et meretuuleparke sealsetesse vetesse ei ehitata. Huvi äratasid valla koostöökogemused tuuleenergeetikafirmadega.
Vallas toodab tuulest elektrienergiat kolme ettevõtte 26 tuulejõujaama, mille võimsus on kokku 52,4 megavatti. Praeguste plaanide kohaselt on lisandumas seitse tuulejõujaama võimsusega kokku 19,8 megavatti.
Tuuleenergeetikafirmad toetavad vastavalt vallaga sõlmitud lepingutele rahaliselt Hanila valda. Otsa tegi 2010. aastal lahti Nelja Energia. Konverentsi alguseks oli toetusraha laekunud üle 83 000 euro. Kohalikke olusid arvestades on see ilus raha.
Algselt oli toetus mõeldud tuulejõujaamadega naabritele tekitatavate ebamugavuste leevendamiseks, ent vastavasisulisi taotlusi ei laekunud. Sestap on toetusi kasutatud valla majanduslikuks, keskkonnakaitseliseks ja sotsiaalseks edendamiseks. Kõige rohkem on rahuldatud kolmanda sektori taotlusi.
Mereplaneeringu loomine praegu käib.
Oleme ringiga tagasi Eesti Energia ja Nelja Energia meretuuleparkide juures.
Pärnu maavalitsuses (ettekandja selle arengu- ja planeeringuosakonna planeeringute talituse juhataja Tiiu Pärn) tehakse praegu Liivi lahe mereplaneeringut. Sealhulgas sealse meretuulepargi ehitamise ette valmistamiseks esmakordselt Eestis riigi rahaga.
Planeering hõlmab ligi 2600 ruutkilomeetrit. Kui varem olid mereplaneeringud valdkonnapõhised, siis nüüd lähenetakse ülesandele kompleksselt. Kõigepealt püstitati lähteülesanne, kaardistati huvigruppide seisukohad ja koostati tööde programm.
Kuna need tööd on väga mahukad ja keerulised, läheksid siinjuures avaldamiseks liiga pikaks isegi koostööpartnerite ja huvigruppide nimekirjad. Aga arvestatakse kõigi, riiklikke ja kohalikke huvisid. On ju meri inimtegevuse paljufunktsionaalne ala. Tähelepanu keskmes on inimene, keskkond ja majandus. Planeering peab saama nii traditsioone väärtustav kui ka uuendusmeelne. Säästev ja ökonoomne.
Hiiu maavalitsuses on aga koostamisel analoogiline, sh Loode-Eesti meretuulepargi rajamiseks vajalik mereplaneering (Artes Terrae maastikuarhitekt Heiki Kalberg). Finantseerib Euroopa Liit. Ulatus on enam kui tuhat ruutkilomeetrit suurem kui pärnakatel.
Mõistagi saab Hiiumaad võtta kui vaid loodusväärtust ja vaikset kohta, ent laiem pilk sellele annab sõnaõiguse ka tuuleenergeetikale. Planeering näitab, mida ja kuhu tohib ehitada ja kuhu mitte.
Muide – eksivad need poliitikud, kes tuuleenergeetikat tõrjuvad väites, et tuulejõujaamad vähendavad turistide hulka. Nagu näitavad Hanila valla ja taanlaste kogemused, ei vasta see tõele. Turistide, sealhulgas linnuvaatlejate arv pigem suureneb. Tuulepargid tõmbavad turiste ligi, mitte ei peleta eemale. Nad vaatavad ka tuulikuid.
Euroopa tuuleenergeetikas oodata muudatusi. Mereplaneeringute teemaga haakub tihedalt meretuuleparkide projekteerimine.
Hiiumaa vetel (Nelja Energia arendusjuht Siim Paist) puhuvad Euroopa kontekstis tuuleenergeetika seisukohast ühed paremad tuuled – 3000-3500 tundi aastas keskmise kiirusega 8,5 meetrit sekundis. Arvata võib, et just selle pärast maaliti juuresolevale Eesti kaardile Hiiumaa kõrvale meretuule energeetika jaoks eelistatud ala nõnda suur. Ometi ei tähenda see, et kogu see ala tuuleparke täis ehitatakse.
Viiest Loode-Eesti meretuulepargi jaoks kaalumisel olnud alast valis Nelja Energia koos teiste huvigruppidega välja kolm. Esiteks ei ole siin sügavus üle 30 meetri, mis on vähemalt esialgu piiriks.
Tänu meretuulepargile paraneb oluliselt Hiiumaa varustamine elektrienergiaga. Praegu käib see ainult üle Saaremaa, meretuulepark annab Hiiumaale veel kaks n-ö nabanööri – ühe tuulepargist ja teise mandrilt.
Paralleelselt projekteerimisega hinnatakse Hiiumaa juurde rajatava meretuulepar-gi keskkonnamõju (Ramboil Eesti konsultant Liis Tikerpuu). Uuriti ja uuritakse kohaliku floora ja fauna käekäiku, otsustatakse, kuidas käituda. Tehti ja tehakse suur hulk baas- ja väliuuringuid.
Alustades ettekannet Liivi lahe meretuulepargi projektist ja selle taustast, rõhutas kõneleja (Eesti Energia projektijuht Lauri Ulm), et me ei tohi oma tegemistega hiljaks jääda. Euroopa tuuleenergeetikas on oodata muudatusi ja konkurendid ei maga. Peame ennast valmis seadma. Kuna maismaal on tuuleenergeetika potentsiaal ammendumas, ei jäägi muud üle, kui minna merre.
Ka Kihnu all otsustatakse meretuulepargi täpne asukoht uuringute tulemustele toetudes. Silmas peetakse mastaabiefekti. Jätkatakse kalade kudealade, lindude rännuteede ja muude alateemadega. Muu hulgas kasutatakse rände uurimisel radareid. Piisava infota pandaks otsustamisel kindlasti mööda.
Ka probleemidega tuleb rinda pista. Konverentsi kaks viimast ettekannet käsitlesid meretuuleenergeetikat taas laiemalt kui kõne all olnud kaks Eesti esimest meretuuleparki.
Näiteks andis ABB äriarenduse insener Karl Pärn kuulajatele ülevaate selle firma poolt pakutavatest tehnilistest lahendustest. Toodetakse tuulejõujaamade generaatoreid ja ollakse innovaatilised nutikate elektrivõrkude alal. Otsitakse tuuleelektri salvestamise, tootmise tasakaalustamise ja varustuskindluse suurendamise uusi võimalusi jne.
Igas tootmisharus ja ettevõttes, saati siis uues tekib paratamatult lahendamist vajavaid probleeme, vajadus ühe või teise seadme järele. Tuuleenergia klastri pilootprojekti jääeksperdi Eero Saava sõnul on tegemist positiivse nähtusega. Ühe ettevõtte probleem on teise võimalus. Midagi tellitakse siis, kui seda on vaja. Nii tekivad teenimisvõimalused ja toote-arendused. Saab alguse koostöö.
Üks väljavaateid on näiteks jääkindlate vundamentide loomine ja tootmine. Teemaga tegeleb agaralt Tuuleenergia klaster. Võimalik, et vundamente hakkab tootma klast-risse kuuluv BLRT Grupp. Nii Eesti kui ka lähiriikide jaoks.
Finantseerimise küsimus veel lahtine. Ühele üldsust ilmselt huvitavale küsimusele: “Millal kõne all olnud Eesti esimesed meretuule-pargid valmis ehitatakse?” on aga praegu liiga raske vastata.
“Kuna planeerimised, projekteerimised ja ehitamised võtavad üksjagu aega, ei julge ma varasemat aega kui kümnendi lõpp välja pakkuda,” ütleb Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni tegevjuht, Tuuleenergia klastri projektijuht ja konverentsi moderaator Tuuliki Kasonen. “Pealegi on seni lahtine nende meretuuleparkide rajamise finantseerimise küsimus.”
Ka sellepärast läheb aega, et Eesti astub meretuuleenergeetika teel alles esimest korda. Alles uuringute lõppedes selguvad meretuuleparkide täpsed asukohad, tuulejõujaamades arv ja paigutus nendes, tüüp ja nimivõimsus.
Loode-Eesti ja Liivi lahe meretuuleparkide võimsus kokku on aga juba praegu enam-vähem selge. See on umbes 1500 megavatti. Niisugune on arendajate mängumaa.
Lisa kommentaar