• Eesti

13 suurimat läbimurret puhta energia vallas 2013. aastal

Maailma uudised - Tuul jaanuar 7, 2014

Terviseleht, 07.01.2014

Kliimamuutused ning fossiilkütused mõjuta­vad üha selgemalt ja jõulisemalt nii meie ter­vist, kui rahakotti. Kiley Kroh ja Jeff Spross tegid veebiväljaandele thinkprogress.org üle­vaate olulistest läbimurretest möödunud aas­tal, mis aitavad meid toota energiat tervisli­kul ja säästlikul moel.

1. Soola kasutamine päikeseelektrijaamas võimaldab toota elektrit ka pärast päi­kese loojumist.

Esmakordselt suutis päikeseelektrijaam anda elekt­rienergiat 24 tundi järjest aastal 2011. Kuid nüüd val­mis Arizonas esimene suur, 280 MW elektrijaam, kus päi­keseenergia koondatakse paraboolpeeglitega “sulasoolapatarei” kuumutamiseks. Seepärast saab elektrijaam toota elektrit täisvõimsusel ka kuus tundi pärast päike­seloojangut. Omasuguste seas on see elektrijaam suu­rim. Ehituse ajal tegutses ob­jektil 2000 inimest, püsivaid töökohti on 85. Sama firma kavandab sarnase tehnoloo­giaga päikeseelektrijaama ehitada ka Euroopasse. Pole ka ime – puhta energia hind on juba täna vägagi konku­rentsivõimeline, kui hinna määramisel võetakse arvesse ka kulutusi tervisele. USAs on ainuüksi söeelektri “toodetud” tervisekahju vähemalt 345 miljardi dollari ringis aastas, ütleb Harvardis teh­tud uuring. See tähendab 17,8 USA senti iga söeelektri kWh kohta, mida ei näe elektriarve ridadel, vaid makstakse kaudselt – oma tervisekaotuse ja maksudena.

2. Elektriautode akud, mis on hoone elektrisüsteemi osaks.

Nissan arendas välja süs­teemi, kus elektriauto akut, mis on täis laetud odavat (näiteks öist) elektrit, saab lihtsalt kasutada kontori- või eluhoone elektriallikana kõi­ge suurema tarbimise ajal, kui elekter on väga kallis. Nissani süsteem lubab hoo­ne elektriallikana kasutada korraga kuut elektriautot. Roheline erakond soovitas Eestis selliseid lahendusi projekteerida ja kasutada ju­ba aastaid tagasi.

3. Uue põlvkonna tuulegeneraatorid salvestavad energiat.

Mais 2013 valmisid esime­sed General Electricu uued tuuleelektrijaamad, mis suu­davad toota 20-24% rohkem elektrit. Need jaamad on va­rustatud süsteemiga, mis prognoosib tuule tugevust ning tarbimist ja mis täht­saim – neisse on sisse ehita­tud elektri lühiajalise salves­tamise süsteem. Viimane ta­gab, et võrku saab anda just nii palju elektrit, kui paras­jagu vaja ning toodang muu­tub ennustatavaks. Räpase elektritootmise eestkõneleja­te jutt, et tuuleenergiat ei saa kasutada, sest tuul kord pu­hub ja kord ei puhu, on üha enam kaotamas oma jalge­alust. Esimesed 67 uut turbii­ni pannakse üles Austraalias, 59 Michiganis ja 3 Texases. Nende turbünide toodetava elektri hind on sama, mis söeelektri hind – ehk siis ma­dal.

4. Päikeseelekter on söeelektriga ühes hinnas.

Päikesepaneelide hinnad on langenud 0,64 dollarini ehk 50 eurosendini vati koh­ta ja tundub, et hind võib veelgi langeda. Hinnalangus ja fakt, et väga päikeserikastes piirkondades on päikese­paneelidel põhinev elekter odavam kui uue söejaama elekter ning Indias ja Itaalias söega samas hinnas (toetus­teta!), on põhjustanud tõeli­se päikesepaneelide paigaldamisbuumi mitmel pool maailmas, sh ka USAs.

5. Ookeani jõud toodab elektrit.

Esimene veealune tõusu-mõõna elektrigeneraator, mis on ka kommertsalustel võr­guga ühendatud, alustas Maine rannikul elektri toot­mist. Märtsis selgusid uurin­gute tulemused – mingit hal­ba mõju veeasukatele pole. Ocean Renewable Power Company (ORPC) plaanib kaks järgmist generaatorit paigaldada juba sellel, 2014. aastal. Generaatoritega käis tutvumas ka Jaapani delegat­sioon – selle saareriigi ees­märgiks on loobuda tuuma­energiast ja toota aastaks 2030 merel ligi 30% elektrist.

6. Ookeani jõud teeb soola­se vee magedaks joogi­veeks.

Carnegie Wave Energy on teatanud, et ehitab Austraa­liasse ookeamenergiat kasu­tava veemagestusjaama. Vee­alune seade kannab ookeanivee liikumisenergia üle kaldale, pressides soolase vee läbi filtrite. Siiani tehti seda tööd fossiilenergiaga töötavate elektripumpade abil. Valmimisel suudab jaam anda 55 miljardit liitrit ma­gedat vett aastas – ja seda fossiilkütuseid kulutamata.

7. Üliõhukesed päikesepa­neelid löövad tõhususrekordeid.

Praegu suudetakse tüüpi­listes seadmetes valgusenergiast elektriks muuta kuni 24%. Aita Devices suutis jõu­da aga 30,8% rajajooneni. Sellised seadmed on küll kal­limad, kuid kestavad kauem, on kergemad ning üliõhukesed. Neid saaks kasutada mobiilide, sülearvutite, suitsuandurite, valveseadmete jmt laadimiseks.

8. Kergemad ja suurema mahutavusega akud.

Oak Ridge National Laboratory kasutas nano- jm tehnoloogiaid ning suuren­das oluliselt liitium-ioonakude mahutavust, tehes need samal ajal ka kergemaks, väiksemaks ja ohutumaks. Aku ehituses on kombineeri­tult kasutuses ka liitiumväävelaku tehnoloogia, mis lan­getab hindaja suurendab mahutavust.

9. “Hulpivad” tuulegeneraa-torid teevad merel ilma.

Mereavarused on suure­päraseks kohaks, kuhu saab tuulegeneraatoreid paiguta­da. Tuul on seal tugev ja kui need on 40 km kaugusel kal­dast, ei sega ka kellegi vaa­det – neid pole lihtsalt kal­dalt näha. Kuid jäiga vunda­mendiga põhja kinnitatavaid tuulegeneraatoreid pole mõtekas paigutada sügava­male vette kui 60 meetrit -liiga kalliks läheb. Statoil katsetab aga tuuleparki, mil­le saab trossidega ankurda­da kuni 700 meetri sügavus­se vette. Suurim “hulpiv” jaam on planeeritud Šotimaa rannikule, kaks turbiini pai­gutatakse aga Fukushima lä­hedale merre.

10. Alalisvool aitab elektri­arveid vähendada.

Kuigi vahelduvvoolu kasu­tamine seadmetes on enam levinud, on alalisvoolul omad j suured plussid. Alalisvool on odavam ja seda on päikesepaneelide ja tuulegeneraatoritega lihtsam toota. Facebook, JPMorgan, Sprint, Boeing ja Bank of America ehitavad hiigel-andmelaod, mis töötavad alalisvoolul ning on seetõttu 30% odava­mad. Lisaks võtavad nad 25% kuni 40% vähem ruumi.

11. Tselluloosist ja muust taimsest kraamist saab biokütuseid!

Piirituse ja muude biokütuste tootmine põllusaadustest pole keskkonnasõbralik. Kuid 2013 alustasid tööd esimene tselluloosist ensüümi­de abil piiritust tootev tehas Itaalias, kaks kommertsal us­tel tootvat tehast Floridas ja Mississipis. Järge ootavad tehased Iowas ja Kansases. Need tehased kasutavad eta­nooli tootmiseks põlluma­jandus- ja metsandusjääke.

12. Uued finantsskeemid taastuvenergia juurutami­seks.

USA osariigid otsivad või­malusi, kuidas maksusoo­dustustega ja seadusmuudatustega aidata inimestel in­vesteerida oma kogukonnapõhisesse puhta elektri toot­misesse. Erinevate meetmemega on välja tulnud Wa­shington DS, California, Соlorado, Minnesota.

13. Isegi USAs on puhta energia hind lõõmas fossiilenergia hinda.

Suured tuulepargid on sõlminud esimesi lepinguid, kus elektri hind on 18-19 eu­rot MWh eest. Eesti börsi­hind oli oktoobris 42,3 eurot/MWh, Soomes 38. Mis tä­hendab, et nii söe-, kui gaa­sijaamad peavad vähemalt USAs varsti hindu alandama, et konkurentsis püsida. Seda isegi ilma puhta energia maksusoodustuseta ja olu­korras, kus räpast energeeti­kat ikka veel üle maailma, ka Eestis, jõudsalt maksuraha­dega toetatakse.

Allikas: thinkprogress.org

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

« »

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes