• Eesti

Rohelise energia valulik areng

Eesti uudised, Tuuleenergia - Tuul jaanuar 31, 2014

Äripäev, 31.01.2014

Ammendamatu energiaallikas

Kuigi 2004. aastat võis pidada tuuleparkide rajamise buumi alguseks, leidsid energeetika-spetsialistid, et taastuvenergia rakendamine kulges üle kivide ja kändude.

Euroopa Liidu direktiivid olid tuuleenergiale küll suunad sead­nud, kuid taastuvelektri tootmi­se eesmärgiks seatud 5,1 prot­senti summaarsest elektritoot­misest oli veel mägede taga.

Pakri Tuulepargi näol oli te­gemist ühe esimese projekti­ga maailmas, kus selle tasuvust parandas välditud kasvuhoone­gaaside heitkoguste müük Kyoto protokolli raames Soome riigile. Ideest teostusenijõudmiseks ku­lus viis aastat.

1999. aastal alustatud tege­vus tugines vanale energiasea­dusele, mis nägi ette tuuleelektri kokkuostuhinna tasemel 90% kodutarbija lõpptariifist. 2003. aasta elektrituruseaduse vastu­võtmisel lepiti kokku tuule­energia hinna sidumisega Narva elektrihinnaga. Eesti Energial oli selle ajani kohustus osta tuule­energiat hinnaga, mis moodus­tas Narva elektrijaamade toodanguhinna 1,8kordse koefit­siendiga aastani 2015. Eeldati, et see tõuseks vähemalt 3-4% igal aastal. Kõigile, ka riigile üllatu­seks see hoopis langes, sest Narval õnnestus eksportida elekt­rit naaberriikidesse. Seaduseel­nõu järgi fikseeriti tuuleenergia kokkuostuhind 81 sendile kWh eest. Et projektid end ära tasuk­sid, taotlesid tuuleparkide inves­torid hinna tõstmist 98 sendile.

Pakris olid investeeringud tehtud ja protsess pöördumatu, sest fikseeritud hinnaga oleks projekti väärtus Norra energee­tikaettevõttest omanikule ASi-le Vardar igal juhul negatiivne. Vardar omandas 100% OÜ Pakri Tuulepark aktsiatest 2004. aas­ta mais eeldusel, et tuuleelektri kokkuostuhind aasta-aastalt mõõdukalt tõuseb.

Pakri Tuulepark sai 2004. aas­tal ca 375 miljoni kroonisest eel­arvest ca 25 miljonit vähenda­tud kasvuhoonegaaside müügist Soome, teist sama palju euro­liidust teadusraha uue tehno­loogia katsetamiseks. Suvel li­sas tuuleenergia kasutamise op­timismile omalt poolt hoogu ka Äripäev, kes pidas oma juhtkir­jas seda kasulikuks investeerin­guks. Riigi ja keskkonna seisu­kohast see nii oligi, investeeri­jate kohta seda esialgu öelda ei saanud. Lisaks kehvale tasuvuse­le, et mitte öelda kokkuostuhin­dadest tulenevale kahjumlikkusele, oli piiravaks ka tuuleparki-de püstitamise pikalevenimine. Esmalt oli arendustegevust pii­ravaks teguriks planeeringute keerukus, üle 7,5 MW võimsu­sega või viiest või enamast tuu­likust koosnevad tuulepargid pidid olema sisse kirjutatud val­la üldplaneeringusse. Teiseks läks ühe keskmise MW-tuuliku püstipanek maksma ca 19 mil­jonit krooni.

Paljud arendajad said küll riskikapitali kokku, kuid jäid oma­kapitali kokkuajamisega kim­pu. Kolmandaks sõltus taastu­vate energiaressursside kasutu­selevõtt Eestis suures osas üle­kande- jajaotusvõrkude olemas­olust tootmispotentsiaaliga piir­kondades. Eesti Energia tegeles aktiivselt piirkondliku võrgu tu­gevamaks muutmisega, millest loodeti lahendust pinge kõiku­mise ning elektrivõrgu läbilas­kevõime probleemidele.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

« »

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes