• Eesti

Euroopa Liit pakub uues kavas pisut lõdvemaid kliima- ja energiaseadusi

Maailma uudised - Tuul jaanuar 24, 2014

Eesti Päevaleht, 24.01.2014

Järeleandmised tõotavad rõõmu energiatarbijatele. Eesti energiatööstusel on vähe hõlpu loota.

Kui peaks jõustuma uus energia- ja kliimapoliitika, mille kava Euroopa Komisjon kolmapäeval esitas, siis võivad tarbijad kõigis EL-i riikides tõenäoliselt natuke kergemalt hingata. Elektriarvete ja kaudselt ka muu kauba kasvavate hindade taga olnud nn rohelise ehk taastuvenergia pealesunnitud arendamise nõudeid kavatsetakse natuke leevendada.

Kuna EL-is kehtivad praegu karmid reeglid, et iga riik peab jõudma oma energiamajanduses kindla taastuvenergia kasutamise määrani, on valitsused pidanud nende energiaallikate toetuseks looma kalleid rahastamisskeeme. Rohelise energia tasude kasvule loodetakse piir panna praeguste rangete seaduste lõdvendamisega. Nimelt kehtib aastani 2020 kliima- ja energiapoliitika seadustik, mille sisu kirjeldatakse numbritega 20-20-20. Teisisõnu, iga riik peab selleks ajaks vähendama oma kasvuhoonegaaside (peamiselt CO2) õhkupaiskamist 1990. aastaga võrreldes vähemalt 20%, kasvatama taastuvenergia kasutamise osatähtsust 20% ja suurendama energiakasutuse tõhusust 20%.

Sel nädalal avalikustatud uus poliitika hakkaks kehtima perioodil 2020–2030. Ja selles nähakse ette, et aastal 2030 peaks EL-is tervikuna olema taastuvenergia kasutamise osatähtsus 27%. Uus sõnastus erineb varasemast, sest see ei käi enam iga riigi kohta – tulemust mõõdetakse üle EL-i. Ja see omakorda tähendab, et mõnes liikmesriigis võib see olla suurem, teistes väiksem – konkreetsed kokkulepped tuleb saavutada paindlikes läbirääkimistes riikide vahel. Samuti pole eesmärk kohustuslik, vaid n-ö indikatiivne. Tarbija jaoks tähendab see, et riigid võivad hakata inimestele suuri kulutusi kaasa toonud taastuvenergia toetamise programme koomale tõmbama.

Rangest taastuvenergia osatähtsuse nõudest loobumine toob kaasa veel ühe lisaefekti. Praegune EL-i kliimapoliitika paneb suurde ebasoosingusse tuumaenergia. Hoolimata sellest, et see on CO2 emissioonide vaba, pole tuumaelekter taastuvenergia. Seetõttu ei toonud selle arendamine riikidele justkui mingit kasu. Uus kord aga hakkab otseselt tuumaenergia kasutamist soosima.

Tuumaenergia panus

Uues kavas on ainuke riikidele kohustuslik eesmärk CO2 heitmete vähendamine aastaks 2030 kokku 40% võrra 1990. aasta tasemest. Kuna enam ei nõuta CO2 õhkupaiskamise vähendamist rangelt nn rohelise energia arvelt, siis saavad tuumajaamad selle eesmärgi täitmiseks senisest tunduvalt rohkem panustada. Poliitikast võidavad nähtavasti need riigid, kus jätkati tuumajaamade ehitamist – Prantsusmaa, Suurbritannia, Soome – ja kaotavad need, kes on panustanud peamiselt taastuvenergiale ning otsustanud tuumajaamad sulgeda, näiteks Saksamaa ja Rootsi.

Kui Eestigi tarbija võib loota ehk vähenevale taastuvenergia tasule, siis siinsel, peamiselt fossiilsel põlevkivil põhineval energiatootmisel on vähe hõlpu loota. Seda veelgi karmistuvate CO2 õhkupaiskamise piirangute tõttu. Teine pool on aga selles, et nimetatud eesmärgi tagamise peamise võtmena näeb Euroopa Komisjon üleeuroopalise heitmekvoodi kaubanduse süsteemi (ETS) reformimist. Soovitakse selgelt, et enam ei korduks praegune olukord, kus ETS-is kaubeldavate CO2 kvootide hulk ületaks pakkumist, mistõttu nende hind on pea olematu. Selleks pakutakse ETS-is müüdavate kvoodihulkade kiiremat vähendamist ja nähakse võimalust, et Brüssel saab erandolukordades kvoodibörsilt lubatud heitkoguste ühikuid nende hinna kergitamiseks lausa ära korjata.

Brüsseli arvestuste järgi peaks CO2 hind ETS-is olema 2020. aastatel 30–40 euro vahel tonni kohta. See kujutaks endast piisavat motivaatorit, et liikmesriigid arendaksid süsinikuvaba majandust ja jõuaksid eesmärgini vähendada 40% CO2 õhkupaiskamist.

Eestis toodetava põlevkivielektri konkurentsivõime aga sõltub CO2 hinnast. Mõningate arvutuste järgi võibki selle tootmine muutuda ebarentaabliks, kui CO2 hind ületab 30 eurot tonni kohta.

Brüsseli kava päästab põlevkiviõli?

Eesti energiatööstuse jaoks on uues kavas siiski ka oma väike präänik, mille saavutamise nimel on valitsus kõige kõrgemal tasemel Brüsselis võidelnud. See puudutab kütusekvaliteedi direktiivist tekkinud ohtu, et põlevkivist toodetud õli ja diislikütus määratakse nii CO2 mahukateks kütusteks, mida ei tohiks EL-is üldse turustada.

Veel mullu kevadel oli oht, et see oleks muutnud Eesti Energia ja teiste Eesti põlevkivist naftasaadusi tootvate ettevõtete investeeringud vastavatesse uutesse võimsustesse sisuliselt kaheldavateks.

Mäletatavasti käis peaminister Andrus Ansip kevadel Brüsselis Euroopa Komisjoni presidendi José Manuel Barrosoga isiklikult vestlemas. Uues kavas on aga selgelt kirjas, et sel perioodil ei kavatseta enam rakendada kütusekvaliteedi direktiivi nn kütuste CO2 mahukuse piire

Seetõttu näib, et kui põlevkivielektri oodatult tulevik aina tumeneb, siis alternatiiviks plaanitud põlevkiviõli tootmismahtude suurendamise kava pealt on kõige suurem oht kõrvaldatud.

Oma sõnadega

Mida ütlesid uue energia- ja kliimapoliitika kava kohta volinik, tööstuse esindaja ja keskkonnakaitsja?

Günther Oettinger

Euroopa Komisjoni energiavolinik

„Meie eesmärk on tagada, et energia jääks kodumajapidamiste ja ettevõtete jaoks taskukohaseks. Uue raamistikuga kehtestatakse kõrged eesmärgid seoses kliimamuutuste vastu võitlemise meetmetega, tunnistades samas, et need tuleb saavutada võimalikult väikeste kuludega.

Osutatud eesmärgi saavutamise alus on energia siseturg ja me kavatseme jätkata pingutusi selle täielikuks väljaarendamiseks, et kasutada kogu selle potentsiaali. See hõlmab taastuvenergia poliitika euroopastumist,” ütles Euroopa Liidu energiavolinik.

Markus J. Beyrer

Euroopa tööandjaid esindava võrgu Business Europe peadirektor

„See on positiivne meetmete pakett, mis mõistab kõrgete energiahindade väljakutset Euroopale ja käsitleb investeeringute võimalikku lahkumist paremini kui enne.

Kuid 2030. aastaks seatud CO2 vähendamise eesmärk on realistlik ainult sel juhul, kui aastaks 2015 saavutatakse uus ülemaailmne kliimakokkulepe.”

Mahi Sideridou

keskkonnaorganisatsiooni Greenpeace Euroopa juht

„Näib, et jaanuarikuised allahindlused on käes ja Euroopa mustad energiakompaniid on saanud hea kauba. Euroopa Komisjoni 2030-plaan tõmbab vaiba õitseva taastuvenergiasektori jalge alt.

Arve esitatakse Euroopa kodanikele: vähem rohelisi töökohti, rohkem kalli fossiilkütuse importi ja saastatusest tingitud lühem eluiga. Euroopat aitaks ainult tõsiseltvõetav taastuvenergia eesmärk!”

Vaata ka

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

« »

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes