Edulugu annab üha uutele tuulikutele tuule tiibadesse
Eesti uudised, Tuuleenergia - Tuul February 28, 2014
Äripäev, 28.02.2014 (Tõnu Talvar)
AS Nelja Energia on tõusnud Balti riikide suurimaks tuuleelektri tootjaks, ettevõttel on siinmail kokku viisteist tuuleparki.
Küsimusele, miks Nelja Energia on edukas, aga mõni teine tuuleenergeetikafirma ei saa kuidagi otsa peale, vastas Nelja Energia juhatuse esimees Martin Kruus, et nende mudeli tuum on investorite koostöö. “Me ei poolda koondamist ühe investori kätte, mitu pead on ikkagi mitu pead. Meie meeskonda kuulub mitu Eesti majandusmõtte tippu,” lisas ta.
Tuuleenergeetikal ei ole mitte ainult majanduslik ja keskkonnamõõde, vaid ka sotsiaalne ja emotsionaalne külg. Eriti läheb see korda tuuleparkide naabruses elavatele inimestele. Aga läbi taastuvenergia tasu kõigile elektrienergia tarbijatele.
“Et kohalik kogukond huvituks tuuleparkidest, toetame kohalikku elu rahaliselt selleks koos kohalike omavalitsustega moodustatud mittetulundusühingute kaudu. Ja otsime võimalusi, kuidas kohalikud inimesed tuua investorite hulka. Tuuleenergeetika on kogu rahva asi. Kui seda ei arvestata, tekivad paratamatult konfliktid ja projektid jäävad vinduma,” lisas Kruus.
Arengust arengusse. Juhtimisettevõte Nelja Energia asutasid 2005. aastal Norra firma Vardar Eurus ning eestlaste United Partners ja Solarcom. Ajapikku lisandus uusi osanikke, nende hulgas rahvusvaheline pank EBRD ja omamaine Freenergy.
Nelja Energia asutamise ajenditeks olid saadava tulu ja missioonitunne. Taheti ja tahetakse toota puhast elektrit, keskkonda saastamata. Kruus: “Kui pikka aega hoidis iga osanik oma leiba igaks juhuks oma kapis, siis 2012. aastal pandi need kokku ning osaühingust Nelja Energia sai aktsiaselts Nelja Energia.”
Lõppeva aasta helgeimad hetked olid Nelja Energiale 11. juuni, kui Leedumaal avati Ciuteliai tuulepark ja 13. august, kui avati Eesti Energiaga kahasse rajatud Paldiski tuulepark. Leedu suurima, Ciuteliai tuulepargi võimsus on 39,1 megavatti. Selles toodab tuulest elektrienergiat 17 tuulejõujaama.
Lisaks võitis Nelja Energia Leedus kuuekümnemegavatise Šilute tuulepargi ehitamisõigusele korraldatud konkursi. Paldiski tuulepargi võimsus on 45 megavatti ja selles on 18 tuule-jõujaama. Omand jaguneb pooleks.
Eesti oli stardiplatvormiks. Nelja Energia tegutseb kõigis Baltimaades, mis suhtuvad tuuleenergeetikasse erinevalt. “Eesti on väga selgelt välja öelnud, et meil tuuleenergeetikat rohkem ei arendata, kui Euroopa Liit käsib. Kuna Eestis on 2020. aastaks seatud ülesanne – tõsta taastuvenergia osatähtsus lõpptarbimises 25 protsendini – peaaegu et täidetud, on uks praktiliselt lukku pandud. Kui seoses elektrienergia tarbimise kasvuga tekibki mõningane puudujääk, siis selle väikese vahe täidab riigiettevõte Eesti Energia. Nii ongi Nelja Energial Eestis praegu vaid üks kaheksamegavatine Tooma II tuulepargi projekt,” lisas Kruus.
Lobitööst siiski ei loobuta, kuigi Eestis kasutatakse tuuleenergeetika maha tegemiseks kõikvõimalikke võtteid, sealhulgas väljamõeldisi. Näiteks et tuulejõujaamadele kulub rohkem energiat, kui nad seda ise toodavad. Tegelikult läheb nende tegemisele, püstitamisele, hooldamisele ja utiliseerimisele vaid nii palju energiat, kui nad 3-6 kuu jooksul toodavad.
Leedus hädine energiamajandus. Seevastu Leedus on tuuleenergeetikaturg avatud ja seetõttu aktiivne. “Leedus tegutseb ASi Nelja Energia tütarettevõte UAB Nelja Energia, mis annab 46 protsenti Leedus toodetavast tuuleelektrist,” rääkis Kruus. “Kui Leedu ELiga Ignalina tuumaelektrijaama sulgemise asjus kokku leppis, loodeti ehitada uus. Ei saanud asja.”
Kuna Leedus riigile rohkem avatud turul konkurentsivõimelisi elektrijaamu ei kuulu, tuleb kolmveerand tarbitavast elektrienergiast mujalt muretseda. Pool imporditakse, veerand toodetakse kohapeal vene gaasist.
“Ainus reaalne väljapääs on tuuleenergeetika edendamine ning Leedus on tuuleelekter viiendiku võrra odavam kui Eestis,” rääkis Kruus. Varem ehitatud tuuleparkide kohta see ei käi, aga uutele makstavate riikliku toetuse suurus sõltub Leedus vähempakkumistest. Kes oma toodangu eest vähem küsib, see suurema toetuse saab. Kui olemasolevatele tuuleelektri tootjatele makstakse Leedus toodetud kilovatt-tunni tuuleelektri kohta 87 eurot toetust, siis viimatise vähempakkumise tulemusena vähenes see uutele projektidele 70 euroni. Eelisseisundis on need, kes kasutavad uusimaid tuulejõujaamu. Leedu tuuleenergeetikas on neli-viis kõva kohalikku tegijat. Nelja Energia nelja tuulepargi võimsus moodustab kolmkümmend protsenti koguvõimsusest.
Eelöeldu ei tähenda, et Leedus probleeme ei oleks. On ikka, Näiteks elab edasi tuumalobi. “No ei ole odav,” vaidles Kruus. “Vastasel korral oleks suletud Ignalina jaama asemel juba uus tehtud või vähemalt käiks selle ehitamine.”
Lätis ei saa tuuleenergeetikat agaralt arendada. “Läti saab poole vajaminevast elektrienergiast Daugavalt, hüdroenergeetikast. Teiseks on Riia suur linn ja sinna klapivad koostootmisjaamad. Nelja Energial on Lätis üks, Dundaga viiekümnemegavatine projekt, aga selle realiseerimine venib,” selgitas Kruus.
Euroopast otsitakse lisakapitali
Nelja Energiasse on investeeritud 400 miljonit eurot. Lähiaastatel tahetakse investeerida veel 200 miljonit eurot. Lisakapitali otsitakse rahvusvahelistelt finantsturgudelt.
Uute investorite leidmisel konsulteerib Nelja Energiat Londonis paiknev taastuvenergeetika valdkonna finantseerimisele spetsialiseerunud Augusta & Co. Alanud aasta keskpaigaks peaksid allkirjad lepingutel all olema. Nelja Energia enamusosalus jääb seejuures praegusele strateegilisele tuumikinvestorile Vardar Eurusele. Tulus võimalus avaneb ka Eesti pensionifondidele ja teistele huvilistele. “Kus ja millal uued investeeringud rakenduse leiavad, sõltub projektidest, nagu ka Loode-Eesti meretuulepark.”
Mis on mis AS Nelja Energia
Endise nimega Freenergy AS. Suurim tuuleenergia tootja Balti riikides
Asutatud 03.11.2005
Suuromanik 60% Norra firma Vardar Eurus A/S, 29% Eesti investorid, sh Vestman Energia AS (Aivar Berzin), HTB Investeeringute AS (Hannes Tamjärv), Ivard OÜ (Peeter Mänd), JMB Investeeringute OÜ (Jüri Mõis), Ambient Sound Investments OÜ (Skype’i loojad).
Juhatuse esimees Martin Kruus
Tuuleparke haldavaid ettevõtteid 2012. aastal kontsernis 17, lisaks 6 muud ettevõtet (biogaasi tootmine, tuuleparkide hooldus jm)
Müügitulu 2012. aastal 37,5 mln eurot, aastaga käive kolmekordistus
Ärikasum 2012. aastal 13,9 mln eurot, aastaga kasum kahekordistus
Töötajaid 2012. aastal 25
Leave a Reply