• Eesti

Viilitud hambad looduskatastroofe ära ei hoia

CO2 kaubandus, Eesti uudised, Maailma uudised, Tuuleenergia - Tuul veebruar 7, 2014

Eesti Päevaleht, 07.02.2014

Euroopa uus kliimapoliitika riskib tulevikuga

Eelmise nädala keskel avalikustas Euroopa Komisjoni president Barroso uue kliima- ja energiapaketi, mis määrab suures osas liikmesriikide järgmise 16 aasta energia- ja kliimapoliitika. Järgnes laiaulatuslik fossiilsete kütuste ja tööstussektori kiitus. See aga ei saa tähendada muud kui keskkonna ja kliima kaotust.

Komisjon rõhub ühele eesmärgile – vähendada 2030. aastaks CO2 emissioone 40% võrra – ja on teistest ambitsioonidest sisuliselt loobunud. See aga tähendab, et Euroopas hakatakse taas arendama potentsiaalselt ohtlikke tuumaenergia projekte ja ehitama fossiilsetel kütustel põhinevaid elektrijaamu. Üleeuroopaline taastuvenergia eesmärk – 27% kogutarbimisest – ei tähenda, et riikidel oleks kohustus või motivatsioon taastuvenergiat arendada, sest eesmärk on seatud kogu Euroopale, mitte liikmesriikidele eraldi. Pakutud taastuvenergia eesmärk on ka väga tagasihoidlik. Euroopa Komisjoni enda uuringu andmetel saavutataks 24,4%-line taastuvenergia osakaal tarbimises ka kohustuslikke eesmärke seadmata ja 27%-lise osakaalu saame täis ka selg ees jalutades.

Eesti kaotab

Eestil on esitletud paketiga kindlasti rohkem kaotada kui võita, kuivõrd Eesti on tänu suurepärastele ressurssidele taastuvenergia arendamiseks ja tootmiseks perspektiivikas koht. Eestil on juba täna reaalne võimalus müüa taastuvenergiat nendele riikidele, kes ei suuda oma taastuvenergia eesmärki täita, näiteks Suurbritanniale, Hollandile ja Belgiale. Eesti täitis eelmisel aastal esimesena Euroopas 2020. aastaks enesele seatud taastuv- energia eesmärgi, mis tähendab, et eesmärgist üle jääva taastuvenergia koguse võib müüa teistele riikidele. Iga liikmesriiki siduv taastuvenergia eesmärk aastaks 2030 annaks Eestile võimaluse muutuda veelgi rohkem taastuvenergia ekspordist tulu teenivaks riigiks ja seda maksumaksjate rahakotti koormamata. Eestil oleks võimalik siin tekkinud kompetentsi ka edasi müüa. Eestis arendatakse ainulaadset jääkindlat vundamenti, siin tegutsevad nii päikesepaneele, väiketuulikuid kui ka nende jaoks vajalikke komponente tootvad firmad.

Komisjoni enda aktsepteeritud arvutused näitavad, et järgmiseks 16 aastaks seatud eesmärgid, sh vähendada aastaks 2030 kasvuhoonegaaside emissiooni 40%, annavad meile parimal juhul 50%-lise tõenäosuse takistada kliima soojenemist rohkem kui kahe kraadi võrra. Teadlaste hinnangul tuleks CO2 heitmeid vähendada 2030. aastaks 60% võrra. Sellest madalam eesmärk jätab meid silmitsi suure tõenäosusega, et meil ei õnnestu oluliselt kliimamuutust ja selle mõju järeltulevate põlvede elukvaliteedi kukkumisele ära hoida. Eestil on põlevkivil põhineva energeetika tõt- tu inimese kohta üks maailma suurimaid CO2 jalajälgi. See tähendab, et Eesti aitab innukalt kaasa kliimamuutuste tekkimisele. Teiseks annab Eesti teistele riikidele halba eeskuju, olles edukas, kuid väga negatiivse keskkonnamõjuga riik. Oma jalajälje tõttu on meil moraalne kohustus aidata igakülgselt kaasa kliimamuutuste takistamisele.

Euroopa Komisjon läheb oma pakutud raamistikuga vastuollu enda uuringuga, mille kohaselt tähendab igale liikmesriigile siduv taastuvenergia eesmärk suuremat majanduskasvu, rohkem töökohti ja vähenevaid kulutusi fossiilsete kütuste impordile (ärgem unustagem, et viimaste sissetoomise vajaduse tõttu toimub Euroopas pidev tohutu rahasiire naftariikidesse).

Majanduskasv löögi all

Komisjoni uuringust lähtub, et liikmesriikidele siduva 30% taastuvenergia eesmärgi korral sünniks Euroopas 600 000 töökohta rohkem kui pelgalt CO2 vähendamise eesmärgiga piirdudes, samuti säästaksime fossiilsete kütuste impordilt 258 miljardit (!) eurot.

Kliimapoliitika hambutuks viilimise taga on tööstusettevõtete tekitatud hirm, et taastuvenergia soosimine tõstab energia hindu ja see vähendab Euroopa tööstuse konkurentsivõimet. Reaalsuses vajab see väide endiselt tõestamist, sest elektri hulgimüügihinnad on on viimase nelja aastaga langenud Reutersi andmetel 35–45%. Elektrihindade tõusu lõpptarbija jaoks moodustavad tõusnud võrgutasud ja maksud.

Komisjoni otsus ei ole lõplik. Järgmiseks võetakse see pakett Brüsselis arutlusele keskkonna- ja energiakomiteedes. Riigipeade tasemel arutatakse paketti juba selle aasta märtsis, kus Eesti huvi riigi pikaajalist edu silmas pidades peaks olema ambitsioonikam kliima- ja energiapoliitika.

 

Euroopa kliimasoojenemise vastane võitlus

2020. aastani kehtiv kliimapakett „20-20-20” seab kolm eesmärki.

••Kasvuhoonegaaside õhkupaiskamine peab Euroopas 1990. aastaga võrreldes 20% vähenema.

••Taastuvatest energiaallikatest tarbimine peab moodustama 20% üldisest.

••Energia kasutamise efektiivsus peab 20% suurenema.

 

 Uued eesmärgid 2030. aastaks (projekt)

••Vähendada kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist 1990. aastaga võrreldes 30%.

••Taastuvad energiaallikad peavad moodustama 27% tarbimisest.

••Energia kasutamise efektiivsus peab 25% suurenema (mittesiduv).

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

« »

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes