• Eesti

Edulugu annab üha uutele tuulikutele tuule tiibadesse

Eesti uudised, Tuuleenergia - Tuul veebruar 28, 2014

Äripäev, 28.02.2014 (Tõnu Talvar)

AS Nelja Energia on tõusnud Balti riikide suurimaks tuuleelektri tootjaks, ettevõttel on siinmail kokku viisteist tuuleparki.

Küsimusele, miks Nelja Energia on edukas, aga mõni teine tuuleenergeetikafirma ei saa kuidagi otsa peale, vastas Nelja Energia juha­tuse esimees Martin Kruus, et nende mude­li tuum on investorite koostöö. “Me ei poolda koondamist ühe investori kätte, mitu pead on ikkagi mitu pead. Meie meeskonda kuulub mi­tu Eesti majandusmõtte tippu,” lisas ta.

Tuuleenergeetikal ei ole mitte ainult majan­duslik ja keskkonnamõõde, vaid ka sotsiaal­ne ja emotsionaalne külg. Eriti läheb see kor­da tuuleparkide naabruses elavatele inimeste­le. Aga läbi taastuvenergia tasu kõigile elektrienergia tarbijatele.

“Et kohalik kogukond huvituks tuuleparkidest, toetame kohalikku elu rahaliselt selleks koos kohalike omavalitsustega moodustatud mittetulundusühingute kaudu. Ja otsime või­malusi, kuidas kohalikud inimesed tuua investorite hulka. Tuuleenergeetika on kogu rah­va asi. Kui seda ei arvestata, tekivad paratama­tult konfliktid ja projektid jäävad vinduma,” lisas Kruus.

Arengust arengusse. Juhtimisettevõte Nelja Energia asutasid 2005. aastal Norra firma Vardar Eurus ning eestlaste United Partners ja Solarcom. Ajapikku lisandus uusi osanikke, nen­de hulgas rahvusvaheline pank EBRD ja oma­maine Freenergy.

Nelja Energia asutamise ajenditeks olid saa­dava tulu ja missioonitunne. Taheti ja tahetak­se toota puhast elektrit, keskkonda saastamata. Kruus: “Kui pikka aega hoidis iga osanik oma leiba igaks juhuks oma kapis, siis 2012. aastal pandi need kokku ning osaühingust Nelja Ener­gia sai aktsiaselts Nelja Energia.”

Lõppeva aasta helgeimad hetked olid Nelja Energiale 11. juuni, kui Leedumaal avati Ciuteliai tuulepark ja 13. august, kui avati Eesti Energiaga kahasse rajatud Paldiski tuulepark. Leedu suurima, Ciuteliai tuulepargi võimsus on 39,1 megavatti. Selles toodab tuulest elektrienergiat 17 tuulejõujaama.

Lisaks võitis Nelja Energia Leedus kuuekümnemegavatise Šilute tuulepargi ehitamisõigusele korraldatud konkursi. Paldiski tuulepargi võimsus on 45 megavatti ja selles on 18 tuule-jõujaama. Omand jaguneb pooleks.

Eesti oli stardiplatvormiks. Nelja Energia te­gutseb kõigis Baltimaades, mis suhtuvad tuuleenergeetikasse erinevalt. “Eesti on väga selgelt välja öelnud, et meil tuuleenergeetikat roh­kem ei arendata, kui Euroopa Liit käsib. Kuna Eestis on 2020. aastaks seatud ülesanne – tõs­ta taastuvenergia osatähtsus lõpptarbimises 25 protsendini – peaaegu et täidetud, on uks praktiliselt lukku pandud. Kui seoses elektrienergia tarbimise kasvuga tekibki mõningane puudujääk, siis selle väikese vahe täidab riigiet­tevõte Eesti Energia. Nii ongi Nelja Energial Ees­tis praegu vaid üks kaheksamegavatine Tooma II tuulepargi projekt,” lisas Kruus.

Lobitööst siiski ei loobuta, kuigi Eestis ka­sutatakse tuuleenergeetika maha tegemiseks kõikvõimalikke võtteid, sealhulgas väljamõel­disi. Näiteks et tuulejõujaamadele kulub roh­kem energiat, kui nad seda ise toodavad. Tege­likult läheb nende tegemisele, püstitamisele, hooldamisele ja utiliseerimisele vaid nii pal­ju energiat, kui nad 3-6 kuu jooksul toodavad.

Leedus hädine energiamajandus. Seevastu Leedus on tuuleenergeetikaturg avatud ja see­tõttu aktiivne. “Leedus tegutseb ASi Nelja Ener­gia tütarettevõte UAB Nelja Energia, mis annab 46 protsenti Leedus toodetavast tuuleelektrist,” rääkis Kruus. “Kui Leedu ELiga Ignalina tuuma­elektrijaama sulgemise asjus kokku leppis, loo­deti ehitada uus. Ei saanud asja.”

Kuna Leedus riigile rohkem avatud turul konkurentsivõimelisi elektrijaamu ei kuulu, tuleb kolmveerand tarbitavast elektrienergiast mujalt muretseda. Pool imporditakse, veerand toodetakse kohapeal vene gaasist.

“Ainus reaalne väljapääs on tuuleenergee­tika edendamine ning Leedus on tuuleelekter viiendiku võrra odavam kui Eestis,” rääkis Kruus. Varem ehitatud tuuleparkide kohta see ei käi, aga uutele makstavate riikliku toetuse suurus sõltub Leedus vähempakkumistest. Kes oma toodangu eest vähem küsib, see suurema toetuse saab. Kui olemasolevatele tuuleelektri tootjatele makstakse Leedus toodetud kilovatt-tunni tuuleelektri kohta 87 eurot toetust, siis viimatise vähempakkumise tulemusena vähe­nes see uutele projektidele 70 euroni. Eelissei­sundis on need, kes kasutavad uusimaid tuulejõujaamu. Leedu tuuleenergeetikas on neli-viis kõva kohalikku tegijat. Nelja Energia nelja tuulepargi võimsus moodustab kolmkümmend protsenti koguvõimsusest.

Eelöeldu ei tähenda, et Leedus probleeme ei oleks. On ikka, Näiteks elab edasi tuumalobi. “No ei ole odav,” vaidles Kruus. “Vastasel kor­ral oleks suletud Ignalina jaama asemel juba uus tehtud või vähemalt käiks selle ehitamine.”

Lätis ei saa tuuleenergeetikat agaralt aren­dada. “Läti saab poole vajaminevast elektriener­giast Daugavalt, hüdroenergeetikast. Teiseks on Riia suur linn ja sinna klapivad koostootmisjaamad. Nelja Energial on Lätis üks, Dundaga viiekümnemegavatine projekt, aga selle realiseeri­mine venib,” selgitas Kruus.

Euroopast otsitakse lisakapitali

Nelja Energiasse on investee­ritud 400 miljonit eurot. Lä­hiaastatel tahetakse investee­rida veel 200 miljonit eurot. Lisakapitali otsitakse rahvus­vahelistelt finantsturgudelt.

Uute investorite leidmisel konsulteerib Nelja Energiat Londonis paiknev taastuvenergeetika valdkonna finant­seerimisele spetsialiseerunud Augusta & Co. Alanud aasta keskpaigaks peaksid allkir­jad lepingutel all olema. Nel­ja Energia enamusosalus jääb seejuures praegusele stratee­gilisele tuumikinvestorile Vardar Eurusele. Tulus võimalus avaneb ka Eesti pensionifondi­dele ja teistele huvilistele. “Kus ja millal uued investeeringud rakenduse leiavad, sõltub pro­jektidest, nagu ka Loode-Eesti meretuulepark.”

Mis on mis AS Nelja Energia

Endise nimega Freenergy AS. Suurim tuuleenergia tootja Balti riikides

Asutatud 03.11.2005

Suuromanik 60% Norra firma Vardar Eurus A/S, 29% Eesti investorid, sh Vestman Energia AS (Aivar Berzin), HTB Investeerin­gute AS (Hannes Tamjärv), Ivard OÜ (Peeter Mänd), JMB Investeeringute OÜ (Jüri Mõis), Ambient Sound Investments OÜ (Skype’i loojad).

Juhatuse esimees Martin Kruus

Tuuleparke haldavaid et­tevõtteid 2012. aastal kont­sernis 17, lisaks 6 muud et­tevõtet (biogaasi tootmine, tuuleparkide hooldus jm)

Müügitulu 2012. aastal 37,5 mln eurot, aastaga käi­ve kolmekordistus

Ärikasum 2012. aastal 13,9 mln eurot, aastaga kasum kahekordistus

Töötajaid 2012. aastal 25

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

« »

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes