• Eesti

Kaks tuhande tuuliku maad

Uncategorized - Tuul jaanuar 23, 2014

Maaleht, 23.01.2014

Omal ajal võis peale Hollandi ka Eestit vabalt tuhande tuuleveski maaks kutsuda.

Mu Briti ema rääkis alati, et “head kombed ei maksa midagi”.

Niisiis tänan uue aasta alustu­seks Maalehe tegijaid ja lugejaid 2013. aasta Oskari auhinna eest (tiivuline notsu jälgib rõõmsalt, kuidas ma kirjutan, ja minu šarž tervitab igaüht, kes mulle külla tuleb) ning võimaluse eest ava­likult maast ja ilmast edasi paja­tada.

Vahepeal käisin Hollandis. Geograafia poolest on Holland ja Eesti kaunis sarnased. Mõ­lemad on väikesed (vastavalt 41 543 km2 ja 45 227 km2), ve­sised (pindalast vee all 18,4% ja 6,3%) ning tasased (kõrgeim mäetipp 322 m ja 318 m).

Teiselt poolt on erinevused hiiglasuured. Eesti rahvaarv on 1,31 miljonit, Hollandil 16,8 miljonit ning OECD (Majandus­koostöö ja Arengu Organisat­siooni) viimaste andmete põhjal saab keskmine eestlane kuus kät­te 741 eurot, hollandlane 2136.

 Ebavõrdne ajalugu

Muidugi on sellel ebavõrdsusel palju pistmist ajalooga. Nii Hol­land kui ka XIII-XVI sajandi Vana-Liivimaa Eesti ala allusid sa­jandeid Saksa-Rooma keisririigi­le, kuid aastal 1581 loodi isesei­sev Seitsme Madalmaa (Provint­si) Ühendatud Vabariik ehk Hol­landi Vabariik.

Tänu vabariigi sallivale im­migratsioonipoliitikale (ka Pilgrim Fathers ehk Inglismaalt Ameerikasse ümberasujad pu­ritaanid kolisid esialgu Hollan­disse) voolas riiki kristlasi ja juute, kes põgenesid ususalli-matuse ning tagakiusamise eest – seda mõlemat jätkus tollal küllaga!

Sisserändajad tõid kaasa ette­võtlikkust ja oskusi, mis aitasid suuresti muuta nii tööstust kui ka kaubandust ning kujunda­sid Hollandi ümber esimeseks moodsa majandusega riigiks.

Tilluke vabariik suutis küm­neid aastaid sõdida Habsburgide keisririigi koloniaalisandate vastu ja viimaks võitagi, sest maailma esimene börs (mille 1602 asutas Madalmaade Ida-India Kompanii) tegi Hollandi tugevamaks kui Habsburgid, ol­gugi et viimastele kuulus maail­ma suurim hõbedakaevandus. Nii väidab Briti ajaloolane, Harvardi ja Oxfordi Ülikooli profes­sor Niall Ferguson.

XVII sajandit, mil Madalmaa­de kaubandus, teadus, tehnika, kunst ja sõjavõime võiduteed käisid, tuntakse kui Hollandi kuldaega.

Eesti aga, olid põhjused mis nad olid, sai esimese omaen­da börsi alles aastal 1920. Kin­ni pandi see 1941. ja taasavati 1996. aastal.

 Liivi ordu ja Ivan Julm

Hollandi Vabariigi sünniaastal valitses Eesti maadel suur se­gadus. 1558 oli puhkenud Liivi sõda, 1561 lagunenud Liivi ordu ning Eesti ala jagasid omavahel Poola-Leedu, Rootsi ja Taani.

Liivi sõda oli alanud Tartu, õieti Tartu maksu pärast. Ikka ja alati rahutu Liivimaa näis olevat nõrgenenud usupuhastuse tõt­tu – linnad toetasid protestante, muu maa katoliiklasi.

Moskva tsaar Ivan Julm (1530­-1584), kes tahtis Läänemere äär­de pääseda, pani seda nõrkust tähele ja provotseeris sõja – nõu­des Tartu maksu, mida viimati oli nõudnud Kiievi-Vene XI sajandil!

Maks jäi maksmata ning jaa­nuaris 1558 tungisid Vene väed Liivimaa kallale. Juulis andis Tar­tu neile lahinguta alla. Tartu vii­mane katoliku piiskop Hermann II küüditati Venemaale, kus ta 1563. aastal suri.

Ivan Julm asutas Tartusse Babüloni mäele (teadmata kohta) vene õigeusu kloostri ja määras 1570. aastal ametisse õigeusu piiskopi.

1571 püüdsid Liivimaa aad­likud Tartut vallutada, kuid kat­se ebaõnnestus. Venelased kor­raldasid linnas veresauna ja küüditasid ellujäänud kodanikud Moskvasse, kus nad elasid Dorpati-nimelises piirkonnas.

1578 ilmus Ivan oma kaas­konnaga sinna, et “rüüstata, kuid mitte tappa”, ent paljud jääkül­ma ilmaga paljaks kooritud ini­mesed said ikkagi surma.

Liivi sõda lõppes, kui Ivan IV ja Poola-Leedu kuningas Ste­fan Batory 1582. aastal Jam-Zapolski vaherahu (ning Moskva ja Rootsi poolteise aasta pärast Pljussa vaherahu) sõlmisid.

Moskva loobus nõuetest Liivimaale ja lahkus Tartust, võt­tes kaasa õigeusu piiskopi, Babüloni mäe kloostri kellad ja lin­na keskaja arhiivi, millest suurem osa läks hiljem Pihkvas tulekah­ju nahka.

Hinge jäänud sakslased hak­kasid Tartusse tagasi tilkuma ning Dorpati piirkonnast Vene­maal sai edaspidi Saksa slobodaa.

Sinepi-ja värviveskid

Nüüd aga rahumeelsema tee­ma – tuuleveskite juurde! Zaanse Schans, Lääne-Euroopa va­nim tööstuspiirkond, on väike küla jõe ääres, kuhu on kogutud elumaju ja ettevõtteid üle terve Hollandi – midagi meie Rocca al Mare sarnast.

Eduka majanduse hädavaja­likuks eelduseks on alati olnud odav energia. Näiteks võimaldasid tuulejõul töötavad saeveskid Hollandil ehitada suurel hulgal kauba- ja sõjalaevu. Kaks ja pool sajandit taga­si oli Zaanse Schans tuuleveskeid paksult täis – neid oli siin – rohkem kui 600. Nüüdseks on neid vabaõhumuuseumis alles kaheksa, kaasa arvatud saeves­ki, sinepiveski, värviveski (mille tooteid kasutasid Rembrandt ja  Vermeer), paberiveski (siin too­detud paberile kirjutati Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdek­laratsioon), maapähkliõliveski (kas pole eesti keel äge!). Sel päeval, kui ma seal käi­sin, puhus korralik tuul ja Dei Cat (Kass) töötas. See on ainu­ke tuuleveski maailmas, mis värve jahvatab. Veskikivid on Kassil kahetonnised!

Veskis elab ka päris kass musta-valgekirju jellicle ehk hellik (nendib mu Jelli uhkesti).

Kui olin märganud maas paa­ri kaussi ja pärinud kassi kohta, korraldati mulle tutvumisvisiit.

Möldrid – kamp sõbralikke mehi, kes oma tööst lugu peavad – viisid mind koos sõpra­dega oma väiksesse mugavasse erakambrisse, kus küdes raud­ahi, rippusid tikandkardinad ning puumööbli vahel pappkar­bis tukkus kootud teki peal kena kass. Kindlasti väga vajalik loom veskites, kus hiiri on ilmselt jala­ga segada…

 Alles vaid murdosa

Kui Hollandis rakendati palju­sid veskeid tööstuse tarbeks, siis Eestis jahvatasid need enamas­ti jahu ja kuulusid kas mõisa või talu juurde.

Eesti tuuleveskeid on esi­mest korda kirjasõnas mainitud 1330ndatel, ent vanimad, mis seni säilinud, on pärit XVIII sa­jandi lõpust.

Sada kakskümmend aastat tagasi asus ainuüksi Saaremaal kaugelt üle tuhande tuuliku. Nii et omal ajal võis peale Hollandi ka Eestit vabalt tuhande tuule­veski maaks kutsuda. Nüüdseks on neid säilinud vaid murdosa.

Tuulikutest on saanud lausa üks Saaremaa sümboleid. Eesti kõige kuulsamad asuvadki ehk Angla külas Saaremaal – neli pukktuulikut, mida saab terve­nisti tuulesuunda pöörata, ning suur kaheksatahuline Hollandi tuulik, millel pööratakse ainult pead.

Kes tahab ehtsat jahvata­mist oma silmaga näha, sel ta­sub näiteks Anglas Vilidu tuu­likut, Muhu saarel Eemu tuuli­kut, Järvamaal Seidla tuuleves­kit vaatama minna.

Tuult tiibadesse teile kõigi­le sellelgi aastal! Elame, näeme.

 

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

« »

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes