• Eesti

Kas meretuulepark toob loodetud ringtoite?

Eesti uudised, Tuuleenergia - Tuul veebruar 4, 2014

Hiiu Leht, 04.02.2014

Loode-Eesti meretuulepargi arendaja pakub hiidlastele boonusena ringtoidet üle Lääne-Eesti saarte, kuid Eleringi esindaja ei näe neil seost.

Arengukavas Eesti 2030+ on kirjas võimalike tuuleparkide asukohad, millest ühte, Kihnu meretuuleparki arendab AS Eesti Energia ja teist, Hiiumaa rannikumeres asuvat Loode-Eesti meretuuleparki AS Nelja Energia.

Nelja Energia arendusjuht Siim Paist põhjendab asukohavalikut sellega, et nii suurt tuuleparki pole võimalik ehitada maismaale, samuti ei leidu Eestis teist nii hea tuulega paikkonda.

Tuulepargi kavandamist alustas ettevõte 2006. aastal, nüüd pakkus Paist, et Loode-Eesti rannikumere tuulepargi ehitamisele võiks hakata mõtlema 2017. aastal. Paarisajast 3–6megavatisest tuulegeneraatorist koosneva avameretuulepargi ehitamiseks koos elektrisüsteemi liitumis- ja arendustöödega kulub tema sõnul vähemalt kolm aastat.

Paist: Plussiks oleks ringtoide üle saarte

Paist ütles Hiiu Lehele, et tuulepargi elektrivõrku ühendamiseks tahetakse sobiv lahendus leida koostöös põhivõrguettevõttega Elering, mille võrku tuulepark kavas ühendada. Plussina hiidlaste jaoks käis ta välja võimaluse, et rajatava tuulepargi ühenduskaabli väljaehitamisega saaks ringtoite Hiiumaa, Vormsi ja Saaremaa.

Sama argumendiga – Hiiumaa saab ringtoite – põhjendasid oma valimislubadustes meretuulepargi rajamise vajadust ka praegused Hiiu vallajuhid Georg Linkov ja Jaanus Valk.

Eleringi kommunikatsioonijuht Ain Köster kinnitas, et ettevõte tõepoolest uurib Lääne-Eesti saarte ringtoite arendamise võimalusi. “Edasised plaanid selguvad peale uuringuid,” lisas Köster.

Samas ei näinud ta seost meretuulepargil ja saarte ringtoitel, öeldes, et suur meretuulepark on majanduslikult mõistlikum ühendada otse Eleringi 330kilovoldisse võrku mandril.

Ka meretuulepargi keskkonnamõjude hindamise programmis on kirjas, et arendaja kava kohaselt viib tuulepargist elektrivoolu maale alalisvoolu merekaabel, mis jõuab maale “kas Eesti Energia Harku alajaama lähistel või Paldiski alajaama ning Rootsi suunal”.

Teadlane: Ülekandeliinid on väga kallid

Eesti Maaülikooli energeetikaosakonna juhataja dr Andres Annuk ütles, et eeldatavalt on suure meretuulepargi võimsus kordades suurem kui terve Hiiumaa maksimaalne tarbimisvõimsus, seega Hiiu maakond kui elektritarbija ei oma meretuulepargi jaoks mingit tähtsust.

Ka ei saa tema sõnul tuulepargi huvides kasutada Hiiumaa 35kilovoldist jaotusvõrku, kuna selle läbilaskevõime on ammendunud.

Merekaabli rajamisega Hiiumaalt mandrile tekiks võimalus elektrienergia müümiseks saarelt välja. Ka on tema arvates Hiiumaal mitmeid teoreetilisi võimalusi energiat toota, nagu päike ja/või biomassil töötavad väikekoostootmisjaamad. “Piirkond on hõredalt asustatud, metsa ja põlde biomassi tootmiseks on piisavalt, neist saab toota elektrit ja sooja,” selgitas Annuk.

Samas nentis ta, et toodetud energia võiks pigem ära kasutada kohapeal, kuna eksport Hiiumaalt välja pole mõistlik. “Mõttekam on ehitada energiaallikas väikeasula, loomafarmi või tootmisettevõtte juurde, mis töötab ka suvel ja tarbib nii elektrit kui sooja,” selgitas Annuk.

Ta tõi näiteks ühe plastiettevõtte plaani panna tehase kõrvale püsti tuulegeneraator, mis sedasama tehast elektrienergiaga varustaks. “Hiiumaale sobivad energiaseadmed peakski olema nii suured, et saaks toodetud energia kohapeal ära tarbida,” soovitas Annuk ja selgitas, et siis ei pea ehitama kulukaid ülekandeliine.

Mänd: Ringtoidet tuulepark ei too

Riigikogu liige Tarmo Mänd ütles, et praegu püütakse hiidlasi mõjutada väidetega, et merre plaanitava tuulepargi rajamisega lahendatakse ka Hiiumaa elektrivarustuse probleemid, lubatakse luua uusi töökohti ja pakutakse isegi võimalust rahastada infrastruktuuri. Tema hinnangul tehakse seda selleks, et hiidlasi tuulepargi rajamisega nõusse saada.

Mänd viitas, et arendajale on Eleringi poolt juba väljastatud tehnilised tingimused 330 KV ülekandeliini ühendamiseks Harku alajaamas. “See tuleks neil endil ehitada ja ka rahastada, mis minu hinnangul muudaks arendaja jaoks kogu projekti majanduslikult mõttetuks,” leiab Mänd.

110 KV liini rajamisest meretuulepargist Hiiumaale pole aga võrguettevõttega üldse räägitud ja see oleks arendaja jaoks täiendav lisakulu.

Mänd leiab, et tuulepargi arendajate pakutu pole teostatav. “Hiidlastele luuakse siin unelmaid: see, mida lubatakse läbi tuulepargi arenduse saarele tuua, pole reaalne,” ütles Mänd.

“Hiidlastelt oodatakse praegu vaid “jah” sõna, pärast seda pole me enam vajalikud,” leidis riigikogu liige. “Selge on ka see, et saare arengule ei anna kavandatav tuulepark midagi ning pigem võib meile kaasa tuua palju probleeme, mida kõiki praegu ei osata isegi hinnata.”

Hiiumaa on ainus Eesti maakond, kus 110kilovoldist põhivõrku pole. Mänd lisas, et suure selgitustöö tulemusel on see nüüd Eleringi arengukavasse siiski sisse kirjutatud.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

« »

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes