Mereala planeering = meretuulepark?
Eesti uudised, Tuuleenergia - eteap December 10, 2013
Hiiu Leht, 10.12.2013
Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu eskiislahenduse tutvustamisel esitati enim küsimusi planeeritava tuulepargi kohta.
Novembri lõpus kohtusid Hiiu maavalitsuse saalis planeeringu eskiislahenduse avalikul arutelul planeeringu koostajad, huvigruppide esindajad ja kodanikud, kel huvi, kuidas mõjutavad võimalikud meretuulepargid meie merd.
Planeeringu eskiislahenduse koostaja Artes Terrae OÜ projekti juht Heiki Kalberg tutvustas senitehtut.
Kuigi planeeringu eesmärk on mereala kasutamistingimuste määramine lähtuvalt loodus-, kultuuri-ja sotsiaalmajanduslikust keskkonnast, esitasid kuulajad kõige rohkem küsimusi tuulepargi mõjude kohta. Põhjuseks, et AS Nelja Energia tahab rajada Hiiumaast põhjasuunda merre maailma suurimat, vähemalt 700megavatist tuuleelektrijaama.
Töökohad tulevad?
Hiiu vallavolikogu liige Inge Talts küsis, kuhu tekivad saareelanikele n-ö pirukana lubatud tuulepargiga seotud töökohad.
Kalberg ütles, et laias laastus läheb 10 MW võimsuse hooldamiseks tarvis üht tehnikut. Kuna Hiiumaa lähistele planeeritava tuulepargi võimsuseks pakutakse 700 MW, tooks see 50-70 töökohta, lisaks laevnikud, kes tehnikuid tuuleparki transpordivad. “Käia mandrilt tuulegeneraatoreid hooldamas on ajamahukas ja kulukas,” selgitas Kalberg, miks need töökohad võiks Hiiumaale tekkida.
Ta pakkus võimaluse, et spetsialiste võiks välja õpetada Hiiumaa ametikool.
Nelja Energia arendusjuht Siim Paist rääkis, et Paldiski tuuleparki hooldavad tehnikud elavad kohapeal.
“On optimaalne, et ka hoolduslaevad seisavad Hiiumaal, sest rikke puhul on iga minut arvel,” lisas ta. “Praegu ilmselt siit saarelt neid spetsialiste võtta ei ole, aga kui nad elavad ka viis päeva Hiiumaal ja sõidavad nädalavahetuseks koju, elavdab seegi kohalikku elu,” arvas Paist.
Hiiu Kaluri juhatuse liige Tanel Esta küsis, kas on uuritud tuulepargi mõju kaladele. Asub ju projekteeritav tuulepargi ala kilu ja räime põhilise püügikoha vahetus läheduses. “Kas kalurid jäävad nüüd tööta?” küsis Esta.
Mis juhtub kiluräimega?
Kalberg nentis, et selliseid uuringuid pole, aga nad püüavad selle küsimusega tegeleda.
Urve Pill, kes on Hiiu maavalitsuse peaspetsialist planeeringute alal, lisas, et planeeringus on leitud mõned vead, mis tuleb parandada ja
paar teemat, mida tuleb põhjalikumalt käsitleda. Uurimata on just tuugenite mõju kilule ja räimele. Pill ütles, et selle planeeringu raames uuringuid ei saa teha, aga ta lootis leida varasemate uuringute andmeid.
Keskkonnaameti Hiiu-, Lääne- Saare regiooni juhataja Kaja Lotman küsis, kas on analüüsitud, kuidas sujub purjekaga ümber Hiiumaa liiklemine pärast tuulepargi valmimist.
Veel tundis Lotman huvi, et kui parvlaevadega veetakse kütust, kas on siis ka mõeldud, kuidas rannikut puhastada võimaliku saaste puhul.
Kalberg vastas, et sellega on arvestatud, aga lubas teemat täpsustada.
Leave a Reply